1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
LESTAD JA PUUGID KIRKE KÜLVIK 8.A 2015 LESTAD Ämblikulaadsetest lülijalgsed 0,05-13 mm. Akaroloogia Pahklestlased, süüdiklestlased, võrgendilestlased, tolmulestad ja puuklased LESTAD Kahjurputukad Paljud lestad on tähtsad lagundajad Parasiidid Elab kõikjal Neli paari jäsemeid, mille otstes iminapad https://www.youtube.com/watch?v= 47CIdUld8eQ SÜÜDIKLESTAD Imetajate ja lindude nahaparasiidid Tekitavad sügelisi Emane uuristab peremehe nahasse käike Toituvad epitermisest ja lümfist Areneb lõimetis VÕRGENDILESTLASED Toitub taimemahlast Piklik keha (o,2-1 mm) Eritavad võrgendit Nende hulgas on ohtlikke kasvuhoonekahjureid TOLMULESTAD Palja silmaga nähtamatud (0,2-0,4mm) Kõige enam leidub voodis Eluks vajalik temp. on 20- 25kraadi Ühes grammis madratsitolmus on umbes 20 000 tolmulesta Tolmulestad pole halva hügieeni tunnus https://www.youtube...
Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 0 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 0 0 Kapitalirenditavad materiaalsed põhivarad (soetusmaksumuses) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 Masinad ja seadmed 0 20000 27000 Väetise külvik 10000 Prits 10000 Kombain 20000 Töö auto 7000 Bürootehnika 0 0 0 Ostetavad immateriaalsed põhivarad (soetusmaksumuses) Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni)
VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM HANS KRUUS Koostaja : Annett Lymar Juhendaja: Alari Maimre Klass: 10.B Viljandi 2011 HANS KRUUS : Hans Kruus sündis 22. oktoobril 1891 Tartus ja suri 30. juunil 1976 Tallinnas. Ta oli eesti ajaloolane ja poliitik. Ajaloolane ja poliitik Hans Kruus oli väga kireva elusaatusega tegelane. Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) esimeheks, kaldudes lõpuks iseseisvust toetama. 1920. aastatel taandus ta poliitikast ning pühendus ajalooga tegelemisele. Temast sai oma aja silmapaistvamaid Eesti keskaja ning agraarajaloo tundjaid, 1930. aast...
Väljaanne nr. 8. lk 698-705 • Cormont, A. (2016). Landscape complexity and farmland biodiversity: Evaluating the CAP target on natural elements.- Journal for Nature Conservation. Väljaanne nr. 30. lk 19-26 • Kokovkin, T. (2001). Viis mõtet maastikust. – Maastik: loodus ja kultuur. Maastiku käsitlusi Eestis. /Toim. H. Palang, H. Sooväli. Tartu Ülikooli geograafia instituut väljaanne nr 91. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, lk 40-44. • Külvik, M. (2001). Mida tahame maastikul kaitsta- seisundit või protsessi. – Maastik: loodus ja kultuur. Maastiku käsitlusi Eestis. /Toim. H. Palang, H. Sooväli. Tartu Ülikooli geograafia instituut väljaanne nr 91. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, lk . 105-107. • Mander, Ü. (2001). Maastiku ja maastikuökoloogia mõistest. – Maastik: loodus ja kultuur. Maastiku käsitlusi Eestis. /Toim. H. Palang, H. Sooväli. Tartu Ülikooli
Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Käpaliste kaardistus Hendrik Relve, 2007. Põlispuude inventuur Valga- ja Võrumaal. 2006 Mare Leis. 2006. Otepää looduspargi lõunaosa brüoloogiline inventuur. Aruanne. EMÜ Põllumajanduse ja keskkonna instituut. Tartu. Toomas Kalda & Aivar Arik. 2006. Otepää looduspargi maa-asustuse muutused. Lõpparuanne. Monika Suskevics. 2006. Teadlikkus ja kaasamine Natura 2000 avalikustamisel Otepää looduspargis. Bakalaureusetöö. Juhendaja Mart Külvik. Meie kasu Otepää looduspargis on hea telkida, matkata, on suurepärased vaated. Seal on väga palju erinevaid puu- ja taimeliike. On arenenud turism. Seal saab talvel snowbord-ida ja swontube-ida, mägisuusatada jne. Bussiga sõitmine ei ole kallis, soovitan matkata! Lõpp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Pöördader Maschio UNICO M Soovituslikult külvatakse kui mulla temperatuur on 8-10°C, varaseim külvamine 6 °C juures Põimkülvik Väderstad Rapid 300-400C/S „… ühe töökorraga valmistab ette külvipinna, tasandab põllu, külvab seemne ja kõige lõpuks tihendab põllupinna. Masin teeb tööd täpselt ja kiiresti ning selle töö tulemusena on seemnete idanemine ja tärkamine korralik.“ Ette saab külvipinna Pilt 4. Rapid külvik loomiseks panna nt libisti ja järele äkke kobestamiseks Väetamine Mais vajab tugevat väetamist, sobivaimaks on vedel orgaaniline väetis (läga), suurim toitainete vajadus on 7-9 lehe faasis Esimest korda väetatakse lägaga mullaharimise ajal Külvi eel antakse mineraalne kompleksväetis Teist korda lägaga väetamine koos vaheltharimisega alates 2-3 lehe faasist kuni taimede kõrgus ei ületa 20 – 25 cm Tahke orgaaniline väetis on soovitav anda sügisel
Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi – tootmise ja/või teenindusega seonduvat. TEGEVUS MASINAID Lisainfo AEG INIMESI Kultiveerimine Traktor Aprill 1 mina John Deere 510M Kultivaator külvamine Traktor John Deere Apill 1 mina 5100M külvik Rapid 400C Viljavõtmine Kombain, traktor ja Sugulane ja mina August viljavedu 2 käru. August Vilja kuivatamine kuivati 1 mina Oktoober Sügiskünd Traktor MTZ- + ader 1 mina 5 hõlma 8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks
väetise graanulid põllule. Joonis 3. Pildil on väetisekülvik 3.3 Külvamine Külvamine on põlluharimisel kõige tähtsam tegevus. Külvamine on seemne viimine mulda. Pärast külvi jääb põllu pind tasaseks. Külvamise juures on väga tähtis et muld oleks niiske ja soe. Sama tähtis on ka külvitihedus-ja aeg. Külvamiseks kasutatakse külvikut mis laotab seemned terade ja ketaste abil korrapärastesse ridadesse ja kindlaks määratud sügavusele Joonis 4. Pildil on külvik 3.4 Pritsimine Pritsimine on taimekaitse võte millega kantakse taimekaitse vahend ja haigustõrje töödeldavale pinnale. Taimekaitse prits kinnitatakse traktori taha. Seade on varustatud pumba ja veepaagiga kuhu lisatakse taime kaitse. Pritsimisel on väga oluline tuulevaikne ilm. Joonis 5. Pildil on prits 3.5 Viljakoristus Vilja lõikus toimub kasutades teravilja kombaini. Kombain lõikab vilja ja seejärel peksab seda, eraldades terad kõrtest, terad sorteeritakse ja
Selleks, et saada esialgne ülevaade olukorrast ja ressurssidest, mis on vajalikud vääriselupaikade kaitse korraldamiseks, tegi EMAP 1997. Aasta alguses EPMÜKeskkonnakaitse Instituudi töötajatele Anneli Palole ja Mart Külvikule ettepaneku koostada Eesti oludele kohandatud metoodika, mille alusel oleks võimalik korraliste metsakorraldustööde käigus tellida Eesti Metsakorralduskeskuselt pilootala inventeerimine 1998. aasta suvel. Valminud metoodika (Palo & Külvik 1997, 1998) rajanes peamiselt oluliste maastikuelementide ja mõningate kultuuripärandi väärtuste leidmisel, kus suure tõenäosusega arvati leiduvat haruldasi ja ohustatud liike.
