toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures nende annused sõltuvad mulla varustatusest antud toiteainetega ja orgaanilise väetise mõjust. Madala viljakusega muldadel võiks sügisel kindlasti veidi lämmastikku (N10-15) anda. Vegetatsiooniaegne pealtväetamine tähendab eelkõige lämmastikväetiste kasutamist. Taliodrale tuleb anda esimene lämmastikväetis kevadel esimesel võimalusel pärast vegetatsiooni algust, kusjuures väetisenorm valida sordi ja orase seisukorra järgi. Väikesed lämmastikväetiste normid võib anda korraga, suuremad lämmastikväetise normid (rohkem kui N 80-90 kg/ha) anda jaotatult. Talinisu Talinisule tuleb anda esimene lämmastikväetis kevadel kümne päeva jooksul pärast vegetatsiooni
Aluseks planeeritava saagiga põllult eemaldatav toiteelementide kogus, mille katteallikad võivad olla järgmised: *Põllu mullaviljakus- mullas sisalduvad taimetoitained *eelvili- taimejäänustena mulda viidavad taimetoitained *orgaaniline väetis ja selle järelmõju. Mineraalväetistega antakse vaid planeeritud saagi moodustamiseks eespool nimetatud allikatega katmata toitainete kogus. Lähtuvalt külviajast eristatakse järgmisi väetamisaegu: Külvieelne, Külviaegne, Külvijärgne e pealtväetamine Kasutada soovitatavalt kompleksväetisi, mis sisaldavad taimetoitaineid taimede vajalikul hulgal ja õiges vahekorras. Taliteraviljadele antud 1t sõnnikut vähendab N normi 1-1,5 kg, P 0,3-0,5 kg võrra. Liblikõieliste rohke põldhein vähendab N vajadust 50 kg/ha. Kui N normid juba üle 70kg/ha siis anda jaotatult ( pool külviaegselt ja teine poool võrsumise lõpus ) Taliviljadele oluline anda ka kaaliumit, fosforit sügisel , samuti osa väävlist
Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu) Vajavad palju lämmastiku, kartul, heintaimed, teravili harvemalt Pealtväetamine fosforit ja kaaliumi (va. ristõielised) Põua ajal tuleb kasta (1 m2 Sõnnik, kompost 20-30l vett)
Agrotehnilised tööd põllul Tööde kirjeldus (aeg, külvisenorm, viis, sügavus, kordade arv jne) 1. Külvieelsed mullaharimistööd Kõrrekoorimine, väetamine NPK Kohe pärast eelvilja koristamist 2. Kevadised mullaharimistööd Äestamine Võimalikult vara, kohe peale mulla tahenemist , Pealtväetamine Varakevadel Fungitsiid- Folicur EW 250 1l/ha 3. Seemnete ettevalmistamine külviks Seemnete puhtimine 15-1 päev enne külvi 4.Külvitööd Seemnete külvamine põllule 500...550 tera ruutmeetrile, septermbri algul, kitsarealine külv, 7...8,5 cm reavahed, külvisügavus 2,5...3cm 5. Kasvuaegsed hooldustööd
kahjulik mõju. Kasvuaegne hooldamine seisneb umbrohutõrjes, kastmises, pealtväetamises, vajadusel kahjurite ja haiguste tõrjes. Reavahesid haritakse suve jooksul 3…4 korda, kuni need ei ole veel täiskasvanud. Suurim veetarve on kurgil viljade kasvu ja saagikoristuse perioodil. Vajadusel tuleb taimi kasta ja seda tehakse hommiku poolikul, et taimed õhtuks ära kuivaks. Kui kasutatakse tilkkastmist, siis on otstarbekas koos kastmisveega anda ka väetisi. Pealtväetamine võib toimuda ka lehtede kaudu, 1-2%väetiselahus pritsitakse taimepritsiga taime lehtedele. Leheväetisi võib kasutada koos taimekaitsevahenditega. Pealtväetatakse taimi kaks korda kasvuperioodi jooksul, esimene kord siis kui taimed on juurdunud ja nendel on 3-4 pärislehte. Teine kord viljade moodustumise ajal, võib kasutada lämmastikväetisi, vajadusel kasutatakse ka kompleksväetisi. Koduaias võib pealtväetada virtsalahusega (1:10)
