Tähtede kooslus (0)

Põhikool - Astronoomia - Astronoomia

1 Hindamata

Shokolaad
Erik Rattasepp
8b
TÕHG
2008
SISUKORD

Sisukord lk 2

Sissejuhatus lk 3

Shokolaadi ajalugu lk 4

Shokolaadi valmistamine lk 4-5

Shokolaadi põhitooraine – kakao lk 5-7

Shokolaadi tervislikkusest lk 7-9

Shokolaadi sulatamine lk 10

Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12

Nalju shokolaadi teemal lk 13

Kokkuvõte lk 15

Kasutatud kirjandus lk 16
SISSEJUHATUS
Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine. Seda kasutatakse enamasti maiustuste nagu kommid , jäätis, küpsised ja koogid ühe koostisainena. Shokolaad on teatavasti üks maailma vanimaid maiustusi.
Eestis toodab shokolaadi juba pikki aastaid kommivabrik KALEV. KALEV`i kommivabrikus valmistatud shokolaadikomme on saanud maitsta mitmed esivamemate põlvkonnad. Eestis toodetud shokolaadimaiustusi hinnatakse kõrgelt ning seda eksporditakse mitmetesse välisriikidesse. Naaberriigis Soomes on shokolaadi peamiseks tootjafirmaks FAZER .
Võrratu aroomi ja vastapandamatu maitsega shokolaadi võludele annab üks järele sagedamini ja teine harvemini, päris ükskõikseid pole aga vist olemaski. Jumalate söögiks nimetatud maiuse parim külg on kahtlemata mitmekülgsus. On ju shokolaadi võimalik nautida mitte ainult maiusena, seda saab kasutada ka teiste roogade maitse parandamiseks või välise ilu tõstmiseks. Kõige hõlpsamat kaunistust: shokolaadipuru või -laaste saab valmistada riivi , juustuhöövli või kartulikoorimisnoa abil. Keerukamate kaunistuste või läikiva glasuuri saamiseks tuleb aga shokolaad kõigepealt sulatada, siis vormida ja lõpuks lasta uuesti tahkuda; sulatamist nõuab shokolaad ka roogadesse segamiseks.
Shokolaadi põhiained on jahvatatud kakaopulber , kakaoubadest saadud kakaovõi ning suhkur. Tume shokolaad koosnebki ainult nendest põhiainetest, on tugeva mõrkja kakaomaitsega, väga kõva ja värvuselt sügavpruun. Hea tume shokolaad peab sisaldama vähemalt 40% kakaod , eriti headel sortidel ulatub see isegi üle 90%. Piimashokolaad on eelmisest mahedama maitsega, pehmem, heledam ja magusam, sisaldades lisaks põhiainetele ka piima või piimapulbrit ning vanilli , sageli ka pähkleid või mandleid. Valge shokolaad on seda vaid nime poolest, sest ei sisalda üldse kakaod - ainult kakaovõid, suhkrut, piimapulbrit (ja vanilli).
Shokolaadi kasutatakse teatavasti mitte ainult maiustamiseks. Ilusalongides on võimalik külastajatel nautida shokolaadimassaazi.
Kuigi shokolaadi naudivad inimesed, ei tohi seda maiustust pakkuda loomadele. Näiteks koerale on shokolaad mürk, mis võib suures koguses osutuda isegi eluohtlikuks. Samas pevad ka ülekaalulised inimesed hoiduma shokolaadi liigsest tarbimisest, sest shokolaadi toiteväärtus on väga kõrge (keskmiselt 500-600 kcal .).
Püüan oma referaadis tutvustada lähemalt shokolaadi tootmise ajalugu, tootmist ja kasulikkust inimese tervisele.
SHOKOLAADI AJALUGU
Shokolaad sai Euroopale tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise reisidelt ja hispaanlase Corteze Mehhiko vallutamise päevilt. Kirjeldati, kuidas asteegid valmistasid oma valitsejale Montezumale röstitud, jahvatatud ning vahule löödud kakaomassist külma jooki , millele lisati mitmesuguseid vürtse. Montezuma jõi seda “jumalate toitu” 50 kuldtassitäit päevas.
Hispaania kuningale jook meeldis, oli ainult liiga mõru. Nii lisasidki magusalembesed hispaanlased sinna veel suhkrut. Joogi valmistamise retsepti suudeti hoida peaaegu 100 aastat saladuses, alles siis imbus see Prantsusmaale, kus “Päikesekuningas” Louis XIV seda oma vastuvõttudel uhkusega pakkus.
XVII sajandi algul levis shokolaadi valmistamise ja joomise komme Inglismaale , kus lisati puht inglaslikult loomulikult piima. Sellest ajast tunneme piimashokolaadi.
Tahket shokolaadi tahvlitena hakati valmistama alles umbes 1810.a. Prantsusmaal, seejärel 10 aastat hiljem Inglismaal.
Eestis oli esimesi tuntumaid shokolaaditootjaid firma Georg Stude XIX sajandi teisel poolel.
ŠOKOLAADI VALMISTAMINE
1. Kakaoubade töötlemine.
Ostetakse sisse toores kakaouba . Põhiline oasort on Gana , kuid kasutatakse ka Elevandiluuranniku ube. Toored oad sorteeritakse, eraldatakse võõrlisandid (kahjustatud oad, kivid , pulgad, pinnasetükid jne). Sellele järgneb ubade röstimine kõrgel temperatuuril. Röstimisprotsessis toimuvad esimesed muutused kakaoubade värvis aroomis ja füüsikalis-keemilistes omadustes. Ubade värv muutub punakaspruuniks, maitse paraneb , tekib shokolaadile iseloomulik mõrkjas maitse, väheneb ubade happesus ja parkainete sisaldus. Oluline on aga see, et hävineb suurem osa mikroobe . Röstitud oad purustatakse ja sorteeritakse. Järgmisena eraldatakse kakaokoored ehk kakaovello oatükikestest. Puhastatud oatükid purustatakse ja peenestatakse veskites. Selle protsessi tulemusena saadakse kakaoubademass, mis on voolava konsistentsiga, sisaldades 50-55% kakaovõid, olenevalt kakaoubade kvaliteedist ja sordist.
Osa kakaoubade massi kasutatakse koheselt šokolaadimassi valmistamiseks. Teine osa aga suunatakse kakaovõi ja kakaopulbri tootmiseks.
2. Shokolaadimassi valmistamine.
Põhitoormeks shokolaadimassi valmistamisel on suhkrupuuder, kakaoubademass, kakaovõi, vedeldaja ja olenevalt sordist erinevad lisandid, näiteks piimapulbrid, kakaopulber, pähklimass jne.
Kõik retseptis ettenähtud komponendid segatakse ja peenestatakse. Konšides lisatakse täiendavalt kakaovõi, letsitiin ja vahetult enne massi kasutamist maitseained. Konšeerimisel (massi töötlemine intensiivse segamisega ettenähtud temperatuuridel ) muutub mass voolavamaks, paraneb aroom ja maitse. Valmistatud shokolaadimasse hoiustatakse mahutites.
3. Shokolaaditahvite valamine.
Tempereeritud shokolaadimass valatakse erineva kujuga vormidesse. Valamisel lisatakse massile juurde ka erinevaid lisandeid, näiteks pähklitükke, rosinaid, maisihelbeid jne. Täidetud vormid koos massiga suunatakse jahutustunnelisse, kus vedel ja voolav mass hangub. Edasi eraldatakse hangunud šokolaadimass vormidest . Shokolaadid suunatakse pakkimisele pakkemasinatesse. Pakitud tahvlid pakendatakse vastavalt klientide tellimusele erinevatesse karpidesse.

