EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EUROOPA RIIKIDE TERAVILJA SAAGIKUS Kodune töö Töö juhendaja: Alar Asover Töö koostaja: EMÜ, EM, I kursus, Tartu 2008 TERAVILJA SAAGIKUS EUROOPA RIIKIDES. Käesolevas töös tutvustame teravilja saagikust kuues erinevas riigis. Võrdleme Eesti,Soome, Saksamaa,Läti,Leedu ja Poola teravilja saagikust kolmeteistkümne aasta lõikes(tabel 1) Tabel 1. Teravilja keskmine saagikus. Teraviljade keskmine saagikus, t/ha EESTI SOOME SAKSAMAA LÄTI LEEDU POOLA 1993 2,30 2,83 5,08 1,69 2,01 2,63
Normaaltingimustes sobilik kasvu temperatuur on 20-30°C, kuid taluvad temperatuuri kuni 40°C. Samuti elavad üle ka lühildased külmaperioodid Kasvatatakse: Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasia riikides nagu Taiwanis, Vietnamis, Tais, Filipiinidel, Sri Lankal ja Malaisial. Neid on leitud ka Okinawas, Hawaiil, Iisraelis, Põhja- Austraalias ja Lõuna-Hiinas Saagikus: Draakonipuu annab saaki 30-50 päeva pärast õitsemist ja mõnikord nii 5-6 tsüklit saaki aastas. Tavapärane saagikus on 10-12 000 kilogrammi vilja hektari kohta aastas. Kasutamine: Süüakse toorelt kas toatemperatuuril või veidi jahutatult (koort ei sööda).
mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad Põldude väetamine erinevatel perioodidel lämmastikväetisega. Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi. Uuriti: 1) Taime idanemist 2) Lehtede arengut 3) Varre pikenemist 4) Õitsemist 5) Seemnete arengut 6) Küpsemist Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid. Tulemused Seemne saagikus Saagikus varieerus 3t ha(Roda, 2008) kuni 7t ha(Futterkamp, 2009) Õli saagikus Madalaim oli 1,5t ha(Thyrow, 2009), kõrgeim 3,5t ha(Hohenschulen, 2008) Suurim saagikus oli Ohrensen’i (2009) ja Futterkamp’i (2006-2009) põldudel. Väikseim saagikus oli Thyrow’i(2009) ja Roda(2007-2009) põldudel. Kokkuvõte Katsed näitasid, et ilmastik mõjutab talirapsi saagikust märkimisväärselt. Kasvu algfaasis määrasid temperatuur ja langev kiirgus rapsi saagikuse
Piimakarjatalud: Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus-Meremaal. Lähiajal suurlinnade läheduses palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud: hõreda asustusega kuivas kliimas. Austraalias, Põhja-Ameerikas, Venemaa ja Kasahstani steppides. Suure pindalaga. Peamiselt nisu. Väikesed tootmiskulud, madal saagikus. 9 Rantsod: suured loomakasvatusmajandid. Tuhandepealised lihaveise- või lambakarjad. Aastaringselt looduslikel karjamaadel. Odav toodang, nõuab suurt maaala. Levinud USA lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas. Istandused: suured taimekasvatusmajandid. Toodab kohvi, suhkruroogu, puuvilju jms müügiks, tegeleb nende esmase töötlemisega. Rõhk agrotehnikal,
suhtes · karmide keskkonnatingimuste taluvuse tõstmine · Õnnestunuim geenitehnoloogiline taimesort ''kuldne riis''- suurendatud A- vitamiini ja karoteeni hulka. · GM- taimi kutsutakse ka ''muundkultuurideks'' Geeninokaut · Geeninokaut e. geenisihtimine-suunatud mutageneesiga tekitatav geenirike, mis geeni avaldumise täielikult välistab. · Sel viisil loodud taimi ja loomi nim. nokaut- organismideks. GMO plussid · Suurem saagikus · Taimede suurem elujõulisus · Ei pea kasutama taimekaitsevahendeid · Keskkonna saastavuse vähendamine · Meditsiinilised uuringud · GM-taimede loomine on odavam, produktiivsem, keskkonnasõbralikum. · seljatab Kolmanda Maailma näljahäda · parandab toidu kvaliteeti (näiteks McDonalds) · pikendab viljade säilivusaega GMO miinused · Eetikaprobleemid · Võib osutuda organismile kahulikuks · Maitseomaduste halvenemine
Ei sobi happelised, kuivad rähk-, liiv-, turvas- ega kõrge põhjaveetasemega või üleujutatavad lammimullad. Külvisenorm: Puhaskülvis 30, segukülvis 4-16 kg/ha. Külviaeg: Augusti keskpaigani. Kaasliigid: Valge ja punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, kerahein, aasnurmikas, punane aruhein. Aastati stabiilne. Suurem osa saagist saadakse Saagikus: vegetatsiooniperioodi esimesel poolele. Saagikus sõltub suuresti mullastikust ja taimiku väetamisest, eriti lämmastikväetistega. Ädalakasv kiire, võimaldab kuni kuuekordset kärpimist. Lehtede ja kõrte suhe esimeses kasvufaasis 1:1, ädal Kvaliteet koosneb peamiselt lehtedest. Rohi on kõrge toitainete- ja söödana: energiasisaldusega, väga hästisöödav, vähese kiusisalduse tõttu hästi seeduv.