Vähese lämmastikusisalduse korral mullas taim ,,nälgib". N-väetisi tuleb kasutada kevadel ja suvel, mitte sügisel. Lämmastik leostub kergesti mullast välja (seega ei tasu anda suuri lämmastikväetise koguseid korraga, vaid vastavalt vajadusele). Lämmastikväetiste tõhusus sõltub ilmastikust (sademetest ja temperatuurist). Mida pikem ja jahedam on kevad, seda enam kannatavad taimed võimaliku lämmastiku puuduse all ja seda efektiivsem on pealtväetamine. Mida huumusrikkam on muld seda väiksem on N-väetiste kasutamise efekt. Lämmastikväetisi ei anta liblikõielistele taimedele. P-väetiste kasutamisel tuleb lähtuda mulla fosforivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Fosfor on vajalik taimedele talvitumiseks, viljade ja seemnete arenguks. P- väetisi võib kasutada sügisel ja kevadel ning taimede kasvuajal. Fosforväetisi võib kasutada rohkem kui taime vajadus, sest ta ei leostu mulast välja. Fosforväetiste sobivaim
hästi orgaanilise väetise järelmõju. N'i üldreeglina ei anta va. väheviljakatel muldadel väikestes kogustes. PK-väetised vastavalt vajadusele. Vajalik on väävel, molubteen ja bakterväetised. 47. Suviteraviljade väetamine Nisu happe ja mulla viljakuse suhtes kõige vähem-nõudlikum. Kaer kõige vähem nõudlik. Sõnnikut reeglina ei anta. N-väetised kevadel kas külvieelselt või koos külviga. PK-väetised sügisel või kevadel paikliku väetamisega. N-pealtväetamine õigustab vihmase suve korral. 48. Taliteraviljade väetamine Happesuse suhtes tundlik talinisu, talirukis leplik. Sama kehtib mullaviljakuse kohta. Vajavad org. väetist. N-väetisi antakse kevadel 1-2 näd jooksul vegetatsiooni algusest. Org. väetisi 3-4 nädalat enne külvi. PK-väetiseid vastavalt planeeritavale saagile ja mulla tarbele.
orgaanilise väetise järelmõju. N'i üldreeglina ei anta va. väheviljakatel muldadel väikestes kogustes. PK- väetised vastavalt vajadusele. Vajalik on väävel, molubteen ja bakterväetised. 47. Suviteraviljade väetamine Nisu happe ja mulla viljakuse suhtes kõige vähem-nõudlikum. Kaer kõige vähem nõudlik. Sõnnikut reeglina ei anta. N-väetised kevadel kas külvieelselt või koos külviga. PK- väetised sügisel või kevadel paikliku väetamisega. N-pealtväetamine õigustab vihmase suve korral. 48. Taliteraviljade väetamine Happesuse suhtes tundlik talinisu, talirukis leplik. Sama kehtib mullaviljakuse kohta. Vajavad org. väetist. N-väetisi antakse kevadel 1-2 näd jooksul vegetatsiooni algusest. Org. väetisi 3-4 nädalat enne külvi. PK-väetiseid vastavalt planeeritavale saagile ja mulla tarbele.