ŠOKOLAADI PÕHITOORAINE - KAKAO
Fotol on kakaopuu viljad .
Kakaopuu kodumaa oli algselt troopilises Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, tänapäeval kasvatatakse seda ka Ghanas.
Euroopasse toodi kakao Christoph Kolumbuse ja Mehhiko vallutaja Hernando Cortezi poolt. Kakaopuu kasvab kuni 15 m kõrguseks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5-6 meetrini. Pite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel. Pitest arenevad kõhukad, meloneid meenutavad viljad, mis küpsedes on algul rohelised, siis kollakasoranzid ja lõpuks purpurpunased. Vilja sees on punakas viljaliha , milles asuvad ridade kaupa roosad seemned -kakaooad. Viljad lüüakse puu otsast maha ja seemned võetakse välja ning fermenteeritakse, s.t. lastakse käärima. Kuus päeva hiljem pannakse oad päikese kätte kuivama. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Kuivatatud oad viiakse vabrikusse, kus need sorteeritakse, röstitakse ja vabastatakse rabedatest koortest. Seejärel algab pikaldane jahvatamisprotsess. Kakaopulbril on väga iseloomulik aroom, ta maitseb kibemõrkjalt ning sametiselt. Maitse pole võrreldav sokolaadiga. Ehtne kakao mõjub uriinieritust soodustavalt, veresooni laiendavalt ja selles sisalduva kofeiini tõttu ka pisut toniseerivalt. Ainult veega valmistatult on kakao hea vahend kõhulahtisuse vastu. Üldiseks tugevdamiseks energiapuuduse ja kergete valude korral joo kaks tassi kakaod päevas. Lahusta kakao kuumas piimas ja tee meega (mitte suhkruga ) magusaks.
Ligikaudu 2600 aastat tagasi rajasid maiad esimese teadaoleva kakaoistanduse Lõuna-Ameerikasse. Pidades kakaod väärtuslikuks kaubaks, kasutasid nad seda ka maksevahendina. Nikaraaguas näiteks maksis küülik 10 ja üks korralik ori 100 kakaouba. Kakaopuudelt saadud ubade pulbrist tegid Mehhiko indiaanlased jahedat vahutavat jooki. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud ka maisijahu, mett ja vürtse. Euroopas hakkas kakao levima pärast seda, kui hispaanlasest maadeuurija Hernan Cortes oma rännakult Mehhikosse kakaoube kaasa tõi. Aasta siis oli 1519. Kuna maitstud jook oli eurooplastele liiga mõru, lisati sellele suhkrut. Kakaoistikuid viisid hispaanlased ka Aasiasse ja Aafrikasse. Ligi sada aastat oli joogi retsept salajane, kuni see imbus edasi Prantsusmaale Päikesekuningas Louis XIV kätte. Ka Inglismaale levis sokolaadi valmistamine ja joomine 17. sajandi alguses. Inglased lisasid retseptile neile täiesti omaselt piima ja sellest ajast tunneme piimasokolaadi. Kogu selle aja tunti sokolaadi vaid vedelal kujul. Esimene tahvlishokolaad valmistati 1810. aastal Prantsusmaal ja ligi kümme aastat hiljem ka Inglismaal
Kakaoubade töötlemine.
Tootmisse ostetakse sisse toores kakaouba. Põhiline oasort on Gana, kuid kasutatakse ka Elevandiluuranniku ube. Toored oad sorteeritakse, eraldatakse võõrlisandid (kahjustatud oad, kivid, pulgad, pinnasetükid jne). Sellele järgneb ubade röstimine kõrgel temperatuuril. Röstimisprotsessis toimuvad esimesed muutused kakaoubade värvis, aroomis ja füüsikalis-keemilistes omadustes. Ubade värv muutub punakaspruuniks, maitse paraneb, tekib sokolaadile iseloomulik mõrkjas maitse, väheneb ubade happesus ja parkainete sisaldus. Oluline on aga see, et hävineb suurem osa mikroobe.
Röstitud oad purustatakse ja sorteeritakse. Järgmisena eraldatakse kakaokoored ehk kakaovello oatükikestest. Puhastatud oatükid purustatakse ja peenestatakse veskites. Selle protsessi tulemusena saadakse kakaoubademass, mis on voolava konsistentsiga, sisaldades 50-55% kakaovõid, olenevalt kakaoubade kvaliteedist ja sordist.
Osa kakaoubade massi kasutatakse koheselt shokolaadimassi valmistamiseks.
Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) kuulub haisupuuliste sugukonda, looduslikult levib Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, kus kasvab kuni 12m kõrguseks puuks. Pitsema hakkab ta 3-aastaselt. Valged väikesed õied arenevad otse tüvest - kauliflooria. Pisi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus võib ulatuda 30 cm-ni, läbimõõt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane või oranz . Valge või punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu õitseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Küpsed marjad lõigatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Seejärel pestakse ja kuivatatakse kakaoseemneid päikese käes või tehissoojuses ning puhastatakse kestadest. Edasi neid röstitakse, purustatakse, pressitakse välja õli (nn. kakaovõi), jääk jahvatatakse kakaopulbriks. Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini.
Briti teadlased hoiatavad, et maailma shokolaaditoodang langeb drastiliselt, kui Lõuna-Ameerika kakaoistandusi tabanud haigused mujale levivad. Suurenenud kaubandus ja transport võib vahendada selliste seenhaiguste levikut, nagu seda on tuulepesaks (nõialuuaks) nimetatu. Haigus on saanud nime sellest, et ta muudab kakaopuu võra tuulepesa sarnaseks pusaks. 1970. aastate äge metsaraiumine meelitas maamehi liikuma üle Andide ning nad tõid haiguse endaga Amazonase jõgikonda kaasa. Seejärel levis kakaohaigus Brasiilia Atlandi rannikule , misläbi kaotas kähku töö 200 000 inimest. Nõialuua vastu pole siiani leitud veel mingit rohtu , mis avitaks.
SHOKOLAADI TERVISLIKKUSEST
Aju nõuab magusat — nii õigustavad end sageli “peaga” töötavad inimesed, kui on tahvli shokolaadi ära söönud. Neil on õigus: shokolaad mitte ainult ei pane aju paremini tööle, vaid koguni kaitseb haiguste eest, sest on erakordne antioksüdantide allikas. Viimaste aastate uuringud on vabastanud shokolaadi akne , kaariese ja vere kõrge kolesteroolitaseme põhjustamise süüdistusest. Uus uuring läheb veelgi kaugemale, tõestades, et shokolaad võib olla üks kõigi aegade “tõhusamatest” toitudest — ja suurepärane abimees ajule. Ilmselt ei vaja keegi kinnitust, et see on arvatavasti ka üks maitsvamaid söödavate asjade seas.
Tuleb välja, et shokolaad on suurepärane rakke kahjulike mõjude eest kaitsvate antioksüdantide allikas. Antioksüdandid võitlevad rakumembraani ja DNA-d kahjustavate vabade radikaalidega. Antioksüdantidel on omadus anda ära elektrone, neutraliseerides niimoodi radikaale ilma ise vabadeks radikaalideks muutumata.
Mida tumedam shokolaad, seda parem
Aju on iseäranis vastuvõtlik vabadest radikaalidest põhjustatud kahjule, sest puutub kokku suure koguse hapnikuga. Keha kõige aktiivsema ainevahetusega organina tarbib ta ligi 20 protsenti keha hapnikust, kuigi moodustav vaid kaks protsenti meie kehakaalust. Vabad radikaalid sisenevad meie kehasse õhusaaste ja praetud toidu kaudu ning ainevahetusprotsessi tulemusena. Inimese vananedes väljendub vabade radikaalide kahjulik mõju kognitiivsete võimete halvenemises, mälukaotuses ja Alzheimeri tõves.
Stabiilne antioksüdantide — C- ja E-vitamiini ning beetakaroteeni – olemasolu organismis on hea mälu eeldus, väidavad Hollandi ja Austraalia teadlased. Neid aineid leidub kõige enam puu- ja köögiviljas, ja kõigis taimedes on vähemalt väikeses koguses antioksüdante. Iseäranis olulised on antioksüdandid stressi tingimustes, sest siis kaotab keha võime neid ise toota.
Marjad, tee, küüslauk ja vein on tuntud antioksüdantide allikad, aga kakaooad edestavad neid kõiki, väidab Joe Vinson Pennsylvania Scarantoni ülikoolist. Tema uuring näitab, et kakaooad on kõige suurem polüfenoolide (antioksüdantide alaliik) allikas. Kuna polüfenoole leidub kakaoubades, mitte aga piimas, koores, suhkrus ja muudes shokolaadilisandites, siis — mida tumedam on shokolaad, seda parem. Reeglina leidub antioksüdante just puu- ja köögiviljade pigmentides, seega: mida värvilisem on toit, seda rohkem on selles antioksüdante.
