kestvus 5-6 aastat Haiguskindlus: haigustele vastupidav kasvutingimuste suhtes vähenõudlik, kasvab mitmesugustes niiskuseoludes, huumusvaestel, Soovitus kasvatamiseks: happelistel ja tihenenud kuivematel mineraalmuldadel, külvisenorm puhaskülvis murule 5 g/m2, külviaeg augusti keskpaigani Lisateave: Rene Aavola
Tõrje: viljavaheldusega, resistentsusaretus, keemiline tõrje. o Odra-triiptõbi haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna terades, seemnete pinnal lülieostena, taimejäänustel. Tõrje: seemnete puhtimine, fungitsiidid, resistentsed sordid. o Võrklaiksus levib seemnetega ja taimejäänustel. Suvel levib lülieostega. Tõrje: haiguskindlad sordid, kõrrejäänuste hävitamine, optimaalne külviaeg, fungitsiidid. o Kõrreliste jahukaste haigus esineb kõigis arengufaasides alates tõusmetest kuni pähikuteni. Talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Peamiseks nakkusallikaks lülieosed. Tõrje: varane kõrrekoorimine, sügav sügiskünd, umbrohutõrje, haiguskindlad sordid, seemnete puhtimine. o Punakaste e fusarioos haigustekitajad säilivad mullas, taimejäänustel ja seemnetel.
tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein,lutsern, var kartul,segatis) 18. Kesade liigid Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine> esimeste umbrohtude tärkamisel sügiskünd> kevadine põllu libistamine >kultiveerimine> külv Minimeeritud mullaharimine Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine pindmine harimine> külv Otsekülv Sügisel peale viljakoristust või kevadel keemiline umbrohutõrje>külv
haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele. Enne külvi tuleks seeme sorteerida ja puhtida. 3. Külviaeg, -viis, -sügavus ja külvisenorm külvatakse kultuuri jaoks optimaalsel ajal, arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud
Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad 25...35 kraadi. Põuda talub üldiselt hästi, v.a. sügisese võrsumise ajal. Saaki võib vähendada ka juulikuine põud. külvikord Sobib külvikorras enamiku kultuuride järele. Parimateks eelviljadeks põldheina või ristikukesa. Sobivad ka lutsern, hernekaera segatis ja sõnnikut saanud varajane kartul. Eelviljaks ei sobi pika kasvuajaga kultuurid. Rukis surub hästi alla umbrohte. külviaeg Külvi ajal on rukki talvekindlusele suur mõju! Optimaalne külviaeg on 20. aug 5. sept. Liiga vara külvatud rukis võrsub tugevasti ning kasutab varuaineid juba sügisesel perioodil. Hiline külv vähendab terasaaki, sest rukis ei jõua küllaldaselt võrsuda. Sobiv külvisenorm on 500550 idanevat seemet/m2 ehk 180210 kg/ha. Hilinenud külvi korral kasutada suuremat külvisenormi, sest hilisem külv võrsub vähem. Külvatakse tavaliselt 7,5 cm reavahega.
*Hajus e laialt külv ( käsitsi saadakse suht oprtimaalne tihedus aga tänap ei tule kõneallagi) *Reaskülv ( viiakse seemned mulda ridadena kindlasse sügavusse. Reavahe järgi jaotatakse külviviisid: kitsarealine 6-7cm ja tavarealine 10-20cm ja laiarealine üle 20cm) *Pesitikülv( mõte luua ühele taimele võimalikult optimaalne kasvuruum põhi-lõuna, ida- lääne suunaline harimine. Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi ) Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast ) ,külvisügavus 3-5cm kui muld on soojenenud vajaliku tasemeni ( min 3-5 , optim 8-10 kraadi ) -külvikonveier: hernes, nisu/kaer ( nisul veg.periood pikk ) , odraga pole mõtet kiirustada ( külmaõrn= kui taim saab külmastressi siis võib teda turgutada lehe kaudu väetisi andes) Kasvuaegne hooldamine: *külvijärgne rullimine
otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine
Mis on nektar? - Nektar on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Mis mõjutab taimede nektarieritust? Nektarieritust mõjutavad mulla ja õhutemperatuur (optimaalne on +16…25°C), mulla lõimis (kergetel muldadel on nektarieritus parem), õhuniiskus (optimaalne õhuniiskus 60…80%), päikesekiirguse intensiivsus (pärna lõunapoolsel küljel eritavad õied 2-3X rohkem nektarit kui põhjapoolsel küljek), agrotehnika (külviaeg, väetamine) jt. tegurid. Milline on nektari keemiline koostis? Vesi, roosuhkur, viinamarjasuhkur. Kuidas toimub nektari muutumine meeks? Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab vähenema veesisaldus. Toodud nektar paigutatakse tarus väikeste piiskadena kärjekannudesse või selle seintele. Kui mesi on saavutanud vajaliku tiheduse ta kaanetatakse. Mis on mesi? - Mesi on aromaatne, tiheda konsistentsiga, magusa maitseline, õhukeses k...