3. Kaer 13 175 2275 Am. salpeter 60 Külviga 100kg/ha ja hiljem 75 kg pealt 4. Talinisu 13 30 390 Am. salpeeter Kasvuaegne pealtväetamine 5. Raps 10 350 3500 NPK 21:6:12 120 Külviga 350 kg/ha ja +s+Mg+B hiljem 120 salpetrit 120 1200 Am. salpeter pealt Kokku 58 1020
10...20%. Suurema saagi saamiseks pole see siiski soovituslik. 20 II VÄETISED 2) Külvise töötlemine seoses väetamisega mikroväetised ja liblikõieliste kultuuride bakterväetised. 3) Starterväetamine väetis segatud külvisega; P-väetised; aegunud võte. 3. KASVUAEGNE väetamine e. väetiste andmine taimede kasvu ajal. 1) Pealtväetamine. N-ga hakatakse pealt väetama üldjuhul 1-2 nädalat peale vegetatsiooniperioodi algust (st. kui ööpäevane keskm. t° on 5-6°C). Kevadel, suvel esimeste niidete järel. Rohumaadele, taliteraviljadele. 2) Juureväline väetamine taimede pritsimine väetislahustega. Kasutatakse kahel eesmärgil: täiendav pealtväetamine (mikroväetised, N); kasutatakse esmaabina taimede rauapuuduse korral. Lehe kaudu
Kui kasvuolud sellel ajal on halvad, siis jääb väikeseks viljakandvate pähikute arv ja suurt saaki loota ei ole ka hilisemate soodsate tingimuste korral. 5. Loomine on õisiku väljumine ülemise lehe tupest. Selle faasi alguseks on aeg, kui pool õisikust (ohteid mitte arvestades) on ilmunud lehetupest välja. Sellel perioodil taimede intensiivne kasv jätkub. Oluline on ka siin faasis piisav toitainete ja vee kättesaadavus. Nende puudusel jääb saak väikeseks. Lämmastikuga pealtväetamine kõrsumise ja loomise ajal suurendab oluliselt saagikust, kuigi pikendab mõne päeva võrra faaside läbimiseks kuluvat aega. Fosforväetiste külluse korral aga loomisfaas algab varem. 6. Õitsemine enamik teravilju õitseb pärast loomis, kuid oder võib õitseda ka enne loomist või sellega üheaegselt. Rukis õitseb 8...10 päeva peale loomist. Õitsemise järgi jagunevad teraviljad: 1. Isetolmlejad: nisu, oder, kaer; 2. Risttolmlejad: rukis, tritikale, mais.
Tähtsamad bioloogilised iseärasused, mis mõjutavad külviaega on seemnete idanemistemp ja veevajadus ning tõusmete vastupidavus öökülmale.Suviteraviljad vajavad seemnete pundumiseks palju vett. Katsetest on selgunud, et parim aeg külviks on 7 mai. 31) Suviteraviljade külvisenormid.Küsim 18) 32) Suviteraviljade hooldamine. Hooldusvõtted:külvi-ja tärkamisjärgne rullimine ning äestamine;kivide korjamine; pealtväetamine;keemiline umbrohutõrje;töötlemine retardandiga CCC;vihmutamine; umbrohutõrje;kahjuritõrje;põldude seisukorra kontrollimine.Külvijärgne rullimine-vajalik seemnete ja niiske mulla kontakti parandamiseks.Idanemistingimuste paran-damiseks on vaja mulda tihendada.Kõige õigem on mulda tihendada ainult seem-nete kohalt. Külvi-järgne äestamine-pinnale jäänud seemnete mullaga katmine,-mullakooriku hävitamine,tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje
ja külvijärgsel ajal valitsevast ilmastikust.Tähtsamad bioloogilised iseärasused, mis mõjutavad külviaega on seemnete idanemistemp ja veevajadus ning tõusmete vastupidavus öökülmale.Suviteraviljad vajavad seemnete pundumiseks palju vett. Katsetest on selgunud, et parim aeg külviks on 7 mai. 31) Suviteraviljade külvisenormid.Küsim 18) 32) Suviteraviljade hooldamine. Hooldusvõtted:külvi-ja tärkamisjärgne rullimine ning äestamine;kivide korjamine; pealtväetamine;keemiline umbrohutõrje;töötlemine retardandiga CCC;vihmutamine; umbrohutõrje;kahjuritõrje;põldude seisukorra kontrollimine.Külvijärgne rullimine- vajalik seemnete ja niiske mulla kontakti parandamiseks.Idanemistingimuste paran- damiseks on vaja mulda tihendada.Kõige õigem on mulda tihendada ainult seem- nete kohalt. Külvi-järgne äestamine-pinnale jäänud seemnete mullaga katmine,- mullakooriku hävitamine,tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje. Kivide korja-
Toitainete lahustumise kiirus sõltub ka kasvusubstraadi temperatuurist. Väetamise tehnoloogiad Väetamine mullaharimise käigus istutus- või külvieelne väetamine jälgida tuleks, et väetis ei puutuks otseselt kokku seemnega või vastistutatud taime juurtega, sest võib neid põletada. Näiteks porgandile antakse külvieelselt kompleksväeisi arvestusega 50-70 kg N hektarile. Kasvuaegne pealtväetamine kasutatakse kas granuleeritud või vedelväetist. Enamasti viiakse läbi korduvalt kasvuperioodi jooksul. Vegetatsiooniperioodi esimesel poolel kasutatakse lämmastikku sisaldavaid, teisel poolel rohkem P-K- väetisi. Näiteks porgandit võiks kasvuaegselt väetada 1-2 korda normiga kuni 30 kg/ha lämmastikku. Juureväline väetamine - taime maapealseid osasid pritsitakse väga nõrga väetiselahusega. Mõjub kiiresti ja aitab efektiivselt puudushaiguste vastu
külvieelne väetamine (kevadine, sügisene), külviaegne väetamine (hajus, paiklik väetamine) hajusa puhul kasutatakse puistelaotureid, paikliku väetamise puhul viiakse iga väetisetera teatud kaugusele teraviljaseemnest väetis satub sobivasse kaugusesse seemnest. Juhul kui väetis liiga kaugele jääb seemnest, siis võib juhtuda, et taime juur ei ulatu sinnani ning väetisest pole kasu; kasvuaegne (pealtväetamine, juurdeväline) pannakse mingeid plägasid põllule, pealtväetamise puhul eeldatakse, et mingil hetkel on tulemas vihma, siis väetis liigub pinnalt mulda. Juurevälisel väetamisel kasutatakse selliseid mikroelementide andmist, mille kogused taimele ongi väikesed.; tilkkastmissüsteemi kaudu väetamine iga taime puhul läheb voolik väetisega; perioodiline väetamine pole otstarbekas kerge lõimise puhul anda suurem kogus väetist,
pH vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm. Muldade jaotus pHKCl alusel: · <4,5 tugevalt happeline · 4,6...5,5 mõõdukalt happeline · 5,6...6,5 nõrgalt happeline · 6,6...7,2 neutraalne · >7,2 leeliseline 23. Väetiste andmise ajad ja liigid Külvieelne sügisene, kevadine, kesa väetamine Külviaegne Paik(lik) väetamine; külv. töötl; starterväetamine Kasvuaegne- Pealtväetamine; juureväline väetamine; väetiste andmine mulda 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused Väetised on ühendid, mida kasutatakse saagi suurendamiseks, saagi kvaliteedi parandamiseks nind mulla viljakuse tõstmiseks ja mille mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetised jaotatakse orgaanilisteks väetisteks (sõnnik, virts, haljasväetised, põhk, mereadru,