Kultuurtaimede nimistu aegade jooksul täieneb, neid valitakse looduslike liikide hulgast ning mõned aretatakse ka kunstlikult. Teadlikult hakati taimekasvatust arendama 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Mitme aastatuhande vältel oli taimekasvatussaaduste tootmise tase madal. Agrotehnika täiustamise, maaparanduse, muldade lupjamise ja teiste võtete rakendamise tulemusena teravilja saagikus tõusis. 20. sajandi esimesel poolel hakati järjest rohkem kasutama mineraalväetisi, järsult tõusis saagirikaste sortide osakaal ja põllukultuuride kasvatamisel hakati sihikindlalt rakendama taimekasvatusteaduse saavutusi. Taimekasvatustoodangut saab suurendada kasvupinna laiendamise või saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa laiendada lõpmatuseni ja see nõuab suuri kapitaalmahutusi. Saagikuse suurendamine on võimalik siis, kui kasutatakse suure
HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Herne kasvupinna osakaal % 1.4
alepõllundus(Lääne- ja kesk-aafrikas, kagu-aasias, kesk-ameerikas ja amazonase piirkonnas) * kasutatakse laialdast maa-ala(mets võetakse maha ja tehakse põlluks, mida kasutatakse 1-2 aastat ja siis peab ta seisma söötis, et jälle viljakust koguda. Nii võetakse kasutusele uusi maatükke.) *seemned on ainus investeering * palju tööd põllu rajamisel, puud võetakse maha käsitsi, põletatakse, igal aastal jõutakse rajada väga vähe uusi põlde. * saagikus väike, sest kunstväetisi ei kasutata ja maa muutub väga kiirelt viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas * kogu saak läheb oma toiduks Kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju rändkarjandus (aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, lõuna-ameerikas, aasias) * karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise. * loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu Kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid ja laamasid 2
Joonis 7. Potentsiaalne ja tegelik saagikus Jooniselt 7 näeme, et taim hakkab kasvama mai kalmandal nädalal ehk 2 nädalat peale külvamist. Taimed kasvavad ideaalselt kuni juuni alguseni, kus tegelik saagikus jääb maha potensiaalsest. See on tingitud kuivuse põhjustatud taimede stressist. (vt. Joonis 6.) Nii kui taimedel on stress kahaneb kohe ka tegelik saagikus. Kuna taimede stress on suhteliselt väike, siis tegelik saagikus (30 tonni) ei jää palju maha potensiaalsest saagikusest (31 tonni). Seega oleks ühe hektari kohta olnud võimalik toota üks tonn enam kartulit, kui see tegelikult oli. 8 Veebilanss
· PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND ON MAA PÕLLUMAAD SAADAKSE: METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT POLDRID (HOLLANDIS 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) INTENSIIVNE JA KAUBALINE · VÄIKE MAA-ALA · VÄHE TÖÖJÕUDU · VÄIKE KÄSITSITÖÖ MAHT · PALJU KAPITALI · PALJU TEHNIKAT · SUUR SAAGIKUS JA PRO-DUKTIIVSUS HA KOHTA · SAAK SUURENEB TÄNU SORDI- JA TÕUARETUSELE EKSTENSIIVNE JA OMATARBELINE: · SUUR MAA-ALA · PALJU TÖÖJÕUDU · SUUR KÄSITSITÖÖ MAHT · VÄHE KAPITALI · VÄHE TEHNIKAT · VÄIKE SAAGIKUS JA PRODUKTIIVSUS HA KOHTA SAAK SUURENEB PÕLDUDE PINDALA JA KARJA SUURENDAMISEL · EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD SUURTEL ROHTLAALADEL. TOOTMINE ON KAASAEGNE, MEHHANISEERITUD JA VÄHE TÖÖJÕUDU VAJAV. EKSTENSIIVSEKS NIM
Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje. Sammuti tähtis taimekahjurite tõrje. 2) Lillkapsas Lühikese kasvuperioodiga. Talub lühiaajalist öökülma. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes nõudlik. Külvisügavus 1..2 cm. Külviaeg märts... juunilõpp. Kastmine, umbrohutõrje, kahjuritõrje, vaheltharimine. Saagikus 15—35 t/ha 3) Spargelkapsas lühikese kasvuajaga. Talub öökülma -5...-7 kraadi. Sarnane lillkapsale. Sobib raskema lõimisega huumus ja toitainerikkasse neutraalsesse mulda. Saagikus 15...25 t/ha. 4) Porgand soojuse suhtes vähenõudlik. Talub vähest öökülma. Lämmastikuvajadus väike. Eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsaiv muldasid. pH 6...7 vahel. Lämmastiku vajadus väike.Võimalikult umbrohu vana muld. Külvata mai keskel. Külvisügavus 1-2 cm
• Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punutisi Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2
Parasvööde, lähisekvatoriaalne ja troopiline. Millistes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem rohumaad. Lähisekvatoriaalses. Millistes kohtades on piisavalt niiskust ja soojust? Lähistroopiline- ja PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID Põllumajanduslikku tootmist võib vaadelda mitmest küljest. 1) Maa kasutuse järgi · Intensiivne. Kasutatakse siis kui maad on vähe. Tuleb anda palju kapitali, väetist ja tööjõudu maale. Saagikus on kõrge. See on kallim. · Ekstensiivne. Kui tahame toodangut kasvatada, võtame maad lihtsalt juure. Saagikus on pindalaühiku kohta madal. 2) Kellele läheb toodang. · Omatarbeline. · Kaubanduslik e. ekspordiks. Tootmisevorme oska hinnata järgmiste näidete alusel. Maa suurus. Tööjõu vajadus. Kogutoodang. Tootlus (saagikus viljaga/produktiivsus loomadega). Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus. Alepõllundus. -kasutatakse laialdast maa-ala
Probleemi püstitamine: Kartuli saagikuse sõltuvus suve soojusest Taustinfo kogumine: vaatasin Internetist erinevaid uuringuid ja uurisin, millest kartuli kasvamine ja viljakus üldse sõltub. Uurisin, kas on erinevaid sorte, mis annaks uuringus erinevaid tulemusi. Hüpoteesi sõnastamine: Kartuli saagikus on suurem, kui suvi on soe. Hüpoteesi kontrollimine: Uurisin eelmiste aastate kartulisaake ja aasta keskmisi temperatuure ja sademeid. Uurisin, kas suvi peaks olema soe ja kuiv või soe ja niiske. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine: Sain teada, et mu hüpotees pidas osaliselt paika. Kartuli saagikus on kõige suurem, kui suvi on soe, kuid kui mullas on ka piisavalt niiskust. Seega järeldan et Kartuli saagiks on suurem kui suvi on soe ja niiske.
spetsialiseeru otsene näitaja misnäitaja mahunäitaja mahunäitaja Teravilja müügi Segavilja osakaal Segavilja Kasvupind jrk saagikus, kg/ha kogumüügist toodang, kg kokku, ha X1 X2 X3 X4 1 3148,148148148 1 68 000 178,90 2 2238,938053097 0,3082771129 50 600 124,91 3 1700 0,440320407 35 700 376,00 4 3007,692307692 0,0376854187 39 100 763,00
suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses Võimaldab teada saada saagikust põllu erinevates osades Võimaldab teha järeldusi väetamise kahjurite tõrje jm osas PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Saagikus kõrge Saagikus madal Kapitali osakaal suur Kapitali osakaal väike Väetisi kasutatakse palju Väetisi kasutatakse vähe Maa-ala väike Maa-ala suur Tööjõudu vähe Tööjõudu palju Mehhaniseeritud Vähe tehnikat, käsitöö Kitsa spetsialiseerumisega Tööviljakus kõrge Alepõllundus PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE
Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee-ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse peamiselt veisekasvatusega. Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi kolm saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad, peamiselt istandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu üldse. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-,kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes.
Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel Intensiivne omatarbeline põllumajandus - põld kasutusel 1-2 aastat riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud - saagikus väike - väikesed maalapid - kogu saak oma toiduks - palju tööjõudu - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase
väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid - Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias
#NAME? #NAME? 8 16 24 #NAME? #NAME? #NAME? 9 13 22 #NAME? #NAME? #NAME? 10 16 25 #NAME? #NAME? #NAME? sum d2 42.5 Keskmine saagikus (ts/ha) 30 25 f(x) = 0.4993065187x + 15.8585298197 20 R² = 0.6419655241 15 10 5 0 7 8 9 10 11 12 13 14 15 12 10 f(x) = + 10
#NAME? #NAME? 8 16 24 #NAME? #NAME? #NAME? 9 13 22 #NAME? #NAME? #NAME? 10 16 25 #NAME? #NAME? #NAME? sum d2 42.5 Keskmine saagikus (ts/ha) 30 25 f(x) = 0.4993065187x + 15.8585298197 20 R² = 0.6419655241 15 10 5 0 7 8 9 10 11 12 13 14 15 12 10 f(x) = + 10
külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse; · 1840 1850 kartulikasvatuse levik põldudele; · 1850 1870 kartulikasvatuse ulatuslik laienemine; · 1870 1880 suureviisiline kartulikasvatus. · 20 sajandi alguses (1900-1913) oli eestis kartuli külvipind 70 000- 80 000 hektarit ja saagikus 10-12 tonni hektarilt. · Kartuli kasvupind moodustas ligi 25% kogu põllumaast. Kartulisaagi kasutus Enne I maailmasõda Aastal 2006 · Inimtoiduks 26.4% 56.0% · Loomasöödaks 12.0% 14.95 · Piirituse valmistamiseks 22.4 0% · Seemneks 25.7% 14.9% · Eksport 7.0% 0.1%
esmase töötlemisega. 1.3.Metsatööstusklaster- kõik metsa majandamise, puidu varumise ja töötlemisega omavahel seotud majandusharud ning äriteenused 2. Iseloomusta: 2.1. Ekstensiivne põllumajandust: · Põllumajanduslikku maad on palju · Maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu · Toodang on maaühiku kohta väike 2.2.Pinnamood (3 punkti): · Mulla viljakusest sõltub tamide saagikus · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad · Vale maaharimine vähendab viljakust 3. Paiguta sõnad vastavatesse kohtadesse: rikutud maa, teed ja ehitised, põllumajanduslik maa, siseveekogud ja liustikud, metsamaa 4. Vasta küsimustele: 4.1.Kuidas on põllumajandus mõjutanud keskkonda? Uute põllumaade saamise eesmärgil on aegade jooksul väga suurtel aladel hävitanud ja
Kapital (finantskapital ja füüsiline kapital) Sõltuvalt maa hulgast: o Füüsiline: istikud, väetised, tõuloomad, hooned Tööjõud – tavaliselt suur vajadus o nt kohvi, riisi kasv vaja palju o Euroopas ei saa kliima tõttu kasvatada tööjõunõudlikke kultuure Turg INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Vajalik vähem Vaja rohkem maad maad Kapitali, tööjõu ja väetisemahukas Suurem saagikus Saagikus pindalaühiku pindalaühiku kohta kohta väike Toodangu kasv – Toodangu kasv: uue veel maa intensiivsemaks kasutuselevõtmine teha või kariloomade hulga suurendamine palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja Ekstensiivsed teraviljatalud
- kartulit, - rukist, - kaera, - otra, - lina - mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550-750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib. Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim Lõuna-Pärnumaal ja Kagu-Eestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. ...mullad
d) Põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis e) Põllumajanduse spetsaliseerumine i) Millised harud on arenenud (Eestis teenib taimekasvatus loomakasvatuse hüve (loomasööt), kõige enam piimakarjakasv) f) Põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikus) 3) Põllumajanduse jagunemine tootmise eesmärgist lähtuvalt. a) Omatarbeks b) Müügiks 4) Selgita mõisted: intensiivne põllumajandus, ekstensiivne põllumajandus, tootlikkus ehk saagikus, segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus, hiigelfarm (loomavabrik), mahepõllumajandus. a) Intensiivne põllumajandus – tootlik i) Hästi mehhaniseeritud ja automatiseeritud ii) Väetised, kemikaalid, kaasaegne tehnika iii) Kvaliteetsed sordid ja tõud (liik) iv) Loomade puhul kasutatakse ka veterinaateenuseid b) Ekstensiivne põllumajandus – vähetootlik i) Kasutatakse algelisi tootmisviise