Kakaod keeda ise
Kaalu poolest on aga kõige rohkem antioksüdante kakaopulbri pakis . Kakaopulbris on kaks korda rohkem antioksüdante kui tumedas shokolaadis, viimases omakorda on neid kasulikke kemikaale kaks korda rohkem kui piimashokolaadis. Valges shokolaadis ei ole üldse antioksüdante.
Polüfenoolide hulk tahvlis tumedas shokolaadis on võrreldav tassis mustas tees leiduva polüfenoolide hulgaga; ka on seal neid rohkem kui punases veinis, mida on kaua aega peetud üheks paremaks antioksüdantide allikaks.
Kakao on parim lahendus neile, kes tahavad lõigata kasu antioksüdantidest ega taha koguda rasva, mida kakaovõi võib tekitada. Samas on oluline valmistada kakao puhtast kakaopulbrist, piimast ja suhkrust. Kodus valmistatud kuum kakao sisaldab viis korda rohkem antioksüdante kui poest ostetud segud .
Tervislikud shokolaadid
Alljärgnev jutt on selgituseks ja abiks neile, kes seisavad küsivalt mõne tervisekeskuse või jõusaali leti ees, kus on olemas kirju valik erinevaid shokolaade. Loodan, et peale selle jutu läbi lugemist on Teil järgmine kord lihtsam valikut teha, millist shokolaadi valida.
Shokolaadid võib vastavalt koostisele jagada tinglikult kolmeks:
1) Energia shokolaadid - koostises on kasutatud enamjaolt lihtsüsivesikuid nagu glükoosisiirup, kuivatatud puuviljad (milles on kõrge fruktoosi sisaldus), mett, suhkurt. Lisaks peamised vitamiinid ja mineraalained. Sellise nn. energy bar - i ülesandeks on kas anda energiat enne füüsilist koormust või taastada kestva füüsilise töö käigus tekkiv energia puudujääk. Lihaste taastuse kohapealt ei ole sellise shokolaadi tarbimine otstarbekas. Kasutatakse enne treeninguid või võistluste käigus (suusatamine, jooksumaratonid, rattasõit jne.).
2) Energia- ja valgushokolaadid - koostises on kasutatud lisaks eelpool loetletud lihtsüsivesikutele ka maltodekstriini (aeglasemini imenduv ja pikema aja peale energiat andev süsivesik), valgu poole pealt on lisatud vadaku -, piima- või soojavalguisolaati. Sellise shokolaadi kasutamine on õigustatud nii enne kui peale treeningut taastamaks nii energiavarud kui lihased. Üldjuhul sisaldavad sellised shokolaadid ka kõiki peamisi vitamiine nagu: A, B6, B12, B1, C, E jne, samuti peamisi mineraalaineid nagu: kaltsium , magneesium , kroom , raud, seleen jne.
3) Valgushokolaadid - koostises on kasutatud enamjaolt valgul baseeruvaid tooraineid, nagu vadaku, piima ja sojavalk . Lisatud on ka kõik peamised vitamiinid ja mineraalaineid. Valgu kogus ühes shokolaadis võib olla kuni 30 - 35gr. mis on täpselt selline kogus, mida inimene peaks saama ühe toidukorraga. Peale trenni pole selline shokolaad kõige effektiivsem, kuna süsivesikuid on seal vähe - seega ei taasta see piisavalt energiavarusid. Küll aga sobib ideaalselt asendama ühte kerget toidukorda põhitoidukordade vahepeal . Rasvasisaldus võrreldes tavashololaadidega on tervisebatoonides oluliselt väiksem, jäädes shokloaadi kohta 2- 8 gr. vahele. Lisaks vähesele rasvasisaldusele on tegemist ka vajalike rasvhapetega nagu letsitiin.
Ülal loetletud gruppidele pakub tuge veel rasvapõletajat ehk L - Carnitini sisaldavad shokolaadid. L - Carnitin soodustab füüsilise töö käigus organismi kasutama oma rasvavarusid, säästes süsivesikuid ja valke, samuti on tehtud kindlaks, et ta kiirendab taastumist. Selliste batoonide kasutamine on õigustatud eelkõige enne trenni umbes tunnike.
Ülaltoodud jutu kokkuvõtteks võib öelda, et Tervisebatoonid on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad oma magusa isu rahuldada ja, et peale seda süda kripeldama ei jääks, et midagi ebatervisliku on sisse söödud.