2 nädalat) sest kündmata põld kannab kevadel traktorit paremini. Mulla niiskus alati piisav ja seemned tärkavad ühtlaselt. On tagatud varajasem valmimine kuni kaks nädalat. Energiakulu vähenemine võrreldes tavatootmisega. kütusekulu tavatootmises 33.4l/ha aga otsekülvil 4,5 liitrit. Puudused: märgatavalt suurenenud kulud taimekaitsele ja väetamisele. Rohkem tähelepanu mulla tihenemisele . Kasutatakse otsekülvil kahe kettaga ja rearulliga seemendeid. Otsekülviga külvik valmistab ette külvialuse, paigutab väetise ja seemne ning teostab ka rullimise rearulliga, seda kõik ühe töökäiguga. Siit tulenevalt ka energia kokkuhoid. Taliviljade paigutamine külvikorda soodsam kuna külv tehakse otse kõrde , eelnevalt kündmata põllule. Maisi kasvatamine *Eesmärk: tera toiduks ja söödaks, haljasmass söödaks, siloks *Maisi terad sisaldavad palju süsivesikuid, vähem valku , rasva, min.aineid, vitamiine. *Teradest saadakse jahu, helbeid, piiritust , õli
Tuntakse ka Säästlik toitainete ringlus, Mulla tihenemine väheneb, "haiuimerullina". Trumlist eenduvad kiilud on kiviõrnad. Väiksem mullaerosioon, Keskonnasõbralik. Vajab suuremaid Õhkrehvrull talub hästi kive ja kopeerib põllu pinda. trakotoreid. Otsekülvik vajalik spetsiaalne külvik, Karpprofiilrõngasrull tihendab mulda hästi. Tänu töötamisel tavakülvikuga otsekülvi teha ei saa profiili sisse kogunevale mullale jääb põllu pind kobe. 9. Mullaharimise agrotehnilised nõuded Varbrull ainult tihendab mulda, seetõttu pole kuigi sobiv
c) Väetisesegud (Blend). Saadakse mitmesuguste lihtväetiste segamisel. Toodetakse põhiliselt individuaalaedadele, ka põldudele. Väetisesegu on oma olemuselt mehaaniliselt kokku segatud erinevate väetiste segu. Omane on isesorteerumine peened graanulid vajuvad põhja, suured jäävad peale. Ühes graanulis ei ole koos kõik elemendid, mistõttu väetamine ei pruugi olla ühtlane. On tehtud nn. voolavustest külvik on häälestatud ühele kindlale normile ja külvatud on erinevatest kottidest pärit mehhanilist segu. Erinevus tuli kuni 176 kg/ha ehk 42 kg N/ha kohta. Kõiki väetisis ei tohi omavahel kokku segada, et ei esineks toitainete kadusid või halveneks nende füüsikalised omadused. Nt. ammooniaaki sisaldavate väetiste ja lubiväetiste kokkusegamisel ammoniaak lendub. Kokku ei sobi ka lubiväetis ja superfosfaat, kuna aluselises keskkonnas on
· Puhitudseemnekäsitlemine: ( Puhitud vilja ei tohi hoida ega transportida puistes ( Kotid tihedast tolmupidavast riidest ja ainult puhitud vilja hoidmiseks ja transportimiseks. Märgistatud hoiatussildiga!!! ( Puhitud vilja ei tohi hoida samas ruumis toiduainete ja loomasöödaga ( Seemnevilja ei tohi külvi ajal segada käsitsi ja seemnekast peab olema suletud ( Külvi lõppedes puhastada külvik viljajääkidest ( Puhitud vilja ei tohi tuulata ega segada puhtimata viljaga ( Veok tuleb veojärgselt puhastada. Sellega ei tohi vedada toiduaineid, sööta ega loomi. ( · Fumigeerimine ( Ladudes, katmikaladel ( Suitsutamine või aerosooliga töötlemine, sulfureerimine e väävlisuitsuga töötlemine · Aurutamine ( Kasvuhoone substraadi töötlemine kuuma auruga
32. Külvikute töövalmendus ja külvamise tehnoloogia. Töövalmendus (tööks ettevalmistamine, töökorda seadmine) hõlmab järgmisi toiminguid: 1) kontrollida külviku komplekteeritust kõikide osade, detailide ja seadistega ning vajaduse korral lisada puuduvad osad; 2) kontrollida külviku tehnilist seisukorda: eeskätt tööosade ja reguleerseadiste korrasolekut, poltliidete pingutatust, laagrite määritust, lekete puudumist hüdrosüsteemis, õhurõhku rehvides; 3) seatakse külvik nõutud külvisenormile ja seemendid ettenähtud külvisügavusele. Külvikute seadmine külvisenormile toimub soonrulli tööpikkuse ja annustivõlli pöörlemissageduse uutmisega (joonis 5.23), põhjaklapi ja siibri asendi valikuga. Ülekandesuhe soovitatakse valida selline, et soonrulli pöörlemissagedus oleks võimalikult väike ja seejuures kasutatav soonrullide tööosa pikkus võimalikult suur. See tagab parema külviühtluse