Jahedas kogunevad taimedesse varuained e. suhkrud, karastunud taimede lehtedes on suhkruid kuni 22% kuivainest. Sellised taimed taluvad 10-12 külma. Teises faasis pole valgus vajalik, kuid temperatuur peab langema alla 0 C. Toimub vee vähenemine, suureneb rakumahla konsentratsioon Mõlemad karastumisfaasid läbinud taimed taluvad kuni 20 C külma, soodsates tingimustes kulub kahe faasi läbimiseks 5-7 päeva. Tugevate külmade eest kaitseb taimi lumikate. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne külviaeg on taliviljadel septembri I-II dekaadil. (Talirukis: 20-30 augustini, talinisu ja triticale: 10 septembrini). 10
septembri lõpus - oktoobri alguses. Kaalikas säilib hästi kuni kevadeni. Säilitatakse kuhjas, keldris või hoidlas (puistes või konteinerites). Optimaalne säilitustemperatuur on 0°C, õhuniiskus 95-97%. Sordid Sortidest on meil levinud ,,Petrovskaja 1" , mis on lühikesekasvuajaga (75-80) päeva , saagi ja vitamiinirikas sööginaeris . Kujult on juurvili lapergune , koor on sile ja värvuselt kuldkollane liha on mahlakas ning tihe . Külviaeg on varajane ehk aprillis , mai kuu on mõeldud suviseks saagiks ja juulikuu külvid sügiseseks ja talviseks tarvitamiseks . ,,Mai kollane" on varavalmiv (65-70) päeva suviseks tarvitamiseks sobiv naerisort.
sidumine. lämmastik on soovitatud ainult siis, kui ei ole saavutatud küllaldane mügarate moodustamine, samuti on väheviljakatel muldadel bakterite lämmastiku sidumise võime väike. 3.3 Mullaharimine Sügisel küntud maa tuleb kevadel 2-3 korda harida (libistada, kultiveerida), et tagada niiskusevarude säilimine mullas, tärganud umbrohtude hävitamine ja põllu tasasus. 3.4 Külvinormid, külvitihedus, külviaeg Külviaeg on üks tähtsamaid faktoreid maksimaalse saagi saamiseks. Soja tuleb külvata hõredalt, sest tiheda külvi korral ei moodusta kaunu. Taimede vahekaugus reas võiks olla alates 10 cm kuni 30 cm-ni seemnekasvatuskülvides. Külvata laia reavahega (45-50 cm), et oleks võimalik umbrohutõrjeks vahelt harida, kuna herbitsiidid on meil seni alles katsetamisel. Külvisügavus sama mis põldhernel (4-6 cm olenevalt mulla raskusest). Pärast
Veebruar külmem kuu Kevad- ööpäevane kesmine temp. tõuseb üle 5C Saju päevade arv väiksem Suvi- jahedad Sajused Rannikul ja saartel on palju mõnusam; kesmiselt 15sajupäeva kuus Mandril keskmiselt 100 sajupäeva kuus Põllutööde tegemine sõltumine kliimast: Mullast Umbrohtudest Temp. Eesmärk on luua põllukultuuridele kasvuks ja arenemiseks soodsad tingimused ja minimaalsete kadudega. Koristada saak kvaliteetselt Külviaeg (teraviljadel) on ainus millega me saame taimede kasvu protsessi mõjutada. Külvil tehtud vigu ei saa hiljem parandada. Talivili (augusti lõpp ja septembri algus) Tekiks 2-3 võrset Taimed juurduksid ilusti Suviteraviljad, et need tuleb külvata esimesel võimalusel kevadel. Kui masinad püsivad pinnasel Kui muld on liiga külm siis idu jääb pinnale ja kui vähe õhku siis on ka paha Peab vaatama millal on muld tahenenud (aprilli lõpus)
Mulla suhtes köömen nõudlik ei ole, kuid kõige paremini kasvab niiskepoolsetel lubjarikkal liivsavipinnasel, tuulevarjulises kohas ning võib kasvada ka varjus. Köömen esineb kahe ja mitmeaastase vormina, mis saaki hakkab kandma teisel aastal. . Kasvatatakse teisel või kolmandal aastal pärast sõnnikut. Paremad eelviljad on kapsas, kurk, kartul ja taliteraviljad. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku, teisel aastal alles 30- 80 cm kõrguse haruneva varre. Paljundatakse seemnetega. Parim külviaeg on varakevadel, kuid võib ka külvata augustis. Idanevus säilib 2 3 aastat. Tõusmed tärkavad 14- 25 päeva pärast. Külvatakse varakevadel kasvukohale 1 cm sügavusele, reavahega 25 30 cm. Et maad paremini kasutada võib esimesel aastal ridade 4 vahel kasvatada teisi kiiresti kasvavaid üheaastaseid kultuure. Umbrohtusid ei tohi
Harilik kurk avamaal Cucumis sativus Ragne Nazimov AE-13-11-K Valitud sordid ja nende kirjeldus • ‘Melody’- Varajane. Nii avamaal, kui ka katmikalal. Kõrge saagikusega sort, õhukese koorega. Sobib nii tarbimiseks kui ka töötlemiseks. • 'Concerto‘ - Varajane suuresaagiline sort. Vili on tumerohelise värvusega sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Mõruainevaba. Laialdaselt levinud konserveerimis- ja hapenduskurk. • 'Profi' – Varajane, saagikas kurgisort. Vili on tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist keskmiselt 55-60 päeva. Hetkel levinuim kurgisort tööstuses kasutamiseks. Pinnase ettevalmistus kurgi kasvatamiseks. Mullastik. • Avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad, struktuursed parasniisked mullad. Parimateks muldadeks on toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavi...