Shokolaad vähendab südamehaiguste riski
Taani teadlased on teinud kindlaks, et kakaod ja kakaotooteid tarbivatel elatanud meestel on madalam vererõhk ning väiksem tõenäosus surra südameveresoonkonna haigustesse .
Kuigi kakaod on seostatud terve südameveresoonkonnaga juba alates 18. sajandist, on nende väidete teaduslike tõestustega alles alustatud.
Taani National Institute for Public Health and the Environment teadlased uurisid 470 meest vanuses 65 kuni 84 eluaastat . Nende tervislikku seisundit ja toitumusharjumusi uuriti 1985. aastal ning järeluuringud tehti 1990. ja 1995. aastal.
Kakaod ja kakaotooteid regulaarselt tarbivatel meestel oli oluliselt madalam vererõhk kui kakaod mittetarbivatel. Suurema kakaotarbimisega meestel oli risk surra südameveresoonkonna haigustesse kaks korda madalam. Teadlased tunnistavad siiski, et puudus otsene seos madalama vererõhu ja südameveresoonkonna haigustesse suremise vahel.
Kakao sisaldab mitmeid rasvaineid, mida on seostatud madalama vererõhuga, ning rikkalikult antioksüdante, mis kaitsevad kudesid keemiliselt aktiivsete vabade radikaalide poolt põhjustatud kahjustuste eest.
Ka British Heart Foundation'i esindaja Cathy Ross 'i sõnul on tõendeid, et nt shokolaadi söömine alandab vererõhku. Ent tema sõnul on selleks vajalik kogus 100 grammi tumedat shokolaadi päevas, mis aga toob endaga kaasa liigseid kaloreid ja rasvu. Samuti ei ole veel piisavalt uuritud shokolaadi tarbimise pikaajalisi mõjusid.
Cathy Ross leiab ka, et peale shokolaadi söömise on olemas palju paremaid võimalusi oma tervise parandamiseks.
SHOKOLAADI SULATAMINE
Vale sulatamise puhul kaotab shokolaad läike ja muutub tükiliseks, halvemal juhul täiesti kasutamiskõlbmatuks. Tasub siis meeles pidada, et:
* tume shokolaad talub kuumust kuni 45 °C, valge shokolaad aga veelgi vähem, ainult 38-40 °C.
* veeaur või veetilgad muudavad sulava shokolaadi känkraks, mida uuesti sulatada pole võimalik
* otsekohe pärast sulatamist glasuuriks kasutatud shokolaad kaotab jahtudes läike
Sulatamine mikroahjus:
Pane 220 g tumedat shokolaadi tükeldatult anumasse ja kuumuta 650vatises mikroahjus poole võimsuse juures kolm minutit. Heledama shokolaadi puhul kasuta madalamat võimsust.
Sulatamine kilekotis:
Pane shokolaaditükid kilekotti , suru kotist võimalikult palju õhku välja ja sulge kott tihedalt. Aseta kott käesoojusest veidi kuumemasse vette ja hoia seal shokolaadi sulamiseni, jahtunud vett kord või kaks soojema vastu vahetades. Tee kilekoti nurka auk ja pigista sokolaad välja. Vajadusel saad kotti kasutada ka improviseeritud tordipritsina kaunistuste joonistamiseks, lastes shokolaadil siiski enna jahtuda umbes 30 °C-ni.
Sulatamine lahtiselt:
Murra shokolaad tükkideks ja pane klaas- või portselankaussi. Aja väiksema läbimõõduga keedunõus 5 cm kõrgune veekiht korraks keema ja tõsta kohe pliidilt. Aseta sokolaadikauss keedunõule nii, et kausi ja poti vahelt ei tõuseks auru, kausi põhi aga ei ulatuks veekihini. Varu kannatust, lase shokolaadil kausis aeglaselt kokku vajuda ja sulada. Tõsta kauss sulanud shokolaadiga otse üles, et vältida kontakti veeauruga.
Shokolaadiglasuur
Enne glasuuritavale pinnale kallamist-määrimist või glasuuritavate toiduainete sissekastmist tuleks lasta shokolaadil jahtuda umbes 30 °C-ni. Liiga kuumalt kasutatud shokolaad kaotab läike.
SHOKOLAADIST HÕRGUTISTE RETSEPTE
Shokolaaditort
150 g kakaoküpsiseid
50 g sulatatud võid
3 sl vett
Täide:
2 x 170 g vanilliga maitsestatud Creme Bonjouri
2 tahvlit keedušokolaadi (à 170 g)
1,5 dl kanget musta kohvi
2 – 3 sl želatiinipulbrit
2 dl külma kanget kohvi
Valmistamine

