toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures nende annused sõltuvad mulla varustatusest antud toiteainetega ja orgaanilise väetise mõjust. Madala viljakusega muldadel võiks sügisel kindlasti veidi lämmastikku (N10-15) anda. Vegetatsiooniaegne pealtväetamine tähendab eelkõige lämmastikväetiste kasutamist. Taliodrale tuleb anda esimene lämmastikväetis kevadel esimesel võimalusel pärast vegetatsiooni algust, kusjuures väetisenorm valida sordi ja orase seisukorra järgi. Väikesed lämmastikväetiste normid võib anda korraga, suuremad lämmastikväetise normid (rohkem kui N 80-90 kg/ha) anda jaotatult. Talinisu Talinisule tuleb anda esimene lämmastikväetis kevadel kümne päeva jooksul pärast vegetatsiooni
Aluseks planeeritava saagiga põllult eemaldatav toiteelementide kogus, mille katteallikad võivad olla järgmised: *Põllu mullaviljakus- mullas sisalduvad taimetoitained *eelvili- taimejäänustena mulda viidavad taimetoitained *orgaaniline väetis ja selle järelmõju. Mineraalväetistega antakse vaid planeeritud saagi moodustamiseks eespool nimetatud allikatega katmata toitainete kogus. Lähtuvalt külviajast eristatakse järgmisi väetamisaegu: Külvieelne, Külviaegne, Külvijärgne e pealtväetamine Kasutada soovitatavalt kompleksväetisi, mis sisaldavad taimetoitaineid taimede vajalikul hulgal ja õiges vahekorras. Taliteraviljadele antud 1t sõnnikut vähendab N normi 1-1,5 kg, P 0,3-0,5 kg võrra. Liblikõieliste rohke põldhein vähendab N vajadust 50 kg/ha. Kui N normid juba üle 70kg/ha siis anda jaotatult ( pool külviaegselt ja teine poool võrsumise lõpus ) Taliviljadele oluline anda ka kaaliumit, fosforit sügisel , samuti osa väävlist
Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu) Vajavad palju lämmastiku, kartul, heintaimed, teravili harvemalt Pealtväetamine fosforit ja kaaliumi (va. ristõielised) Põua ajal tuleb kasta (1 m2 Sõnnik, kompost 20-30l vett)
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamin...
Kurgi kasvatamine avamaal Päritolu ja levik- harilik kurk (Cucumis sativus) kuulub kõrvitsaliste sugukonda (Cucurbitaceae) on üks vanemaid köögiviljakultuure maailmas. Tänapäeval avamaal ja katmisalal kasvatatava kurgi esivanemad pärinevad Põhja-India mäestikust. Väljakaevamised hauakambritest viitavad kurgi kasutamisele juba enam kui 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et kurk levis Egiptusest Kreekasse ja Vana- Rooma riigi aladele. Alles 17 sajandi lõpul hakati kurki Euroopas kasvatama, umbes sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Eeldatavasti toodi kurk Euroopasse ja Eestisse Venemaalt, sellele viitab kurgi venekeelse nime οгурец suhteliselt suur sarnasus kõigi põhjamaade keeltega. Kasvatati lühikeste viljadega kurke, pikaviljalised sordid tekkisid hiljem. Eestis kasvatatakse kurki nii avamaal kui ka katmikala. Keemiline koostis ja kasutamine-kurk sisaldab 96,8...
1. Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5. Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes? · Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. N...
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformats...
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema tr...
