taimed on 60-70cm kõrgused ning siis juba madalamalt. *keemilist umbrohutõrjet kasutades vaheltharimise arv väiksem *koristamine seemneks kui taimik on täisküpsusfaasis. Siloks kui terad on piim-vahaküpsuses enne öökülmi. Hirsi kasvatamine *Hirsitang on suure valgu ja rasvasisaldusega . *Terade ja tangu tootmise jäägid on hea sööt loomadele, samuti põhk . *Lühikese vegetatsiooniga kultuur , hea kattevili heintaimedele. *Üks kõige põua- ja kuumakindlamaid teravilju . *Haigus ja kahjurikindlus kõrge. *Maailmas kasvatatakse 40-50milj hektaril, peamiselt aafrikas ja aasias. Parimad saagid 2,5-4 t/ha . Kasvutingimused: Soojus.minimaalne idanemistemperatuur on 8-10 kraadi , optimaalne 20kraadi. kasvuajal optim. temp 18-23 kraadi . Niiskus.Transpiratsioonikoefitsent 200-250. Juurtel erakordselt suur veeimemisvõime. Tugeva põua korral kasv peatub. Valgus.valgusnõudlik taim
Ristiku ja kõrreliste puhul on ökonoomseks kasutamiseks kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse veel küllaltki ristikuid ja mis tagavad mullaviljakuse tõusu. Püsivalt võib kasutada ka ... siin peab olema püsivam liblikõieline taim. Kui kasvatada tetrapoidseid taimi siis võiks lisada 80 100 kg lämmastikku lisada. Heinasaak põldheinal on tavaliselt 4-6 tonni hektaril. Põldheina võib külvata kattevilja alla, kuna ta on lühiajaline kultuur (kattevili oder). Pikaajalisi ei tohiks rajada kattevilja alla. Külvid tuleks teha võimalikult vara, siis saab taimiku vabastada kattevilja alt varem. Otstarbekas on kattevili koristada haljassöödaks, siloks või viliseks tervik koristusena, (viliseks koristatakse vili siis, kui terad on piimvaha küpsusespe, meenutab silo kuid on teradega), tulemuseks saadud sööt on hästi tervislik. Kattevilja teraks kasvatamisel koristada taimik 15-20
Optimaalne andmise aeg on rohumaade rajamisel künni alla, pikaajalistel rohumaadel aga sügisel peale kasutuse lõppu pealtväetisena. N-väetised on soovitav rajamise ajal anda 2...3 aasta norm korraga. 44. põldheina väetamine algab juba kattevilja väetamisega, seal tehtud vigu on hiljem raske parandada. Happese mulla lupjamine on hea põldheinasaagi esmane võte. Teine oluline asi on elevilja kasvatamine kvaliteetse sõnnikuga. Kolmas tegur on kattevili. Mida suurem on katteheina saak ja hilisem koristamine, seda hõredamaks jääb põldheina kamar ja väiksemaks talle antud väetiste effektiivsus. N väetise nadmine sõltub liblikõileiste osatähtsusest kamaras. Kõrrelisterikas põldhein reageerib hästi N väetisele. N väetis tuleb anda kevadel pealtväetisena rohukasvule järgneva nädala jooksul. PK väetis on ainuõige anda varuväetisena kattevilja alla. 45
Vahelduma peaksid: - sügavama ja madalama juurekavaga taimed - väikese ja suure juurejäänustega taimed - aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele - intensiivse mullaharimisega kultuurid järgneksid mullastruktuuri stabiliseerivatele taimedele - kahjustuskindlamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid Külviaasta Saagiaastad Teravili + allakülv Ph1, kui järgneb talivili saadakse ainult esimene (sobivaim kattevili niide; kui järgneb suvivili siis ka ädalasaak On varajane oder) Teravili + allakülv Ph1 ja Ph2, sama mis eelmisel PÕLDHEIN ristik + kõrreline heintaim 12 Külviaasta Saagiaastad Puhaskülv Ph1, Ph2; külviaasta sügisel ädalasaak Puhaskülv + kiire Ph1, Ph2; külviaastal korralik saak kasvuga kõrreline Külviaasta Teravili + allakülv teravili koristatakse, Ph küntakse okt. III dekaad
