Shokolaadi söömine võib vabastada „heaoluhormooniks“ kutsutavaid kemikaale ajus (neurotransmitterid), selle kombinatsioon kohese energiasüstiga võib aidata väsinud ja depressioonis naisel ennast paremini tunda, kuigi vaid lühikeseks ajaks. Selleks eelistada tumedat shokolaadi (vähemalt 70% kakaod), mitte suurtes kogustes, kindlasti lugeda etiketti, et seal ei oleks muid lisaaineid (maitse tugevdajaid), shokolaad sisaldab ka rauda ja magneesiumi. Tuleb hoolitseda selle eest, et neid aineid saaks piisavalt toiduga. Suurenenud magusavajaduse põhjuseks võib ka olla liiga pikad söögikordade vahed kui ka liiga madal või liiga kõrge süsivesikutesisaldusega toit. Kui menüü koosneb mitmekülgsest toiduvalikust, siis on väga väike võimalus, et see põhjustab toitainete puudust. Kui ühe toitaine vastu tekib vastumeelsus, siis tuleb vaadata, et teisi toitaineid süües saaks puudujääk korvatud
.............................................................................................................7 4.1 Piimašokolaad tervisele..................................................................................7 5. Valge šokolaad.............................................................................................................8 6. Šokolaadi kasutamine...................................................................................................9 7. Kakaoubade erinevad sordid........................................................................................10 8. Kokkuvõte....................................................................................................................11 9. Kasutatud kirjandus......................................................................................................12 2 1. Sissejuhatus
TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K SOKOLAAD Referaat Juhendaja: Sirje Tenok Maarja Lubi Sokolaad Tallinn 2010 2 Maarja Lubi Sokolaad SISUKORD 3 Maarja Lubi Sokolaad 1. SOKOLAADI AJALUGU 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika mandri ja külastas seda hiljem veel korduvalt. 1502. aastal, oma neljanda reisi ajal, maitses suur meresõitja praeguse Nicaragua aladel esimese eurooplasena sokolaadijooki ning sai lahkudes kingituseks kaasa ka kakaoube. Kolumbust huvitas aga ainult see, kuidas leida kauaotsitud meretee Indiasse. Kõik muu näis talle tookord vähetähtis ning nii jäid ka tagasihoidlikud pruunid oad tähelepanuta.
5. Valge tee- kõige naturaalsem. Jook on kerge ja aromaatne. Välimus: · Udemetee- koosneb väikestest teelehekestest. · Tahveltee- saadakse udemete jääkide kokkupressimisel · Ühekordse kasutamisega- väikestes pakkides udemetee · Aromatiseeritud tee- sisaldab aroomaineid nt. sidrunitee · Lahustuv tee. Kuiv tee konsentraat. See on pulbritaoline või graanulites. 21 5. Kakao ja sokolaad 5.2 Kakao Üldiselt: · Kakaopuu tähendab rõlkes jumalate toitu ehk midagi väga head. · Perekonnas on 22 liiki, mis kasvavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas · Kakao ajalugu on 3000-4000 aastat vana. · Kakaopuu seemned olid vanasti nii toiduaineks, kui ka ka maksevahendiks. · 16 sajandil tõid hispaanlased kakao Euroopasse. Välimus: · Viljad kurgitaolised, 10-30cm pikad, ligikaudu 5cm läbimõõduga ja kaaluvad 300- 500g
.................................................................. 19 4.Kohv ja tee............................................................................................................................. 20 4.2Kohv.................................................................................................................................20 4.2Tee....................................................................................................................................21 5. Kakao ja sokolaad................................................................................................................. 22 5.2Kakao............................................................................................................................... 22 5.2Sokolaad...........................................................................................................................22 Ajalugu................................................................................
Saaremaa Ühisgümnaasium Sokolaad Referaat Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. SOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Sokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Sokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. SOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu......................................................................................................................
...............................................................................4 1.2. Šokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Šokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. ŠOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu.......................................................................................................................7 2.2. Ubade töötlemine...........................................................................................................8 3. ŠOKOLAADI PÕHITÜÜBID.........................................................................................10 3.1. Tume šokolaad....................................................................................................