mistõttu põllumehed ei soovi oma maad selliste kultuuridega aastateks siduda . Eesti Statistikaameti andmetel edenes rapsikasvatus Eestis märkimisväärselt 1990ndate teisel poolel. Võrreldes 1995. aastaga suurenes rapsi kasvupind 2002. aastaks 4,5 korda (6000 hektarilt 32 900 hektarini) ja rapsisaak 8,1 korda (7000 tonnilt 63 900 tonnini). 2003. aastal tõusis kasvupind 47 200 hektarini ja saak 72 400 tonnini. Rapsi saagikus aga vähenes - 2002. aasta 1944 tonnilt 1635 tonnini hektarilt 2003. aastal (-15,9%). Vähenemise põhjusi tuleb otsida ebasoodsatest ilmastikuoludest. Võttes aluseks rapsi kasvatamisel tehtavad kulutused, loeb Põllumajandusliku Informatsioonilevi Koordineeriv Keskus rapsikasvatust tasuvaks siis, kui saagikus on üle 1,8 tonni hektarilt ja kokkuostuhind ei lange alla 2 800 krooni seemnetonni eest. Tõenäoliselt suureneb rapsi kasvatamine Eestis ka järgmistel aastatel. Arvestades
Virumaal ja Valgamaal. Sealihatoodang põllumajandusliku maa kohta aastas oli kõige suurem Saaremaal, Raplamaal,Viljandimaal ning Lääne-Virumaal. Linnukasvatus aga on suurem Harjumaal ning Lääne-Virumaal. Väike aga Ida-Virumaal, Läänemaal, Hiiumaal ja Võrumaal. Mis kõige tähtsam meie jaoks, on kartulikasvatus. See on meil kõige suurem Pärnumaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal.Ülejäänud paikades on see enamasti võrdne toodang. Kõige suurem kartuli saagikus oli aastal 2000 ja 2001 ning kõige väiksem oli aastal 1998. Tavaliselt on kartuli saagikus kõige suurem Järva ja Raplamaal. Piimatoodangust rääkides on kõige suurem veiste arv Pärnu-, Jõgeva-, Järvamaal ning Lääne-Virumaal. Piimatoodang lehma kohta on aga suurim Järvamaal. Veiste arv on aga kõige suurem Jõgeva-, Pärnu- ja Järvamaal. Piimatoodand lehma kohta Eestis oli 2002. aastal 5151 kg aastas. Eestis on põllumajandumaa osatähtsus riigi kogupindalast 23,1 %
See tähendab seda, et suuri põlde on üpriski keeruline rajada. Eesti mullad on üpriski viljakad, põhjakiviks on lubjakivi. Tihti on Eesti mullad väga kivised, see tähendab seda, et põllu rajamisel tuleb palju kive ära tassida ja lisa tööd teha. Etioopia mullad on üpriski kuivad ja enamjaolt valdab seal liiv, mis tähendab, et vihm peab põlde palju kastma ja mullad ei ole väga viljakad. Etioopias on paremad eeldused põllumajanduseks, sest sealne saagikus on suurem ja põllumajandusega saab tegeleda aastaringselt. Eestis on viljakas muld, aga külma kliima tõttu on siin võimatu aastaringselt saaki saada. Põllumajanduse arenguks Eesti Riigi pindala 45,227 km² Riigi rahvaarv 1,251,581 põllumajanduslik maa kokku 22.2% põllumaa 14.9%, püsikultuuride all 0.1% heina- ja karjamaad 7.2% Niisutatav maa ? Põllumajanduslikku maad inimese kohta ha 0.8 1 km² = 100 ha = 10 000 m² 1 ha = 0,01 km² Etioopia
Hernes- ja põlduba Iseloomustus kaunviljad kuulvad liblikõieliste sugukonda kaunu ja proteiinirohkeid seemneid tarvitatakse toiduks ning söödaks Kasvupind Eestis Saak Eestis Saagikus Eestis Erinevate riikide kasvupinna võrdlus ...saagi võrdlus ...saagikuse võrdlus kasutatud kirjandus http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/ 2013/pollumajandussektor-ylevaade-2013-04.pdf http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf http://www.estonica.org/et/Maamajandusest_2001_aastani/Taimekasvatus/
Nt Kariibi mere saartel banaanid, Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu-Aasias heveapuu · Spetsialiseeritud suurtalud Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus). Toodetakse vaid mõnda saadust, toodang müügiks. Põllumajandus + toiduainetetööstus + turustamine agraartööstuskompleks. Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis nt piimakarjatalud. · Ekstensiivsed teraviljatalud Vajavad väga palju maad, saagikus madal, tootmiskulud väikesed. Kasvatatakse peamiselt nisu, ka maisi. Omanik talus ainult külvi ja lõikuse ajal, kasutab ajutist tööjõudu, muidu ainult valvurid. Koristatud vili kohe müüki. Vajalik ATK (valveteenistus, masinahoole jms). Levinud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantsod Suured loomakasvatusmajandid. Kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Vaja suuri karjamaid, odav toodang.