toitumise korral on fotosüntees intensiivne. Jahedas kogunevad taimedesse varuained ehk suhkrud. Taimed taluvad 10-12ºC külma. 2) valgus pole vajalik, temp peab langema alla 0ºC. Toimub vee vähenemine, suureneb rakumahla kontsentratsioon. Mõlemad karastumisfaasid läbinud taimed taluvad juba -20ºC külma. Mõlema karastumisfaasi läbimiseks kulub soodsates tingimustes 5-7 päeva. 9.Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. 20. aug-5.dets. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed jõuavad sügisel vegetatsiooni lõpuks moodustada 2-3 võrset, arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavara toitaineid. 10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi. Kasvuaja pikkuse järgi jagatakse kartulisordid 5. rühmaks: *varajased-kasvuaeg 75-90 päeva *keskvarajased-85-100 päeva *keskvalmivad-95-110 päeva *keskhilised-105-120 päeva *hilised-115-140 päeva
taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.Taliteravilja tuleb külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele.
Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.Taliteravilja tuleb külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele.
3) Mullaniiskus. 5 Nektarierituseks optimaalne mullaniiskus on 50 60% 4)Päikesevalgus soodustab nektarieritust. 5)Mullastik. Erinevatel taimedel on mullaomaduste suhtes erinevad nõuded. Näiteks lubjarikkamaid muldi eelistavad mesikas ja lutsern ning teised liblikõielised taimed, mis kasvavad looduslikult Põhja ja Lääne-Eestis. Agrotehnika Nektarieritust mõjutab külviaeg, reavahelaius, väetamine ja väetiste vahekord. Laia reavahega külvi korral saavad taimed paremini kasutada päikesevalgust ja eritavad rohkem nektarit. Samuti soodustavad nektarieritust ida-läänesuunalised külviread. Ühekülgne N-väetis viib taimede nektarierituse alla, näiteks kultuurkarjamaadel valge ristiku väetamine. Samuti sõltub nektarieritus taimede liigist ja sordist. Nektari suhkrusisaldus Nektari suhkrusisaldus kõigub 8-70% vahel. Kuiva õhu korral vesi aurustub
seemneid. Ühtlase suurusega ja hästi idaneva seeme kindlustab produktiivvõrsete ühtlase arengu ja see omakorda saagi teraühtlikkuse. Külvise norm peab olema 10-20% väiksem söödateraviljadel kasutatavast. Sobilik oleks 450-500 idanevat tera ruutmeetrile. Tihedam külv suurendab peentera osatähtsust. Väiksema puhul kasvab oht hilisvõrsete tekkele ja samuti peenterade suuremale osakaalule. Külviaeg on optimaalne esimene- teine nädal pärast esimese mullaharimise võimalust. Maikuu teisel poolel tehtud külvid õlleodraks ei sobi. Enne külvi tuleb seeme kindlasti puhtida mitmesuguste haiguste (eriti juuremädaniku) vastu. Niipea kui maa on korralikult haritud tuleb külvata. Katsed on näidanud, et iga optimaalsest külviajast hiljem külvatud päevaga kaotame 60 kg saagikust. Paras külvi- sügavus on 4-5 cm.