..................................................5 2BALTI VESKI AS ,,VESKI MATI".............................................................................6 2.1 Veski Mati ajalugu................................................................................................6 2.3 ,,Veski Mati" kaubamärgi alla kuuluvad tooted....................................................8 2.4 Veski Mati toodete valik ja väljapanek kaupluste põhjal......................................8 3 KAKAO.....................................................................................................................11 2.1Kakaopulbri valmistamine...................................................................................14 2.2Huvitavaid fakte kakaost.....................................................................................15 4 ARUTELU.................................................................................................................16 KOKKUVÕTE........
Päris algselt kodupaika ei osata siiski määrata, sest indiaanlaste vana kultuuritaimena leidub teda indiaanlaste elupaikade ümbruses poolmetsikuna. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid Mehhiko indiaanlased asteegid kakaopulbrist jahedat vahutavat joovastavat jooki mida nimetati chocolatlaks. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud maisijahu, vett, vürtse, neist eriti vanilli. Kakaopuud kuliveeriti seal troopikas enam kui 2000 aastat tagasi. Kakaopuu seemned olid vanasti indiaanlastel nii toiduaineks kui ka maksevahendiks raha asemel ja nõnda võis neid toiduks kasutada ainult jõukas kiht. Maiade juures oli kakao kõrges hinnas. 16. sajandil tõid hispaanlsed kakao Euroopasse. Et asteekide tavakohane jook tundus eurooplastele liiga mõru, panid nad sellesse suhkru ja lõid nõnda joogi, kakao, mida tänapäevalgi juuakse. Hispaaniast levis kakaoga kauplemine 17. sajandil üle Euroopa, kuid kakao tarvitamise kiire tõus toimus alles 19
Sokolaad Keedusokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele maiustusena. · Mõrusokolaad, ka magustamata sokolaad, keedusokolaad, köögisokolaad, pagarisokolaad. Ta on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam sokolaad. Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. · Mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusamad kui mõru sokolaadid ja sobib ka maiustuseks. Puhtale sokolaadipastale on lisatud suhkurt, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini
12. Sangaree Piimale puistatakse muskaati, ehitatakse on the rocks klaasi. 1 tl suhkur 4 cl alkoholi Valatakse otse jääkuubikutele, segatakse ja pinnale puistatakse muskaati. 13. Highboolid Nimi joogil, mida valmistatakse kiiresti, kallates valmistusained pikka klaasi jääkuubikule. Retsept: 1 liik alkoholi+ 1 pikendaja, serveeritakse highball klaasist. Reeglid: Kasuta ühte alkoholi Kasuta ühte muutjat Kasuta üht garneeringut või üldse mitte Valmista jook kiiresti Erand: kui kasutatakse kahte muutjat, siis üks peab olema gaasiline. 4 cl metsmaasikalikööri Energiajook Mullivesi ERIJOOGID Eripäraks selle koostis, valmistamisviis, nõu või olukord, millal seda jooki valmistatakse. 1. Eksootilised fantaasiarikkad joogid Julepid Pousse café Kuumad joogid Põlevad joogid 2. Erisegud miscellaneous drinks Pick me up Alkoholivabad joogid Muud (näit diabeetilised joogid) 1
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia,
Kokkukeetmisel keedetakse puljongit kaaneta nõus, puljongi maht väheneb oluliselt, maitse tugevneb. Kokkukeedetud puljong jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Puljongeid säilitatakse jahutatult või külmutatult. 10. Erinevad allergiat põhjustatavad toiduained Toiduainetest on sagedasemad allergeenid piim, kala, munad, vähk (krabi), pähklid, herned, oad, teraviljad, maasikad, õunad, apelsin, mandariin, sidrun, tomat, shokolaad, kakao, mesi, maitseained (vortsid). Toiduallergia avalduseks on peamiselt seedehäired (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhupuhitus), aga sageli ka nahalööbed või nohu, astmahood, migreen, kõriturse, näoturse ja rasketel juhtudel shokiseisund. 11. Eestimaised kalad ahven, räim, luts, latikas, haug 12. Mahetooraine Mahepõllumajanduslikus söödas on keelatud: · Kasvustimulaatorid · Sünteetilised aminohapped