Koogipõhjaks purusta kakaoküpsised ja sega sulatatud või ja veega.

Valmista zhelatiinilahus 2 dl kohviga.

Mikserda toasoe toorjuust kohevaks.

Murra shokolaad tükkideks ja sulata 1,5 dl kuumas kohvis.

Klopi leige zhelatiinilahus shokolaadisegu hulka ja mikserda kokku toorjuustuga.

Kalla segu otsekohe tordivormi.

Lase külmas tarduda, eemalda siis vormi lahtikäiv serv ja tõsta kook vaagnale.

Kaunista pealispind topsides müüdava shokolaadipuruga või shokolaaditahvli servast kartulikoorimisnoaga voolitud laastudega.
Shokolaadiküpsised valge shokolaadivahuga
100 g valget shokolaadi
2 dl 35% rõõska koort või 2,5 dl Flora Vispit (vahustuvat kooreasendajat)
soovi korral veidi kanget alkoholi
200g tumedaid shokolaadimaitselisi küpsiseid (näit Selga )
kakaopulbrit
Murra shokolaad tükkideks ja sulata; vahusta koor. Kalla vaht sulanud shokolaadile ja sega ettevaatlikult kokku. Soovi korral tilguta hulka natuke kanget alkoholi, mis tugevdab maitset ja aroomi. Tõsta poolte küpsiste keskele vahtu, kata teise küpsisega ja suru tasakesi kokku. Jaga ülejäänud vaht küpsistele ning lase vähemalt tund aega jahedas tarduda. Enne serveerimist sõelu peale kakaopulbrit.