kasvama. Mullareaktsioon peab vastama taimede kasvunõuetele! http://www.nokitse.ee/kasvatamine-v%C3%A4etamine/taimede-v%C3%A4etamine Kvaliteetse saagi annab kasvatamine optimaalsetes tingimustes. Külvist peab õigesti ette valmistama. Muld peab olema haritud sügavalt kobedaks, peensõmeraliseks ja umbrohupuhtaks. Külvis olgu haigusvaba, hea idanevusega ning puhas. Soovitav oleks kasutada puhitud seemneid. Eemaldada tuleks suuremad kivid. Külviaeg ja külvisügavus peavad olema õiged. Seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vajavad taimed kindlaid temperatuure ja niiskust. Seega optimaalne külviaeg sõltub eelkõige regiooni klimaatilistest ja mullastiku iseärasustest. Eestis loetakse parimateks külviaegadeks mineraalmuldadel varakevadist külvi ja suve II poole külvi. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/rohumaade-rajamine/seemnete-kulviaeg#.U4BXs_mSxGR
külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje. Sammuti tähtis taimekahjurite tõrje. 2) Lillkapsas Lühikese kasvuperioodiga. Talub lühiaajalist öökülma. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes nõudlik. Külvisügavus 1..2 cm. Külviaeg märts... juunilõpp. Kastmine, umbrohutõrje, kahjuritõrje, vaheltharimine. Saagikus 15—35 t/ha 3) Spargelkapsas lühikese kasvuajaga. Talub öökülma -5...-7 kraadi. Sarnane lillkapsale. Sobib raskema lõimisega huumus ja toitainerikkasse neutraalsesse mulda. Saagikus 15...25 t/ha. 4) Porgand soojuse suhtes vähenõudlik. Talub vähest öökülma. Lämmastikuvajadus väike. Eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsaiv muldasid. pH 6...7 vahel. Lämmastiku vajadus väike
karastumisperioodil. See periood jaotatakse kaheks faasiks: Esimene faas taimel algab siis kui õhutemperatuur päeval on üle 5° C ja öösel langeb 0°C. Karastunud taimede lehtedes suhkruid kuni 22% kuivainest. Sellised taimed taluvad 10 kuni 12°C külma.Teises faasis pole valgus vajalik, kuid temperatuur peab langema alla 0 °C. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 20°C külma. Tugevate külmade eest kaitseb taimi lumikate. 9.Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Rukki, nisu, odra ja triticale talvituvaid vorme nimetatakse taliteraviljadeks. Taliteraviljade õige külviaeg on väga oluline. Liiga vara-taimed kasvavad vegetatsiooniperioodi lõpuks liiga suureks, nende tihedus soodustab haiguste levikut, takistab mulla külmumist, võib tekkida haudumise oht. Liiga hilja-taimed ei jõua talvitumiseks koguda piisavalt varutoitaineid, talvituvad halvasti. Vastupidavaimad
Indoneesia-Hiina: riis, aasia puuvill, mango, kookospalm Hindustani: riis, sorgo, puuvill, kurk Lõuna-Ameerika: ananass Kesk-Ameerika: mais, aeduba, kartul, kakao Põhja-Ameerika: päevalill, maasikas, vaarikas, tubakas. 2. Suvirapi ja talinisu saagikus Suvirapsi saagikus aastal 2014 on umbes 1750 kg/ha ja talinisu saakigus aastal 2014 on 4300 kg/ha 3. Nim 2 kõrrelist rohttaime - nisu ja rukis. 4. Taliteraviljade optimaalne külviaeg eestis 25 august – 5 detsember. Taliteravilajde opt. külviseaeg on siiskui taimed jõuavad sügisel vegetatsiooni lõpuks moodustada 2-3 võrset, arendada välja juurekava ja koguda vajaliku hulga tagavara toitaineid. 5. Miks pole vaja kaunviljadele lämmastiku Sest nende juurtel elavad mügarbakterid, mis vütavad õhust lämmastiku. 6. Millised ei tohiks olla mullad suviteraviljadel Ei sobi glei-ja õhukesed peapealse mullad. Sobivad kekmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa
kergesti kättesaadavad. Tritikale x triticosecale Wittm. on nisu ja rukki hübriid, milles on ühendatud nisu kõrge kvaliteet ja hea saagivõime ning rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. Kasvatatakse põhiliselt söödateraviljana, vähesel määral ka inimtoiduks ning on olemas ka sorte haljasmassi otstarbeks. Sügisene võrsumine on rukkist väiksem, talinisust suurem. Tal on suur võrsumisvõime, mis sõltub kasvuruumist (hõreda külvi puhul kuni 8 võrset). Külviaeg võib olla hilisem kui teistel taliteraviljadel, ning külvisenorm võib olla väiksem kui teistel. Talioder Hordeum vulgare Odra talivorm on väga populaarne taliviljaliik teistes Euroopariikides, kuna tema viljelemise eeliseks on taimede poolt talviste veevarude otstarbekam ärakasutamine. Eestis on riiklikes sordivõrdlus ja teaduskatsetes varemgi taliodra sorte testitud, kuid meie kliima jaoks vastupidavaid sorte pole seni leitud
umbrohud kasvama ja tekkinud võrseid saab niiviisi kõige efektiivsemalt hävitada. Sügiskünni puhul tuleks künniviil keerata võimalikult suure nurga all ümber, et õhu ja mulla kokkupuude oleks maksimaalne, mis aitab kaasa tüü ja põhu lagunemisele. Künnisügavus võiks olla teraviljade puhul maksimaalne. Sügiseste põllutöödega peaks olema valmis saanud oktoobri lõpuks, mida hiljem künda, seda paremini toimib umbrohu tõrje ning põhulagunemine. Teraviljade külviaeg on võimalikult varajasel kevadel, töödega võib alustada kohe, kui muld traktorit kannab ning muld ei kleepu mullaharimisriistade külge, märjale mullale tehtud kahju võib olla ära pikaajaline. Kevadtööd algavad künniga, mis kobestab kogu põllupinna sügavuti ning peab põllu valmis külvieelseteks töödeks. Külvieelne mullaharimine, on oluline, sest see kobestab mulla, tagades hea veevarustuse ja loob sobiliku seemnealuse, samuti viib see väetise mulda ning tõrjub umbrohte
seenhaiguste ja kahjurputukate eest. Õhukindlas pakendis olevad seemned säilitavad oma idanevuse kauem kui lihtpakendi seemned. Idanemise kiirendamiseks võib porgandiseemet enne külvi ühe ööpäeva vees leotada või hoida niiske paberi vahel. Seemned imevad endasse vett ja paisuvad, sellised seemned idanevad mullas kiiremini. Tingimata on vaja meeles pidada, et leotatud seemned tuleb külvata niiskesse mulda. (1) Külviaeg ja külviskeem Porgandi külviaeg oleneb kasutamise otstarbest. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Olenevalt aastast ja kasvukohast võib see toimuda aprilli teisest poolest alates. Varajase porgandi külvid tasuks tärkamise ja taimede algarengu kiirendamiseks katta kattelooriga (aitab ka porgandi-lehekirbu ja porgandikärbse kahjustust vältida). Veelgi varajasema saagi saamiseks võib
Saagikus 70-80% suurem Struktuur Mahlane Kõva Värvus Punakas-oranz Kollakas Pind Sile Krobeline Maitse Magus Kibe-mõrkjas Kiulisus Ilma puitumata Puitunud Tabelis toodud tulemused kinnitavd, et enne täiskuud külvatud porgandite kvaliteet ja ka saagikus on oluliselt parem kui enne noorkuud külvatutel. Maria Thuni väitel (Thun, 2010:11) jätab külviaeg taimedele kõige olulisema jälje. Oluline on ka istutusaeg, ehk aeg, mil taim teise kasvukohta üle viiakse, samuti hooldustööde tegemise aeg. Maria Thuni külvikalendrit tõlgitakse eesti keelde alates 1990.aastast. Kuu vaatlustabelid on avaldatud ka Eesti Astroloogia Seltsi koduleheküljel http://www.astronoomia.ee/tabelid/vaatlus/kuu/asend/. Biodünaamiline põllumajanduses arvestatakse taimede paljundamisel ja eriti seemnete
põuase vegetatsiooni perioodi tõttu. · 2003. aasta suvirapsi saak ja saagikvaliteet kannatas liigniiske ilmastiku tõttu. TALIRAPS Uurimistöö metoodika · Aastal 2001. rajati katse sortidega: ´Express´, ´Votan´. · Katse neljas korduse blokk-asetuses, · Katselapi suurus 10m², · Külvisügavus 2...3(4) cm, · Külvisenorm 100; 150 ja 200 idanevat seemet m². · Külviaeg 9. august, 16. august, 23. august ja 30. august Eelvili · Mustkesa TALIRAPSI TALVITUMINE Kõkkuvõte: · Esimesel kolmel külviajal talvitusid talirapsi taimed kõige paremini 150 külvisenormiga · 30. augustil külvatud taimed ei suutnud talvitumiseks ette valmistuda, ning hävinesid. Sort `Wotan'on külviajas suhtes tolerantsem, kui `Express' · Taliraps `Express'talvitus kõige paremini 23. augusti külvil · Taliraps `Wotan'talvitus paremini 16. ja 23
1. SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja h...
kultuuripiirkondi (niisutusmaaviljelus) ning ka nüüdisajal tihedasti asustatud (97% Egiptuse rahavastikust). Juunikuus Niiluse ülemjooksul alanud troopilised vihmasajud tõid kaasa rohkesti muda, mis sadestus üleujutatud aladele. Põldudele sadestununa oli see väga viljakas ning pehme. Seetõttu oli põldusid võimalik harida väga lihtsate vahenditega, kas kõpla või kerge puuadraga. Üleujutus kestis tavaliselt novembrini, siis algas külviaeg. Kui seeme külvatud, aeti põldudele lambad, kitsed ja sead, kes terad mulda trampisid. Kui valminud vili lõigatud, laotati viljavihud kõvakstambitud muld- või saviplatsile ning lasti härjad neid tallama, kuni terad käes. Egiptlased kasvatasid teraviljadest nisu ja otra. Lisaks neile veel juur- ja puuvilju ning viinamarju. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle, maailma pikima, jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel
või 15 g karbamiidi 1 m² kohta. Hea väetis on ka puutuhk, sest puutuhaga väetatud maal kasvavad eriti hea maitsega porgandid. Lahjavõitu mullal on kasulik anda kevadise mullaharimise ajal umbes pool ämbritäit komposti 1 m² kohta. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Tavalistel aastatel on meil porgandi õige külviaeg mai I või II dekaad. Kergematel muldadel võib külvi teha isegi sügisel enne talve tulekut. Sügisene külv on aga siiski küllalt riskantne ettevõtmine, sest sageli on väga raske tabada õiget külviaega. Edukas on see vaid sel juhul, kui seeme ei hakka mullas enne kevadet idanema. Raskematel muldadel ei ole sügisesel külvil varakevadisega võrreldes mingeid eeliseid. Idanemise kiirendamiseks võib porgandiseemet enne külvi 1 ööpäeva kestel vees leotada.
vegetatiivsete osadega (juurega, lehega...) Mädarõigas, rabarber, talisibul, murulauk. Enamus mitmeaastased köögiviljad paljundatakse vegetatiivselt. Paljundatakse siis kui nii säilivad paremini taime morfoloogilised tunnused nt. rabarber saadakse suuremat ja varasemat saaki Nt. sibul, või taim ei anna seemneid nt. mädarõigas. · Sibulate abil · Juurikate ja puhmikute jagamise teel · Juure ja varre pistikutega Külviaeg · Sõltub kevade saabumisel ja mullastikust Võimalikult vara külvatakse külmakindlaid köögivilju Kiirekasvulisi köögivilju külvatakse mitu korda veg. Perioodi jooksul Soojanõudlikud köögiviljad avamaale, kui mulla temp on +8 C Külvisügavused · Kerge muld Tomat 0,3-0,4 cm Kapsas, kaalikas 1-1,5 cm Sibul, till 1,5-2,5 cm Peet 2,5-4 cm Aedhernes kõrvits 4-5cm Aeduba 4-5cm · Rasked mullad Tomat Kapsas, kaalikas 0,5-1 cm
Teotöö aastaring Külv. Külviga alustati pärast jüripäeva, kõigepealt külvati kaer, siis oder. Külvile eelnes kündmine, äestamine ning järgnes seemne sissekündmine ja uus äestamine. Künti härgadega ja seda tööd tegid meesteolised - sulased või täiskasvanud perepojad. Äestasid vaimud hobusega. Külvasid alati peremehed, sest see töö nõudis suurt vilumust. Külviajal nõuti tihti topelt rakmepäevi ehk teist künnimeest paari härgadega lisaks. Teine külviaeg oli veel - rukkikülv, mis algas augusti lõpus. 3 Sõnnikuvedu. Pärast külviaega oli paar nädalat vabamat aega, siis algas mai lõpus 2-3 nädalat kestnud sõnnikuvedu. See oli üks aeganõudvamaid töid, milleks nõuti rohkesti abiteopäevi. Mõisas kasvatati rohkesti nuumhärgi viinapõletamise praagal, mõisapõllud asusid aga tihti kaugel. Sageli nõuti talust ka teist rakendit
ja üldse ei jätku aega. Ja niiskuski läheb mullast ära - aurustub kevadise päikese kiirte käes suure kiirusega. Kui veidigi hilineda mulla füsioloogilise küpsuse ajastamisega(parim aeg kevadisteks töödeks), siis muutub mulla läbikaevamine kivisöe kaevandamiseks ja seemned, mis kannatavad kuivuse käes, ei taha kuidagi anda sõbrakke tõusmeid. Kui kevad on veel kapriisne, nagu sellel aastal, kord külm, kord kuiv. Siis algavad veel kevadised öökülmad.- külviaeg nihkub, põua tõttu, tõusmete tärkamine viivitub. Aga kuidas tahaks varem värsket rohelist, värsket porgandit, peeti, rohelist sibulat. Seejuures, on olemas nn. talveeelse külvi meetod, mis võimaldab mitte ainulr kokku hoida kevadist kiiret aega, vaid tagab ka maksimaalselt varase juurvilja saagi. Selle meetodiga võib kasvatada tilli, peterselli, sibulat seemnetest ja õige sordivaliku puhul peeti, naerist, salatit ja redis t. See agronoomiline võte põhineb taime omadusel,
Lapiku, ümarlappiku, ümara kaalikal suhtes Ei talu ümberistutamist jälgi kahjureid läbimõõt on 5-6cm või pikliku kujuga Niiskusnõudlik Nõrgalt happeline või Külviaeg sõltub, millal soovid Kahjur naerimardikas Sügisel koristada enne Koor on kollane, ülemises Ei vaja väga palju valgust neutraalne mul saaki saada Harvenda kohe pärast püsivaid külmasid