TÖÖDELDA .JAGA MASS LUSIKA ABIL KUHJAKESTENA TAINALE JA SILU ÜHTLASEKS KIHIKS . RAPUTA PEALE MANDLILAASTUD JA KÜPSETA ALUMISEL SIINIL 175- KRAADISES AHJUS CA 20 MINUTIT . K UI KOOK EI OLE NÄPUGA KATSUDES PEALT KRÕBE , KÜPSETA EDASI .TÕSTA RESTILE JAHTUMA . L ÕIKA TÄIESTI JAHTUNUD KOOK POOLEKS NING KATA ÜKS POOL SUHKRUGA VAHUSTATUD VAHUKOORE JA MARJADEGA . TÕSTA TEINE KOOGIPOOLIK PEALE.KUI SOOVID TERVE AHJUPLAADI SUURUST KOOKI, KORRUTA KOGUSED KAHEGA JA VALMISTA SAMAL MOEL , KOGUSED KAHE PLAADI VAHEL ÄRA JAGADES. K AKS AHJUPLAADITÄIT SAAD KORRAGA AHJUS KÜPSETADA VENTILATSIOONIREZIIMI KASUTADES . K UI AHI VENTILATSIOONIREZIIMI EI VÕIMALDA , VALMISTA KOOK KAHES OSAS. BANAANI-KOHVIKEEKS 2 SUURT MUNA 125 G SUHKRUT 3 DL JAHU 2 TL KÜPSETUSPULBRIT 2 SUURT KÜPSET BANAANI 50 G VOID 1 DL VETT 1 SL LAHUSTUVA KOHVI PULBRIT VAHUSTA MUNAD SUHKRUGA. SULATA VÕI. BANAANID PURUSTA KAHVLIGA, KOHV LAHUSTA KUUMAS VEES
3 tunniks. Siis löö vormist välja ja serveeri koos keedisega. Mustika-kama puder Vaja läheb: 1 l vett, 4,5 dl mustikaid, 3 dl kamajahu, 1,5 dl suhkrut. Serveerimiseks piima või vahukoort. Valmistamine: Vala potti liiter vett, sega sinna sisse pooled mustikad, kamajahu ja suhkur. Lase keema tõusta ja jahuta veidi. Lisa allesjäänud mustikad. Võib süüa nii kuumalt kui külmalt kas rõõsa piima või ka vahukoorega. Täidetud kamapallid ehk kamaellod Vaja läheb: 150 g kamajahu, 35 g kakaod, 120 ml rõõska koort, 100 g suhkrut, 100 g võid, 50 g pohli (või pohlamoosi); täidiseks 75 g pohli, 50 g rosinaid, alkoholi rosinate leotamiseks; paneerimiseks 100 g pähkleid, 50 g kookoshelbeid. Valmistamine: Alustuseks kalla rosinatele peale veidi alkoholi ja jäta need paisuma. Alkoholi asemel võid kasutada ka lihtsalt kuuma vett. Rösti kamajahu kuumal pannil koos või ja suhkruga. Purusta pohlad püreeks ja sega kokku kamaseguga. Lisa sinna ka kakao ja rõõsk koor
ergutav. Umbes 30 sekundi pärast tõmbamise algust hakkab kofeiini kogus vähenema, sest seda hakkavad siduma parkained. 5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv- ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning nõrgendavad teiini ergutavat mõju. Pärast tõmbamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata või valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jätkuks. 7. KAKO JA SOKOLAAD. Kakaopuu viljad on paksukoorega, 15 25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või pruunikad. Viljaliha sees on ridadena 20 50 pruuni seemet ehk kakaouba. Kakao on kõrge toiteväärtusega ja aitab ka kaasa seedimisele, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. Kakao-oad on suhkruvabad, sisaldedes valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiine, C- ja E- vitamiine. Kakao saaduste kasutusalad on: 1. Sokolaad 2. Kakaopulber 3
· Roseesool on suure rauasisaldusega, · Kossersool lisandivaba sool, mida kasutatakse eksklusiivses kulinaarias ja mõnes rahvusköögis (juudid) · Nitritsool lihatööstuses kasutatav keedusool, millele on lisatud nitritit. · Natusal Soomest pärit soolaasendaja Ürdisoolad, maitsesoolad - koosnevad põhiliselt 40% soolast ja sinna lisatud peenestatud maitsetaimedest ja ürtidest. 18. Maiustused. Sokolaad. Kakao tootmine. KOMPVEKID 1. Sokolaadikompvekid - eri täidiseliikidega kompvekid, mis on kaetud sokolaadiglasuuriga Pralineekompvekid - täidiseks pralineemass, mille põhikomponentideks on suhkur, pähkel ja rasvaine Vahvlikompvekid - täidiseks küpsetatud vahvlilehed, vahel erinevad kreemid Pumatikommid täidiseks suhkru, siirupi, vee ja maitse- ning lõhnaainete ühtlane segu