sügavamale mulda. Samuti tuleb jälgida, et kastmisel oleks vihmapiisk küllalt väike (vältida joaga kastmist). 27.04.2016 Marje Kask 35 Külvide hooldamine 2 · Mulla kobestamine ja umbrohu vältimine kobestada peale kastmist ja vihma, et ei tekiks mulla koorik. Teha ettevaatlikult ja mitte sügavamalt kui 3 5 cm. · Umbrohtu tuleb hävitada vastavalt vajadusele so umbes 2- 3 nädala järel. · Seemikute pealtväetamine. Esimese pealtväetamise võib teha 2 nädalat peale tärkamist, juhul kui ei toimunud külvieelset pealtväetamist, täiskompleks väetisega. Väetist anda normiga N 2-3 g/m2, P 6-8 g/m2 ja K 20-25 g/m2 . · Vajadusel võib teha ka teise suvise väetamise sama normiga aga mitte hiljem kui juuli I dekaad. Augusti I ja II dekaadil anda sügisväetist ilma N- ta. 27.04.2016 Marje Kask 36 Külvide hooldamine 3 Seemikute pikeerimine
Koristuskonvejeri loomiseks 1. Varajased 2. Keskvalmivad 3. Hilised Liblikõieliste osatähtsus 1. Liblikõieliste rohke- lühi või pikalt 2. LIBlikõieliste kõrreliste universaalne rohumaa 3. Külvinorm 25-35kg/ha Karjamaal Liikide valik 1. Liikide arv 4-6 2. Liikide suhe: suvaline 3. Külvinorm: 25-35 kg/ha Kestus: 1. Lühiajalised 2. Pikaajalised Arengukiiruse kasutusaastal 1. Varajased 2. Hilisejad Ohtetu luste ja raihein sobib heinamaale Rajamine 1. Pealtparandamine a. Pealtväetamine p ja k väetisega b. Seemnete pealekülv 2. Uuskülvid a. Uudismaa rajamine - Võsa kännud ära - Sügavkünd - Vahekultuur b. Rohumaa rajamine - Põllukultuuride järel - Vahekultuurita'vahekultuuriga Külvieelne väetamine 1. Orgaanilised väetised 2. P ja k väetamine'lubiväetised Külvieelne hrimine 1. Eelmisel aastal 2. Vahetult enne külvi Fosfor kaalium väetiste rohumaadele kasutamine Kasutamisele ei järgne järsku saagi tõusu
väävelväetiste kasutamine. Soovituslik lämmastiku ja väävli suhe N:S on 10:1. Suviteraviljad Kõige halvemini taluvad mulla happesust nisu ja kaherealised odrad ja kõige paremini kaer. Mulla agrofooni suhtes on kõige nõudlikum nisu, seejärel oder ja kõige vähemnõudlikum kaer. Suviteraviljad kasutavad hästi sõnniku järelmõju. Lämmastikväetised antakse suviteraviljadele reeglina kevadise paikliku väetisena külvi ajal või külvieelse mullaharimise alla. Lämmastikuga pealtväetamine õigustab ennast vaid vihmasel suvel. Suviteraviljade lämmastikutarve sõltub sordist, mullast, ilmastikust ja ka sellest, kui suures ulatuses toimus sügisel ja talvel nitraatide leostumine mullast. Optimaalne lämmastiku ja väävli suhe 10:1. Kõige otstarbekam on suviteraviljadele anda kõik vajalikud toiteelemendid kompleksväetisena külviaegselt paiklikult. Paiklikuks väetamiseks sobivad mikroelementidega rikastatud kompleksväetised. PK normid sõltuvad eelkõige mulla väetistarbest
normi vähendada 15...20% võrra. Külviaegse väetamise üheks viisiks on ka külvise töötlemine (pritsimine või puuderdamine) kontsentreeritud mikroväetistega. Siin on võimalik kasutada eelnevalt töödeldud seemneid. Kasvuaegne väetamine on täienduseks külvieelsele või ka külviaegsele väetamisele kõikide kultuuride kasvatamisel. Kasvuaegne väetamine koosneb omakorda järgmistest viisidest: 1. pealtväetamine, mis seisneb peamiselt lämmastikväetise andmises taliteraviljadele, rohumaadele, murudele ja aianduskultuuridele, selleks väetis viiakse väetatavale alale ning jäetakse pinnale; 2. juureväline väetamine, mis on taimede pritsimine nõrkade väetislahustega; 3. tahkete või vedelate väetiste muldaviimine rühvelkultuuride (nt kartul, porgand, peet jt vaheltharitavad kultuurid) vaheltharimisel või spetsiaalkülvikuga rohukamarasse.