RISOOMIDEGA 3. PUHMIKULISED KÕRRELISED 4. MUGUL-SIBUL ROOM-JUURELISED UMBROHUD 39. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje Kaudne tõrje a) ärahoidvad abinõud * umbrohuseemnepuhas külvis * idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine * kultuuride õigeaegne koristamine b) survetõrje * otstarbekas mullaharimine ja väetamine * õige külviaeg ja külviviis * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine * tugev ja parastihe kultuuride seis * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus 40. Otsene umbrohutõrje, mehaaniline umbrohutõrje. 2. Otsene tõrje a) mehaaniline Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil
RISOOMIDEGA 3. PUHMIKULISED KÕRRELISED 4. MUGUL-SIBUL ROOM-JUURELISED UMBROHUD 39. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje Kaudne tõrje a) ärahoidvad abinõud * umbrohuseemnepuhas külvis * idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine * kultuuride õigeaegne koristamine b) survetõrje * otstarbekas mullaharimine ja väetamine * õige külviaeg ja külviviis * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine * tugev ja parastihe kultuuride seis * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus 40. Otsene umbrohutõrje, mehaaniline umbrohutõrje. 2. Otsene tõrje a) mehaaniline Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil
Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadus...
Hanijalgkultivaatorit saab kasutada vaid kobedas ja niiskes mullas. Valitsevalt hariliku orasheinaga umbrohtunud põllul on efektiivne kasutada randaali ja ka nugaäket. Põld- piimohaka massilise esinemise korral on sobivaim koorel hanijalgkultivaator agregateerituna äketega. Põhuga tugevasti saastatud põldude koorimiseks tuleks kasutada tüükultivaatorit agregateerituna randaali sektsiooniga. TALITERAVILJADE KÜLV on teiseks oluliseks tööks sügisel. Tähtis on õige külviaeg. Vaatlused ja katsed on näidanud, et Põhja-Eestis on talirukki optimaalseks külviajaks külviaeg nihkuda 5...7 päeva hilisemale ajale. Viljakatel ja keskmise viljakusega muldadel võib talivilju külvata elltoodust mõni päev hiljem ja madala viljakusega muldadel 4...6 päeva varem. Augusti alguses ja septembri lõpus oktoobri alguses tehtud külvid võivad 80...90% tõenäosusega äparduda. Taliteraviljade suure ja püsiva saagikuse eelduseks on kvaliteetne seeme
Külvile eelnes kündmine, äestamine ning järgnes seemne sissekündmine ja uus äestamine. Künti härgadega ja seda tööd tegid meesteolised sulased või täiskasvanud perepojad. Äestasid vaimud hobusega. Külvasid alati peremehed, sest see töö nõudis suurt vilumust. Külviajal nõuti tihti topelt rakmepäevi ehk teist künnimeest paari härgadega lisaks. Teine külviaeg oli veel rukkikülv, mis algas augusti lõpus. Sõnnikuvedu. Pärast külviaega oli paar nädalat vabamat aega, siis algas mai lõpus 23 nädalat kestnud sõnnikuvedu. See oli üks aeganõudvamaid töid, milleks nõuti rohkesti abiteopäevi. Mõisas kasvatati rohkesti nuumhärgi viinapõletamise praagal, mõisapõllud asusid aga tihti kaugel. Sageli nõuti talust ka teist rakendit. Enamus töid tegid mehed, va käsitsi sõnnikulaotamine, mis oli laste töö. Heinategu
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
aretatakse pidevalt juurde ning nende täpne arv ei ole kindel. Kartuli kvaliteet ei ole püsiv, see hakkab koristusjärgsel perioodil vähenema ning väheneb säilitusperiood lõpuni. Osade kartulisortide puhul toimub kvaliteedi langus kiiresti ja teiste puhul aeglasemalt. On oluline vahet teha üle talve säilivatel kartulitel ja kartulitel, mis nii kaua ei säilu. Kindel on see, et kvaliteedi vähenemisele avaldavad otsest mõju õigesti ajastatud agrotehnilised võtted nagu õige külviaeg, terve seeme, kultuuride vaheldus, haigus- ja kahjurikindlate sortide valik, kahjustajate looduslikke vaenlasi säilitavate abinõude rakendamine. Need peavad tagama kartuli normaalse valmimise. Kõige olulisem neist on haigusetõrje. Haigustetõrje tagab pikema kasvuperioodi, moodustuvad mugulasaagis on kuivainet rohkem, paranevad maitseomadused ja väheneb nitraatidesisaldus. C-vitamiini sisaldus on väike lühikese puhkeperioodiga sortidel. Need on sordid, mis
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................1 1.PÕLDUDE ÜLDISELOOMUSTUS.................................................................................................2 1.1.Põllu mõiste...............................................................................................................................2 1.2. Tähtsamad põllutööd.................................................................................................................3 Kevadtööd põllul..............................................................................................................................3 2. EEESTI MULLAD...........................................................................................................................4 3. TAIMED PÕLLUL..................................................................................