VI Finantsanalüüs Tabelid 1-3 kajastavad peamisi kulusid, välja arvatud FIE enda tööjõukulud. Põhjuseks on FIEdele kohandatud maksuseadus: kõik mis jääb peale kulude katmist käibest üle on tulu. Seega võib tulu käsitleda otseselt FIE töötasuna. Täpsema ülevaate kulude ja tulude käsitlemisest annab Tabel 7. Tabelis 3 on toodud ka esimese aasta turupäeva kulud, mis on madalamad, kui järgmistel aastatel. Põhjuseks on väiksem taimede arv ja madalam saagikus, mistõttu on ka kogu marjade kogus väiksem. Tabelid 4-6 käsitlevad müügitulu ja selle prognoosimise aluseid. Kaubakoguse aluseks on võetud taimede hulk ja saagikus (tabel 4). Tabel 5 käsitleb maasikate müügihinda aastatel 2002 ja 2003; nendest hindadest on võetud aritmeetiline keskmine ning omakorda välja toodud ka nimetatud kahe aasta keskmine hind, mis on aluseks edasiseks hinna prognoosimiseks. Tabel 6 on järgneva nelja aasta müügiprognoos. Aluseks on võetud taimede kogus ja
Põldude kaugus, suurus) suurus, tehnika kasutamine) PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS VARUSTADA ELANIKKONDA TOIDUGA VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST TEKSTIILITÖÖSTUST NAHA- JA JALATSITÖÖSTUST FARMAATSIATÖÖSTUST RIIGI PÕLLUMAJANDUST ISELOOMUSTAVAD • HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES • PÕLLUMAJANDUSE OSAKAAL SKT-s • PÕLLUMAJANDUSLIKU MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • NIISUTATAVA MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • SAAGIKUS / PRODUKTIIVSUS • PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE OSAKAAL RIIGI PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE MIDA SOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON TAIMEKASVATUSEL (ekvatoriaalses, lähistroopilises, niiskemas lähisekvatoriaalses kliima-vöötmes, merelises parasvöötmes). MIDA KÜLMEM JA KUIVEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON LOOMAKASVATUSEL (parasvöötme põhja- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas lähisekvatoriaalses vöötmes)
) 13. Miks rajatakse terasspõlde? (põllumajandusmaa puudus; erosiooni vältimiseks; rohkem päikesele avatud; vihmavee kogumiseks) 14. Kirjelda SEGATALUSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (PALJU maad, VÄHE tööjõudu (pere-ettevõte); PALJU kapitali; VÄIKE kogutoodang ) 15. Kirjelda SPETSIALISEERITUD TALUSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad VÄHE; tööjõudu VÄHE; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus SUUR) 16. Kirjelda RANTSOSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad PALJU; tööjõud HOOAJALINE; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus VÄIKE) 17. Kirjelda LOOMAFARMI (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad VÄHE [mitmekordsed hooned]; tööjõudu VÄHE; kapitali PALJU: kogutoodang SUUR; saagikus SUUR) 18. Kirjelda EKSTENSIIVSET TERAVILJATALU (maa-, tööjõu-, kapitali-,
aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu. Tavaliselt on ulatuslikud rohtlad oma reljeefilt üsna tasased, mis loob head eeldused põllutöömasinate kasutamiseks. Sellistel suurtel põldudel on teravilja tootmine üldiselt kõrgelt mehhaniseeritud ja maa Nisu saagikus väga kõrge. Mais Teraviljakasvatus rohtlates sõltub suuresti sademeterezhiimist, mis võib aga eri aastatel olla üsna erinev. Ikaldusastad vahelduvad väga heade ja saagiküllaste aastatega. Teistest kultuurtaimedest kasvatatakse rohtlates päevalille, sojauba, rapsi, suhkrupeeti, arbuuse ja meloneid. Miks nimetatakse rohtlavööndit vahel maailma "viljaaidaks"? Kuna tema viljakate muldade tõttu kasvatatakse seal palju vilju.
Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko Palestiinas, Çatal Hüyük VäikeAasias Jeeriko Çatal Hüyük Uskumused Austati loodusjõude nendest sõltus saagikus ja kariloomade elu Päike, vihm ja maapind Jumalad inimestesarnased Jumalatele toodi annetusi, et nende õnnistust saada
Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised taimed tekib uus kooslus Kasutatud materjalid Taimede konkurentsist monokultuurides Peeter Veroman MILLEST SÕLTUB TERAVILJA SAAGIKUS JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT http://et.wikipedia.org/wiki/Teravili http://et.wikipedia.org/wiki/Ainukultuur http://www.zbi.ee/satikad/ http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm Täname kuulamast !