3. Kaer 13 175 2275 Am. salpeter 60 Külviga 100kg/ha ja hiljem 75 kg pealt 4. Talinisu 13 30 390 Am. salpeeter Kasvuaegne pealtväetamine 5. Raps 10 350 3500 NPK 21:6:12 120 Külviga 350 kg/ha ja +s+Mg+B hiljem 120 salpetrit 120 1200 Am. salpeter pealt Kokku 58 1020
10...20%. Suurema saagi saamiseks pole see siiski soovituslik. 20 II VÄETISED 2) Külvise töötlemine seoses väetamisega mikroväetised ja liblikõieliste kultuuride bakterväetised. 3) Starterväetamine väetis segatud külvisega; P-väetised; aegunud võte. 3. KASVUAEGNE väetamine e. väetiste andmine taimede kasvu ajal. 1) Pealtväetamine. N-ga hakatakse pealt väetama üldjuhul 1-2 nädalat peale vegetatsiooniperioodi algust (st. kui ööpäevane keskm. t° on 5-6°C). Kevadel, suvel esimeste niidete järel. Rohumaadele, taliteraviljadele. 2) Juureväline väetamine taimede pritsimine väetislahustega. Kasutatakse kahel eesmärgil: täiendav pealtväetamine (mikroväetised, N); kasutatakse esmaabina taimede rauapuuduse korral. Lehe kaudu
Kui kasvuolud sellel ajal on halvad, siis jääb väikeseks viljakandvate pähikute arv ja suurt saaki loota ei ole ka hilisemate soodsate tingimuste korral. 5. Loomine on õisiku väljumine ülemise lehe tupest. Selle faasi alguseks on aeg, kui pool õisikust (ohteid mitte arvestades) on ilmunud lehetupest välja. Sellel perioodil taimede intensiivne kasv jätkub. Oluline on ka siin faasis piisav toitainete ja vee kättesaadavus. Nende puudusel jääb saak väikeseks. Lämmastikuga pealtväetamine kõrsumise ja loomise ajal suurendab oluliselt saagikust, kuigi pikendab mõne päeva võrra faaside läbimiseks kuluvat aega. Fosforväetiste külluse korral aga loomisfaas algab varem. 6. Õitsemine enamik teravilju õitseb pärast loomis, kuid oder võib õitseda ka enne loomist või sellega üheaegselt. Rukis õitseb 8...10 päeva peale loomist. Õitsemise järgi jagunevad teraviljad: 1. Isetolmlejad: nisu, oder, kaer; 2. Risttolmlejad: rukis, tritikale, mais.
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
Toitainete lahustumise kiirus sõltub ka kasvusubstraadi temperatuurist. Väetamise tehnoloogiad Väetamine mullaharimise käigus istutus- või külvieelne väetamine jälgida tuleks, et väetis ei puutuks otseselt kokku seemnega või vastistutatud taime juurtega, sest võib neid põletada. Näiteks porgandile antakse külvieelselt kompleksväeisi arvestusega 50-70 kg N hektarile. Kasvuaegne pealtväetamine kasutatakse kas granuleeritud või vedelväetist. Enamasti viiakse läbi korduvalt kasvuperioodi jooksul. Vegetatsiooniperioodi esimesel poolel kasutatakse lämmastikku sisaldavaid, teisel poolel rohkem P-K- väetisi. Näiteks porgandit võiks kasvuaegselt väetada 1-2 korda normiga kuni 30 kg/ha lämmastikku. Juureväline väetamine - taime maapealseid osasid pritsitakse väga nõrga väetiselahusega. Mõjub kiiresti ja aitab efektiivselt puudushaiguste vastu
Mullateadus 29.märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab tegema otsuse, kas probleem on väga tugev või nõrk. Mullaseire võib olla suunatud väga erinevate mullaomaduste vaatlemisele ja vastavalt sellele tuletatakse ka seire nimetus agrokeemiline seire, elustiku seire jne. Mullastiku seire väga oluline! Peab jälgima mulla seisundit ja ütlema meile sellest seisundist tulenevaid seisundeid, tulemusi. Seire jaguneb väga paljudeks erinevateks seire liikideks a...
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale väga olulise tähtsusega on taimede toitumise siseukohalt mullalahus,sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)läm...