Kolme shokolaadi brownies – minu lemmik

200 g võid
200 g tumedat mõrushokolaadi
1 ½ dl jahu
1 dl kakaopulbrit
50 g valget shokolaadi
50 g tumedat shokolaadi
3 muna
3 dl suhkrut
Sulata kastrulis kuumaveevannis tükeldatud tume shokolaad ja või. Sega kuni on ühtlaselt sulanud. Kuumuta ahi 160 kraadini. Vooderda kandilise umbes 20 cm läbimõõduga koogivormi põhi ja servad küpsetus-paberiga. Tükelda valge ja piimashokolaad. Vahusta munad ja suhkur kohevaks vahuks. Vala veidi jahtunud shokolaadisegu munavahu hulka. Sega õrnalt läbi. Sega omavahel jahu ja kakaopulber. Sõelu shokolaadi- segusse ja sega ühtlaseks. Väldi ülesegamist. Lõpuks lisa tükeldatud shokolaadid. Vala tainas vormi ja küpseta 30 minutit. Jahuta kook vormis täielikult ja kummuta lauale. Lõika kook esmalt neljaks ruudu- kujuliseks tükiks ja seejärel veel omakorda neljaks ruudukujuliseks tükiks. Nüüd lõika need tükid veel diagonaalis pooleks. Browniesed säilivad hästi õhukindlas nõus külmkapis kuni nädal.
Shokolaadisuflee
3 sl võid
3 sl jahu
250 g 10 % koort
5 muna
45 g suhkur
3 sl kakaod
Vormi määrimiseks võid ja riivsaia.
1. Lülitada praeahi 180-200ºC juurde soojenema. Klaasvorm määrida võiga ja puistata üle riivsaiaga.
2. Või pannakse keedunõusse, sulatatakse, lisatakse jahu ja koor ning keedetakse valge kaste, jahutatakse.
3. Munakollased eraldatakse munavalgest.
4. Munakollased vahustatakse suhkruga, lisatakse koos kakaoga kastmele, ettevaatlikult segades.
5. Munavalged vahustatakse ja segatakse ettevaatlikult segule .
6. Segu valatakse ettevalmistatud vormi ja küpsetatakse 30 minutit.
7. Serveeritakse vaniljekastmega kohe pärast ahjust välja võtmist.
NALJU SHOKOLAADI TEEMAL

20 põhjust, miks shokolaad on parem kui seks

shokolaadi on alati saada

shokolaadi on alati meeldiv suhu võtta

shokolaad on hea isegi siis, kui ta on pehmeks läinud

sa võid süüa shokolaadi ka siis, kui autot juhid

sa võid süüa shokolaadi nii kaua kui soovid

sa võid isegi oma ema silma all julgelt shokolaadi süüa

shokolaadil pole selle vastu midagi, kui sa teda liiga küvasti näksid

kaks samast soost inimest võivad rahulikult koos shokolaadi süüa, ilma et teised neid inetute sõnadega nimetaksid

sõna "kohtamine" ei hirmuta shokolaadi

süües shokolaadi tööajal oma töölaua peal istudes , ei tekita sa oma kolleegides kadedust.

sa võid kartmata täiesti võõralt inimeselt shokolaadi küsida

pärast shokolaadi söömist on alati hea tunne

shokolaadi süües pole vaja teeselda, et sul on hea

shokolaad ei tee sind rasedaks

sa võid süüa shokolaadi igal kuupäeval

head shokolaadi on lihtne leida

sa võid süüa nii palju eri sorti shokolaadi kui tahad

shokolaadi söömiseks pole sa iialgi liiga noor või väga vana

shokolaadi söömine keskööl ei ärata su naabreid

shokolaadi jaoks pole tähtis, kui palju sa kaalud
Fotol on ühes Berliini kaupluses eksponeeritav shokolaadist maja
Veel pilte erinevatest kujudest, mida on kunstnikel shokolaadist võimalik valmistada:
Fotol on kujutatud shokolaadist valmistatud autot.
KOKKUVÕTE
Koostatud referaadis, milles pikemalt on juttu olnud shokolaadist, vaatlesin esmalt shokolaadi ajalugu, mis ulatub iidsetesse aegadesse. Shokolaadi kohta on referaadi alguses mainitud, et shokolaad sai Euroopale tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise reisidelt. On aga teada, et juba aastal 600 m.a.j. valmistasid shokolaadi maiad ja oskasid seda valmistada oma kultuuri õitseaegadel.
Pikemalt peatusin shokolaadi valmistamise juures. Püüdsin anda ülevaate tootmisprotsessist alates kakaoubade töötlemisest. Tutvustasin referaadis ka shokolaadi põhitoorainet – kakaod ning lisasin paar fotot kakaopuust ja viljadest.
Oluliseks pidasin ära tuua ka näiteid shokolaadi tervislikkuse osas. Nimetatud osa lugedes saame teada, et shokolaad pole mitte ainult maiustus, vaid aitab ka tervist hoida ja parandada.
Lisasin mõned retseptid maiustuste valmistamiseks. Kirja on pandud kõige maitsvamate hõrgutiste valmistamiseks vajalikud komponendid ja kirjeldatud valmistamisviisid.
Ei jätnud ka lisamata nalju, mida selle maiustuse kohta on liikumas .
Samas lisasin ka mõned fotod, mis on tehtud väga huvitavatest shokoladifiguuridest. Neist saab järeldada, et shokolaad on andnud ka kunstnikele palju mõtlemisainet ja võimalusi kunstiteoste loomiseks.
Meeldivat shokolaadi nautimist!
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=8365
http://www.pilleriin.ee/archives/000482.php
www. amazon .ee
BBC News, 28.02.2006, http://www.genomics.ee/files/menu/200609.ht m
http://www.rate.ee/blogs.php?entry=511279
http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Reichstag_Chocolate_P7120043.JPG
http://loucaporblog.files.wordpress.com/2007/03/pequenos-eu-e-o-chocolate.JPG
http://search.msn.com/images/results.aspx?q=chocolate&FORM=QBIR#focal=318c1a3fcdcd59db5276465315fb2a17&furl=http%3A%2F%2
http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=8365
17