kompleksväetisena külviaegselt paiklikult. Paiklikuks väetamiseks sobivad mikroelementidega rikastatud kompleksväetised. PK normid sõltuvad eelkõige mulla väetistarbest. Kui ei kasutata paiklikku väetamist, tuleb nad viia mulda eelneva sügiskünni alla. Kevadel kultiveerimise alla antuna jääb enamus väetisest mulla pindmisse kihti ja nende mõju suviteraviljadele jääb tagasihoidlikuks. Allakülviga teraviljad Vaatamata sellele, kas kattevili on tundlik mulla happesuse suhtes, tuleb lupjamist vajavaid muldi kindlasti lubjata. Lubiväetisi on soovitav anda kahes osas, sügiskünni alla ja kevadel. Kevadel tuleb lubiväetisena kasutada dolomiidijahu või klinkritolmu, mis ei sisalda CaO. Allakülviga teraviljad, ka suviteraviljad on tänulikud orgaanilistele väetistele. Eriti märgatavalt tõuseb sõnniku mõjul teraviljadele järgneva põldheina saak ja selle kaudu võimendub ka põldheina mõju mulla viljakusele
enne külvi Külvikorra tulemuslikkus sõltub olulisel määral nii kultuuride valikust kui ka nende puhul rakendatavast viljelustehnoloogiast, eriti selle vastavusest konkreetsetele keskkonnatingimustele Põllukülvikorrad Söödakülvikorrad (karjamaa, niit) Eriotstarbelised (köögivilja, heinaseeme) Allakülv teravilja alla külvatud heintaimed Kattevili teravili, mille alla on külvatud heintaimed Külviaasta Ph 1 Ph 2 Külviaasta sügisel ädalasaak Puhaskülv Puhaskülv+kiire-kasvuga Ph 1 Ph 2 Külviaastal korralik saak kõrreline Teravili+allakülv Teravili koristatakse, Ph küntakse okt. III dekaad. Teravili+allakülv Teravili koristatakse, Ph küntakse kevadel Teravili+allakülv Ph 1 Kui järgneb talivili saadakse ainult esimene
3) aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele 4) intensiivse mullaharimsiega kultuurid järgneksid stabliseerivatele taimdele 5) kahjustuskindalamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid - külvikord sisaldab toitainete kogunemise ja tarbimise faasi. 42. Põldheina rajamine (katteviljata, katteviljaga) ja kasutamine külvikorras. Katteviljaga külv: - allakülv-teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised, pun, ristik, lutsern, mesikas) - Kattevili- teravili, mille alla on külvatud heintaimed nt varajane oder, talinisu - külv kattevilja alla a) nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist ja kasvanud ädal küntakse sügisel hilja või kevadel mulda; b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse talivilja eelselt või sügisel (suviviljade eelselt) mulda. 43. Kesad, kesade liigid. Külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist
Külvieelselt tuleks mulda anda ka N, eriti kui muld on N vaene. N % on 0,1 piires. Tegeva-ainene 40-60kg/ha. Ja see sõiks olla amoniaagi veena mida võib arvestada u 600l/ha või karbamiidina 100-150kg/ha. Vahetult enne külvi tuleb rohumaa rullida ja sellega ei tasu koonerdada. Mulla tihedus peks olema 1,5g/cm3. Külviviisid võivad olla kas katteviljaga või mitte. Kateviljaga külvi tehakse siis kui on vaja toota söödateravilja sel juhul on sobivaim kattevili varane oder, mille külvinorm ha kohta ei tohiks olla suurem kui 150kg/ha kohta. See vähendatud külvinorm on selleks, et odra taimed ei takistaks alla külvatud heintaimede kasvu. Kattevilja ei tohi kasutada nende heintaimede puhul mis on aeglase alg-arenguga, nt valgeristik, aasnurmikas, ohtetuluste, päide-roog. Kattevilja ei tohi kasutada ka erodeeritud ja turvasmuldadel. Et nnendelt maadelt 1 aastal saaki saada on otstarbekas kasutada koos kattetaimedega 1-raiheina seemet 11-25 kg.
annaabi.ee 