sügavamale mulda. Samuti tuleb jälgida, et kastmisel oleks vihmapiisk küllalt väike (vältida joaga kastmist). 27.04.2016 Marje Kask 35 Külvide hooldamine 2 · Mulla kobestamine ja umbrohu vältimine kobestada peale kastmist ja vihma, et ei tekiks mulla koorik. Teha ettevaatlikult ja mitte sügavamalt kui 3 5 cm. · Umbrohtu tuleb hävitada vastavalt vajadusele so umbes 2- 3 nädala järel. · Seemikute pealtväetamine. Esimese pealtväetamise võib teha 2 nädalat peale tärkamist, juhul kui ei toimunud külvieelset pealtväetamist, täiskompleks väetisega. Väetist anda normiga N 2-3 g/m2, P 6-8 g/m2 ja K 20-25 g/m2 . · Vajadusel võib teha ka teise suvise väetamise sama normiga aga mitte hiljem kui juuli I dekaad. Augusti I ja II dekaadil anda sügisväetist ilma N- ta. 27.04.2016 Marje Kask 36 Külvide hooldamine 3 Seemikute pikeerimine
Koristuskonvejeri loomiseks 1. Varajased 2. Keskvalmivad 3. Hilised Liblikõieliste osatähtsus 1. Liblikõieliste rohke- lühi või pikalt 2. LIBlikõieliste kõrreliste universaalne rohumaa 3. Külvinorm 25-35kg/ha Karjamaal Liikide valik 1. Liikide arv 4-6 2. Liikide suhe: suvaline 3. Külvinorm: 25-35 kg/ha Kestus: 1. Lühiajalised 2. Pikaajalised Arengukiiruse kasutusaastal 1. Varajased 2. Hilisejad Ohtetu luste ja raihein sobib heinamaale Rajamine 1. Pealtparandamine a. Pealtväetamine p ja k väetisega b. Seemnete pealekülv 2. Uuskülvid a. Uudismaa rajamine - Võsa kännud ära - Sügavkünd - Vahekultuur b. Rohumaa rajamine - Põllukultuuride järel - Vahekultuurita'vahekultuuriga Külvieelne väetamine 1. Orgaanilised väetised 2. P ja k väetamine'lubiväetised Külvieelne hrimine 1. Eelmisel aastal 2. Vahetult enne külvi Fosfor kaalium väetiste rohumaadele kasutamine Kasutamisele ei järgne järsku saagi tõusu
väävelväetiste kasutamine. Soovituslik lämmastiku ja väävli suhe N:S on 10:1. Suviteraviljad Kõige halvemini taluvad mulla happesust nisu ja kaherealised odrad ja kõige paremini kaer. Mulla agrofooni suhtes on kõige nõudlikum nisu, seejärel oder ja kõige vähemnõudlikum kaer. Suviteraviljad kasutavad hästi sõnniku järelmõju. Lämmastikväetised antakse suviteraviljadele reeglina kevadise paikliku väetisena külvi ajal või külvieelse mullaharimise alla. Lämmastikuga pealtväetamine õigustab ennast vaid vihmasel suvel. Suviteraviljade lämmastikutarve sõltub sordist, mullast, ilmastikust ja ka sellest, kui suures ulatuses toimus sügisel ja talvel nitraatide leostumine mullast. Optimaalne lämmastiku ja väävli suhe 10:1. Kõige otstarbekam on suviteraviljadele anda kõik vajalikud toiteelemendid kompleksväetisena külviaegselt paiklikult. Paiklikuks väetamiseks sobivad mikroelementidega rikastatud kompleksväetised. PK normid sõltuvad eelkõige mulla väetistarbest
normi vähendada 15...20% võrra. Külviaegse väetamise üheks viisiks on ka külvise töötlemine (pritsimine või puuderdamine) kontsentreeritud mikroväetistega. Siin on võimalik kasutada eelnevalt töödeldud seemneid. Kasvuaegne väetamine on täienduseks külvieelsele või ka külviaegsele väetamisele kõikide kultuuride kasvatamisel. Kasvuaegne väetamine koosneb omakorda järgmistest viisidest: 1. pealtväetamine, mis seisneb peamiselt lämmastikväetise andmises taliteraviljadele, rohumaadele, murudele ja aianduskultuuridele, selleks väetis viiakse väetatavale alale ning jäetakse pinnale; 2. juureväline väetamine, mis on taimede pritsimine nõrkade väetislahustega; 3. tahkete või vedelate väetiste muldaviimine rühvelkultuuride (nt kartul, porgand, peet jt vaheltharitavad kultuurid) vaheltharimisel või spetsiaalkülvikuga rohukamarasse.
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
võrsete tipul. Valminult käbid pruunid, 8-12 cm pikad. Talub hästi kärpimist, mistõttu iluaianduses on levinud hekitaim (Hariduskeskus). Joonis 5. Harilik kuusk Keila-Paldiski raudtee ääres. (http://et.m.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kuusk_Keila-Paldiski_rdt_ %C3%A4%C3%A4res.jpg#section_1 ) 3.2.2. Hooldus Okaspuudele meeldib kui neid kastetakse otse voolikust. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat (Haljastus). Pealtväetamine on vajalik, eriti kuivadel ja vaestel liivapinnastel. Pealtväetamist tehakse kevadel kasvu alguseni (aprill - mai) ja suvel juuni keskpaigani mineraalväetistega arvestusega 20-30 g/ruutmeetrile (Seemnemaailm). Liiga varajane väetamine kevadel on ohtlik, kuna külm võib ära võtta kuuse noored kasvud. Ta võib tekitada juurdekasve alles sügisel kui aasta on selleks soodne nagu näiteks vihmane suvi ja pikk soe sügis (Virkus). Väga oluline on
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