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 37 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

orav Õppematerjali autor

edasiastumis eksam

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü

Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada. Raseduse esimesel poolel muutub glükoos glükogeeniks ja rasvaks. Raseduse teisel poolel vajab loode glükoosi arenguks ja kasvamiseks. Kõrge kiudainete sisaldusega toit annab palju erinevaid vajalikke fütotoitained ja on heaks ennetuseks kõhu

Toit ja toitumine

doc

ŠOKOLAAD

Tartu kutseharidus keskus Majandus ja toitlustus osakond ŠOKOLAAD Referaat Tartu 2013 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Ajalugu.........................................................................................................................4 2.1. Varajane ajalugu...............................................................................................4 2.2. Euroopa ajalugu.............................................................................................4-5 3. Tume šokolaad..............................................................................................................6 3.1 Tume šokolaad tervisele..................................................................................6 4. Piimašokolaad.........................................................

Toit ja toitumine

doc

Šokolaad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K SOKOLAAD Referaat Juhendaja: Sirje Tenok Maarja Lubi Sokolaad Tallinn 2010 2 Maarja Lubi Sokolaad SISUKORD 3 Maarja Lubi Sokolaad 1. SOKOLAADI AJALUGU 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika mandri ja külastas seda hiljem veel korduvalt. 1502. aastal, oma neljanda reisi ajal, maitses suur meresõitja praeguse Nicaragua aladel esimese eurooplasena sokolaadijooki ning sai lahkudes kingituseks kaasa ka kakaoube. Kolumbust huvitas aga ainult see, kuidas leida kauaotsitud meretee Indiasse. Kõik muu näis talle tookord vähetähtis ning nii jäid ka tagasihoidlikud pruunid oad tähelepanuta. Sokolaad saabus suure triumfiga Euroopasse 27 aastat hiljem, mis ajavahemikuna on ajaloo mastaabis üsnagi tühine. Toojaks oli seeko

Pagar-kondiiter

docx

Toiduainete õpetuse konspekt

ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine osaliselt piimarasvade rääsumist. Pastöriseeritud piim pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima koostises nagu piimasuhkru karamellistumine, piimavalkude struktuurimuutused, 4 vitamiinisisalduse vähenemine. Kõrgpastöriseeritud piima plussiks võib lugeda toote pikka säilivusaega. 5 Rõõsk koor Saadakse tööstuslikult piima repareerimisel. Rasvasisalduse järgi koor 10%, 35%, 38% Kvaliteet:

Toiduainete õpetus

doc

Toiduaine õpetuse

ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine osaliselt piimarasvade rääsumist. Pastöriseeritud piim pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima koostises nagu piimasuhkru karamellistumine, piimavalkude struktuurimuutused, vitamiinisisalduse vähenemine. Kõrgpastöriseeritud piima plussiks võib lugeda toote pikka säilivusaega. 5 1.2 Rõõsk koor Saadakse tööstuslikult piima repareerimisel. Rasvasisalduse järgi koor 10%, 35%, 38%

Kokandus

doc

Referaat: Šokolaad

Saaremaa Ühisgümnaasium Sokolaad Referaat Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. SOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Sokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Sokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. SOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu.......................................................................................................................7

Kokandus

doc

Šokolaad

Järvamaa Kutsehariduskeskus Šokolaad Referaat Koostaja: JKHK 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ŠOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Šokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Šokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. ŠOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu.........................................................................................

Toiduained

docx

ÕPIMAPP Kaubamärk

mingi kindel ettevõtja ja selle toote poeriiulilt või teenuse teiste pakkumiste hulgast üles leidma. Kaubamärgi abil ei saa kaitsta kaupade või teenuste sisu, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, toodete koostist jms."(http://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark) Peamisteks kaubamärgi liikideks on järgmised: SÕNAMÄRK kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. KOMBINEERITUD MÄRK sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. KUJUTISMÄRK koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, numbreid ega tähti. RUUMILINE MÄRK kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote omapärane väliskuju), mille kohta võib esitada mitu vaadet.

Ainetöö

Rohkem sarnaseid