Taimi paljundatakse seemnete või pistokstega (The Royal Horticultural Society veebileht 2016). Generatiivse paljundamise puhul soovitatakse seemned sügisel külvipeenrasse külvata (Fine Gardening Magazine 2016). Enne külvi soovitatakse seemneid 2-3 tundi kuumas vees leotada ning seejärel kahekuuline külm stratifikatsioon läbi viia (Ageeta OÜ veebileht 2016). Avamaale istutatakse üheaastased taimed. Edasise hoolduse puhul on oluline regulaarne kobestamine ja pealtväetamine. Kastmist ja talvekatet vajavad ainult noored taimed. Poolpuitunud pistoksad võetakse suvel, juurepistikud talvel (Fine Gardening Magazine veebileht 2016). Kuna taim annab rohkesti juurevõsu, võib see metsistuda (Roht 2007). Oht on suurem just juurte vigastamisel. Selleks on oluline juurevõsusid regulaarselt tagasi võtta (Fine Gardening Magazine veebileht 2016). Seda tehakse tavaliselt siis, kui taim on puhkeolekus.
võrsete tipul. Valminult käbid pruunid, 8-12 cm pikad. Talub hästi kärpimist, mistõttu iluaianduses on levinud hekitaim (Hariduskeskus). Joonis 5. Harilik kuusk Keila-Paldiski raudtee ääres. (http://et.m.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kuusk_Keila-Paldiski_rdt_ %C3%A4%C3%A4res.jpg#section_1 ) 3.2.2. Hooldus Okaspuudele meeldib kui neid kastetakse otse voolikust. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat (Haljastus). Pealtväetamine on vajalik, eriti kuivadel ja vaestel liivapinnastel. Pealtväetamist tehakse kevadel kasvu alguseni (aprill - mai) ja suvel juuni keskpaigani mineraalväetistega arvestusega 20-30 g/ruutmeetrile (Seemnemaailm). Liiga varajane väetamine kevadel on ohtlik, kuna külm võib ära võtta kuuse noored kasvud. Ta võib tekitada juurdekasve alles sügisel kui aasta on selleks soodne nagu näiteks vihmane suvi ja pikk soe sügis (Virkus). Väga oluline on
regulaarselt (kord aastas või iga paari aasta järel). Tagasi lõigatakse 60-90 cm või 5-7,5 cm, olenevalt soovitavast tulemusest. Taimi paljundatakse seemnete või pistokstega. Generatiivse paljundamise puhul soovitatakse seemned sügisel külvipeenrasse külvata Enne külvi soovitatakse seemneid 2-3 tundi kuumas vees leotada ning seejärel kahekuuline külm stratifikatsioon läbi viia. Avamaale istutatakse üheaastased taimed. Edasise hoolduse puhul on oluline regulaarne kobestamine ja pealtväetamine. Kastmist ja talvekatet vajavad ainult noored taimed. Poolpuitunud pistoksad võetakse suvel, juurepistikud talvel. Kuna taim annab rohkesti juurevõsu, võib see metsistuda. Oht on suurem just juurte vigastamisel. Selleks on oluline juurevõsusid regulaarselt tagasi võtta. Seda tehakse tavaliselt siis, kui taim on puhkeolekus. Harilikku äädikapuud on soovitatav iga kevad väetada (70g/m 2), et varre ja õite kasvu edendada. Kuivadel perioodidel tuleks taimi ka kasta
annaabi.ee 
