Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised ...
on paljude haruldaste lindude pesitsuspaigad, täpseid andmeid sellekohta pole milline haruldane lind seal pesitseb, aga rahvas arvab et tegemist võib olla musta toonekurega. Põllumajandus Põllu maad Karksi vallas on 9579 hektarit, suurema osa põllumaast kasutatakse taimekasvatuseks. Põllumajandusega tegelevad siin vallas peamiselt suur tootjaid, väike tootjaid on aastatega järjest vähemaks jäänud. Enim levinud kasvatusviis on tavaviljelus, eksisteerib ka üksikuid mahevilja kasvatajaid, põllumaad on karksi vallas keskmise viljakusega, mis soodustab taime kasvatust, sest saagikuse näitajad on head. Märkimisväärne Karksi vallas on ka Eesti Maaülikooli Polli aindusuuringute keskus, mis tegeleb sordiaretusega, uute sortide sissetoomisega ja nende katsetamisega, samuti toimub seal ka saagi töötlemine, peamiselt pressitakse mahla. Metsandus Metsa kasvab Karksi vallas 17 242 hektaril, mis moodustab 55 % valla territooriumist
kõrguse poolest. 7 4. Põllumajandus Põlva vallas on haritavat põllumaad kokku 1095 ha, mis on kõik eraisikute valduses. Põllumaa kasutus jaguneb ühtlaselt taime- ja loomakasvatuse vahel pooleks. Põllumajandusega tegutsevad valla piires peamiselt eraisikud, kes toodavad enda kasutuse jaoks ja kes müüvad suurettevõtetele edasi. Enim levinud kasvatusviis on tavaviljelus, leidub ka väiksemaid maheviljelus põldi, kus kasvatatakse aind enda kasutuseks, suurettevõtetele edasi müümata. Põllumaad on Põlva vallas keskmisest viljakamad ning see soodustab taimekasvatust, seda näitab ka hea saagikus. 8 5. Metsandus Metsa kasvab Põlva vallas 83 hektaril, mis moodustab 37% valla territooriumist. Valdav osa metsast on eraomandis ja kõige rohkem on esindatud lehtpuud mulla hea niiskuse tõttu
See loob paremad tingimused ning vähendab umbrohtude levkut · Nisu ja rapsi põllu korral on kakse erinevat viisi. Esimese puhul küntakse põld ja kultiveeritakse enne külvi. Külvijärgselt põld rullitakse. Teisel juhul tehakse aga otsekülv. Enne külvi tehakse põllul vaid kõrrekoorimist. Teine variant on odavam aga samas ei hävita see umbrohte niivõrd kui esimene · Maasika kasvatuses on levinud nii kileviljelus kui ka tavaviljelus (ilma kilemultsita). Mõlemal viljelusviisil on oma head küljed ja ka puudused. Kilemults vähendab hooldustööde mahtu, kiirendab saagi valmimist, suurendab esimesel saagiaastal saagikust. Ka tavaviljeluse korral on viljade määrdumise vältimiseks 5 vajalik multsmaterjal (põhk, puitlaast vms). Umbrohtunud viljapõllu põhk ei sobi
suurt investeeringut. Uuringud on näidanud et säästlik tehnoloogia tagab : väetiste kokkuhoiu, taimekaitsevahendite kokkuhoiu, seemnete kokkuhoiu, teravilja ja rapsi tootmiskukud ja omahind väheneb , suureneb teravilja proteiinisisaldus. Täppisviljelus on perspektiivikas suurtes tootmisüksustes, kus on vahelduv mullastik, samas ei ole ka seadmete ost jõukohane alla 500ha suurusele põllumajandusettevõttele. Tavaviljelus Arvestab nii intensiivtehnoloogia , säästliku tehnoloogia kui ka mahetehnoloogias kasutatavaid agrotehnoloogilisi võtteid. Maheviljelus Ehk ökoloogiline põllumajandus on tasakaalustatud toiteringel ja suures osas kohalikel taastuvate ressursside kasutamisel põhinev looduslik tootmisviis. Mahepõllumajandusettevõtte majandamisel on põhimõtteks toimida kooskõlas loodusega mitte looduse arvel. Mahepõllumajandusettevõttete iseloomustus:
annaabi.ee 