Vihmausside tegevuse soodustamine Mulla niiskuse säiltamine Mükoriisa arengu soodustamine 57. Mida arvestada vahekultuuride valikul? Nt Vahekultuurid kasvavad kiiresti, nad on väikse külvisenormiga, soodsa hinnaga, head N kogujad, hilisema generatiivse arenguga. Tuleks arvestada vahekultuuridele sobivas külvikorras kasutatavate kultuuride järjestusega. Nt: valge sinep, õlirõigas, rukis, hernes 58. Vahekultuuride koht külvikorras, külviaeg, kasutatavad kultuurid ja nende segud. Vahekultuurid külvatakse tavaliselt põhikultuuri koristamise järel. Kõrrelised ja ristiku võib külvata kevadel teraviljade allakülvina. Vahekultuurid küntakse sisse kas sügisel vahetult enne maa külmumist või kevadel. Vahekultuurid seovad mullas olevaid toitaineid, vähendades nende kadu. Nad talletavad oma kudedesse toitained, mis vabanevad taimede lagunedes aeglaselt ning on järgmise aasta põhikultuurile jälle kättesaadavad
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
Neid nim nomaseks. Igal linnriigil oli oma valitseja, keda nim nomarhiks. 4.at lõpul, 3.at algul nomased ühinesid. Ühinemisel tekkis kaks riiki: Niiluse suudmes Ala-Egiptuse riik, kesk- ja ülemjooksul Ülem-Egiptus. Võimu pärast võideldi paarsada aastat. 3.at riigid ühendati ja esimeseks ühtseks vaaraoks oli Menes. Egiptuse majandus oli seotud Niiluse jõe üleujutuse tsükliga. Sõltuvalt jõest jagunes aasta kolmeks: · Üleujutuse aeg 19.juuli kuni oktoober · Külviaeg november kuni märts (2-3 saaki) · Lõikusaeg märts kuni juuli Aastaaegu ei olnud. Egiptuse ajaloo periodiseering 1. Varane Egiptuse riik (3000-2800ekr), I-II vaarao dünastia. Ülemineku periood ühtsele tugevale riigile. Tekkis kiri. 2. Egiptuse Vana riik (2800-2250 eKr), III-IV vaaraode dünastia. Tugev vaarao võim. Vaarao võrdsustati jumalaga. Alus pandi edasisele tugevnemisele. Orje oli väga vähe. 3
Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad t...
1 aastal saaki saada on otstarbekas kasutada koos kattetaimedega 1-raiheina seemet 11-25 kg. Heinaseemned on erineva suurusega ja seetõttu seemnete külvisügavus peaks olema peeneseemnelistel liikidel nagu nurmikad valgeristik, timut, 0,5 1,5 cm sügavusel. Keskmise ja suurema suurusega seemnetel 1,5-3 cm. Reavahe laius peaks olema 7-8 cm. Külviaeg min muldadel- ideaalne varakevda ja see võib kesta parasniiske suve korral kuni juuli teise pooleni. Turvasmuldadele ideaalne külviaeg on suve teine pool(juuli-august) ja seda sest uuskülvid ei vaja turvasmullal eraldi umbrohu tõrjet. Külvile peab järgnema rullimine ja heinaseemned tärkavad 5-10 päevaga. Varakevadise külvi korral on vaja teha 3-4 nädala pärastpärast taimede tärkamist umbrohu tõrjet ja selleks võib olla umbrohtude niitmine. Kõrreliste rohumaale kasutatakse 2,4D amiinsoola või butüülestrit 1,5-2kg ha lahustatuna 300l vees. Sellist segu ei või liblikõieliste puhul kasutada siis kasutatakse
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded · Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