Eesmärgiks oleks otsekülv, st kündi ei toimu. Traktorite mass võrreldes kunagistega on jäänud samaks. Eestis on otsekülv (pindmist harimist ei toimu) täiesti võimalik! Siiski ei saa selline meetod olla talus valdav (st et talu rajab kogu põlluharimise ühele masinale). Rohkem on see rakendatav taliviljade juures kuna kevadine harimisaeg on lühike. Eesti tingimustes saab künni baasil teha minimeerimist, jätame künni alles adra juures või traktori ees on pakker ja taga on külvik. Kevadiseks mullaharimiseks ja külvamiseks oleks vaja lisapõllutööriistu, et külvamistöödega õigeks ajaks valmis saada suurel maalapil (muld vajab teatud aja jooksul ära, eriti rasked savimullad). Seega oleks tarvis kõrvale kultivaatorit juurde. Künni asendamise eelised: 1) kulude kokkuhoid 2) tööaja kokkuhoid 3) parem kandevõime 4) väiksem sõltuvus ilmast
mere ääres, varjukas metsas, nõmmemetsas... - kuusekänd raiesmikul, varjukas metsas, jõekaldal, alleel.... Jne. Puud, hekid ja puistud 16 Lindude pesapaigad toonekured ja kakud üksikpuudel (vanade puude õõnsused tähtsad); väikesed laululinnud hekkides ja põõsastikes; suurematel metsalaikudel põldude vahel juba mitmekesine linnustik (uurinud Külvik, M). Lindude toitumiskohad putukad koore all, lehtedel jne, aga ka puude viljad (tamm, pihlakas jne) (Masing, V). Seened, samblad, samblikud kasutavad puitu kui substraati, seetõttu haruldastele liikidele on eriti olulised üksikud vanad puud ja alleed (metsa vääriselupaikade metoodikas pikemalt). Putukad puudel alati suur mitmekesisus (tolmeldajad, leheparasiidid, kooreparasiidid, lagundajad jne), õõnsustes ka mesilased, herilased, kimalased.
sügavusele. Külvieelne rullimine on vajalik kuiva mulla puhul, et tagada seemnete ühtlasem külvisügavus ja viia need mullaga paremini kontakti. Külviviisidest parim on ristikülv, mis kindlustab seemnete ühtlasema jaotumise ja vähendab külvivigade esinemist. Ka lauskülvil käsitsi või vastavate käsikülvikutega tuleks teha külv esmalt poole normiga ühte pidi ja siis teise osaga seemnetest risti eelmise külvikäigule. Tsentrifugaalkäsikülvikuga külvates separeerib külvik seemned raskuse järgi nii, et kaugemale lendavad raskemad seemned. Kaks korda risti üle külvates jaotuvad eri liikide seemned rajatava rohumaa pinnale ühtlasemalt. Külvijärgne rullimine tuleks teha rõngasrihvrulliga. Sile rull võib tekitada niiskele pinnasele kooriku. Külvijärgseks kõige olulisemaks hooldustööks on õigeaegne umbrohtude üleniitmine. Niita on vaja siis, kui umbrohud (hiirekõrv, põldsinep, põldrõigas, kaarkollakas, põldlitterhein jt.) on kasvanud 20..
, Parmasto, E., Jüriado, I., Lõhmus, P., Õunap. 2008. Metsade looduslikkuse taastamine. Tartu. 97+31 lk. 2.Kuris, M., Ruskule, A. 2006. Favourable conservation status of boreal forests: monitoring, assessment and management. 40 p. 3. Laasimer, L. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. 4. Lilleleht, V. (ed.) 1998. Red Data Book of Estonia. Endangered fungi, plants and animals. - Eesti TA Looduskaitse Komisjon, Tartu, in Estonian with English summary. 5. Andersson, L., Martver, R., Külvik, M., Palo, A. ja Varblane, A. 2003. Vääriselupaikade inventuur eestis 1999-2002. Regio AS, Tartu. 112 lk. + 80 lk. 6. Lõhmus, A. 2002. The lack of old-growth forest - a threat to Estonian biodiversity. - Proc. Estonian Acad. Sci. Biol. Ecol. 51 (2): 138-144. 7. Lõhmus, A., Kohv, K., Palo, A., Viilma, K. 2004. Loss of old-growth and minimum need for strictly protected forests in Estonia. - Angelstam, P., Donz-Breuss, M. and Roberge, J.-M. (ed.). Targets and Tools for the
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