Kalavarude majandamine aitab kindlustada kalavarude pikaajalise saagikuse elujõulisuse. Kalavarude reguleerimine toob kaasa ka kasumliku tööstuse ning kaitse ka muudele eluvormidele meres, mitte ainult kalade. Kalavarude majandamise peamine eesmärk on tagada maksimaalne jätkusuutlikus saagikus, mis kujutab endast 2015. aastaks, kuid hiljemalt 2020. aastaks tagada kõigi kalavarude puhul suur pikaajaline saagikus. Jäjest olulisemaks eesmärgiks muutub soov vähendada soovimatut püüki ja raiskavat tagasiheidet, parim variant oleks need sootuks kaotada. Seda proovitakse saavutada lossimiskohustuse ehk vastavalt sellele tuleb kogu saak jätta pardale, kvootidest maha arvestada ja alammõõdulisi kalu ei tohi turunduseks müüa. ( Komisjoni dele… , 2014 Peamine ning tuntuim kontroll on siiski toodangu kontroll, ehk lubatud ja antud kvoodid
Kasulikkus:1)tõhustab seedimist, 2)aktiveerib immuunsüsteemi, 3)vähendab haigusriske Meristeempaljundus- taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise üks meetod Etapid: 1)võsust võetakse koetükid ja pannakse kasvusöötmele, 2)meristeemi rakkudest hakkab kasvama uus võrse, 3)mikrovõrsed viiakse juurdumissöötmele, mis stimuleerib juurte kasvu, 4)juurdumissöötmel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud Kasulikkus:1)viirusvabad istikud-suurem saagikus, 2)võimalik saada suur kogus istikuid korraga, 3)hävimisohus liikide kaitse-populatsiooni taastamine Hübridoomitehnoloogia somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks Etapid: 1)hiir immuniseeritakse antigeeniga, 2)hiire põrnast eraldatakse lümfotsüüdid, millest osa toodab antikehi, 3)hübridoomide tekkimine, 4)rakud viiakse
tavaliselt mai lõpp, juuni algus. Muld 5 cm sügavusel +10...+12ºC. Avamaal tärkab külvatud kurk 5...6 päevaga. https://www.youtube.com/watch?v=yofrwfxahk8 Saagikoristus • Alates juuli 3. nädalast kuni esimese öökülmani. • Koristuse käigus eemaldada ka üleküpsenud ning moondunud kujuga viljad. • Saagikoristus nii käsitsi, poolmehhaniseeritult kui ka 1-kordne lauskoristus kombainiga. 1-kordse lauskoristuse puhul on saagikus väiksem ning saagi kvaliteet halvem. Vilja pikkus värskelt tarbimiseks ja soolamiseks 9...12 cm ja Ø 6 cm. • Konserveerimiseks sobivad 3...9 cm pikkused viljad. • Saagikus: 15-25 t/ha • Säilitustemperatuur: 13ºC juures 2 nädalat, +10...12ºC juures 2 päeva. kurk on etüleeniõrn. Pikaviljalistel kurkidel aitab paremini säilida kilesse pakendamine. • Õhuniiskus säilitamisel: 95% • Koristus masinaga: https://www.youtube.com/watch?v=VcTC4rIeDSM • https://www.youtube
Too välja 3 punkti. 6P *Võivad tekitada uusi allergiaid *GM-taimede geenid võivad ohustada inimeste geene *Mõjutab seedesüsteemi, inimeste organeid 3. Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud taimed? 2P Taimed, kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni. 4. Mis on GMO, kuidas ja miks neid luuakse?4P GMO on geneetiliselt muundatud organism, kuntslikult geenide manipulatsiooni teel loodud. Luuakse sellepärast, et odav, lihtsasti loodav, saagikus suur, kahjuritõrjetele mittetundlikud jne. 5. Mis on GMO plussid ja miinused? 6P + *suureneb saagikus *taimed sünteesivad ise mürki, inimesed ei pea ise sellega tegelema *GM taimed on vastupidavamad, nende maitse ja kvaliteet on paranenud - *mõju võib avaldada ka teistele organismidele *toksiinid põldudel ja toidu sees *looduslik tasakaal nihkub paigast 6. ??? Missugune on vastav protsess sünteesimaks GMO, kui antud on
Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mineraal- ja Kaera nõuded on lähedased soomullad teraviljadele rukki omadele. viljakamad kui kerged mineraalmullad Mullaelustik
Põllumajandus Töö tegid: Stepanova Anna, Barinova Victoria 1)Pm annab toit toorainetööstusele energiakandjad 2) Pm struktuur TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: ...
Enne sõda oli teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal suurim. Viimastel aastatel on teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal hakanud suurenema. 3.Kartuli kasvupind on pidevalt vähenenud. 4.Lina kasvupind on kõige rohkem vähenenud -; peaaegu 260 korda. 5.Muude kultuuride kasvupind on suurenenud ligikaudu 8 korda. 16. Kogusaaki ja saagikust isel. näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad. Eristatakse 4 erinevat kategooriat: 1) kogusaagikuse ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist. Valik-vaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning selle alusel prognoositakse saagikus ja kogusaak; 2)bioloogiline kogusaak ja saagikus määratakse kindlaks valikvaatluste teel vahetult enne koristamise algust. Bioloogiline kogusaak ja saagikus on kogusaagi ja
· Vihmavee kogumiseks · Rohkem päiksele avatud 3) Teraviljakasvatuse kirjeldus Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis Suurima kasvupinnaga teravili nisu 60 % elanikkonnast toidab riis Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu kasvatatakse igal pool, riis peamiselt Aasias, mais suures osas Ameerikas 4) Tõene/väär Ekstensiivses teraviljakasvatuses on kõrge saagikus ja suur kogutoodang. VÄÄR Ekstensiivses teraviljakasvatuses on MADAL saagikus ja suur kogutoodang. 5) Mahetoodangu iseloomustus: · Looduslikud väetised · Taimekooslused · Õnnelikud loomad (ruumi liikuda) 6) Miks ei ole kalapüük maailmamerel enam suurenenud? Kuna täiusliku püügitehnika tõttu pole kalad nii kiiresti suutnud taastuda. Paljud piirkonnad on jäänud kalavaeseks reostuse tõttu.
Geneetiliselt muundatud organismide poolt ja vastu Geneetilistelt muundatud organism ehk GMO ehk transgeensed organismid on organismid, kelle genoomi on siiratud mingi võõrliigi geene, mis avalduvad nendes organismides. Geneetilisel muundamisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Selle käigus võib luua taimi, mis on võimsamad, muuta taimi kahjurite vastu vastupidavamaks ning saagikus võib olla palju suurem. See aitab suuri firmasid nende tootlikkusel tõusta. See on kasulik, sest tänu sellele saab avastada uusi võimalusi ja parandada mingite taimede kasvu ja toitaineterikkust. Sedapuhku on see taimekasvatuses väga kasulik vahend. Kuid tuleb tõdeda, et paljud arvamused ning ka faktid räägivad geneetiliselt muundamise vastu. Kõige vähem meeldib mulle selle puhul loomade geneetiline muundamine, kui see neile kuidagi moodi kannatusi võib tekitada
aastal ● Mahepõllumajanduse seadus ● 1999. aastal võeti kasutusele riiklik mahemärk (vt pilt) ● Eestis oli 2008. aasta seisuga üle 1200 mahetootja Mahepõllunduse Kasu ● Muld ja vesi hoitakse reostusest puhtana ● Aitab hoida loodusliku ökosüsteemi (kemikaalide vabaI) ● Aitab hoida bioloogilist mitmekesisust (kemikaalide vaba) ● Aitab võidelda globaalse soojenemise vastu (lokaalne turg) ● Ei erodeeri mulda Mahepõllunduse puudused ● Väiksem saagikus ● Tunduvalt kallim valmistoodang ● Suurem oht, et saak kannab edasi haigusi ● Halb säilivus ● Vähene, hooajaline kättesaadavus Huvitavaid fatke ● Mahepõllunduse liikumine algas aastal 1940 vastu protestina Rohelisele liikumisele ● Putukatõrje vahendeid võib kasutada, peaasi, et need poleks sünteetilised ● Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil. Mahepõllunduse plussid ja miinused
suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Piimakarjatalud: Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus-Meremaal. Lähiajal suurlinnade läheduses palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud: hõreda asustusega kuivas kliimas. Austraalias, Põhja-Ameerikas, Venemaa ja Kasahstani steppides. Suure pindalaga. Peamiselt nisu. Väikesed tootmiskulud, madal saagikus. Rantsod: suured loomakasvatusmajandid. Tuhandepealised lihaveise- või lambakarjad. Aastaringselt looduslikel karjamaadel. Odav toodang, nõuab suurt maaala. Levinud USA lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas. Istandused: suured taimekasvatusmajandid. Toodab kohvi, suhkruroogu, puuvilju jms müügiks, tegeleb nende esmase töötlemisega. Rõhk agrotehnikal, mis tagab kõrge saagikuse. Odav tööjõud
UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 • Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas • Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? • Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 • Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? • Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? • Miks põldude saagikus oli madal? • Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? • Miks pärisorjus ei ole mõistlik? • Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele 3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 • Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? • Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini? • Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda • Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? • Küsimused õp lk 27 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