Vitamiinid-neid on tees märkimisväärsel hulgal;P, PP, B1, C, vähesel määral ka B2, K ja E vitamiini;Tee aromaatsed ained on põhiliselt eeterlikud õlid;Mineraalained-nendest 50% on kaalium, 15% fosforiühendid, teisi vähem; pooled nendest on vees lahustuvad soolad; mineraalained mõjutavad ka maitset;Valkained-mõjutavad tee värvust;Vaigud-neid on tees vähe; aitavad hoida tee aroomi;Orgaanilised happed-neid on tees ainult 1% ; happed tõstavad tee toite-ja dieediväärtust. 1.9 Kakao ja sokolaad 1.9.1 Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded Kakaovõi koosneb kakaoubade tuumadest saadud rasvast. Kakaovõi vabade rasvhapete sisaldus väljendatud oleiinhappena võib olla kuni 1,75% ning seebistumata ainete sisaldus petrooleetriga määrates võib olla kuni 0,5%, pressitud kakaovõis kuni 0,35%. Kakaopulber koosneb pulbriks jahvatatud, eelnevalt puhastatud, kooritud ja röstitud kakaoubadest. Kakaopulber peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid väljendatud kuivainena
Kohv pole kofeiini sisalduse tõttu sobilik jook lastele. Kohvil on leitud ka kasulikke omadusi: Üks kuni kolm tassi kohvi päevas aitab alkohoolikutel vähendada maksahaiguste riski. Kohv võib kaitsta Alzheimeri tõve eest. Kohv alandab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski (eriti naistel). Tänu kofeiinile kohv turgutab, aitab ärgata ja parandab enesetunnet. Kakao Kuigi kakaojoogi ajalugu ulatub mitmetuhande aasta taha, tuntakse kakaod Euroopas laiemalt alates 17. sajandist. Algselt valmistati kakaoubadest vaid kakaojooki, sokolaadi valmistamist veel ei tuntud. Kakaopuu viljade seemnetest 11 jahvatatud pulbrit kasutatakse kakaojookides ka tänapäeval. Kakaopulber segatakse enamasti piimaga. Nagu kohv ja must tee, sisaldab ka kakao kofeiini. Kuna kofeiin on närvisüsteemi stimulant, siis alla 3-aastased lapsed ei tohiks neid
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge
HARAKA LASTEAED MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID 2010 ANDERI JA ARONI LEMMIKSALAT Meie pere tervislik toit, mis ka lastele maitseb, on salat. Koosis: hiinakapsas, tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ELYS ANETTE RETSEPT
SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad................................................................................12 8. KOKKUVÕTE..........................................................................14 9. Kasutatud allikad.......................................................................15
Tume rumm- lisatakse rohkelt suhkrukaramelli, hoitkase tammevaadis vähemalt neli aastat. Viin- neutraalse maitse ja lõhnaga, veega lahjendatud piiritus. Valmistatakse kartulist või teraviljast mis kääritatakse pärmiga. Euroopas viina minimaalne sisaldus 37,5 %. Viin jaguneb kolme põhigruppi: · maitsestamata viin · maitsestatud viin · puuvilja viinad Maitseainetena kasutatakse punast pipart, puuvilja essentse, vanilliini, sokolaadi ja essentsse Tekiila- saadakse sinise agaavi mahlast(kaktuseline), kangus on 38-50 protsenti, toodetakse ainult mehhiko. 100% agaavist valmistatud, teine segu tekiila millest vähemalt 51% . Geneetiliselt muundatud toiduained: Mais, sojauba, kartul, suhkrupeet, raps, sibul on geneetiliselt muundatud toiduained euroopas. Enam levinud on soja mis on taimemürgi kindel, väga vähesel määral on muudetud geneeetilisi
1.5.Toidukaupade liigitamine ja sortiment Olenevalt päritolust ja keemilisest koostisest võib toidukaupu liigitada järgmiselt. 1. Liha ja lihatooted. 2. Kalad ja veeselgrootud ning tooted neist. 3. Piimatooted, linnumunad ja munatooted. 4. Köögiviljad ja seened ning tooted neist. 5. Puuviljad, marjad ja pähklid ning tooted neist. 6. Kohv, tee ja maitseained. 7. Teravili ja teraviljasaadused. 8. Jahutooted. 9. Toidurasvad. 10.Suhkur, mesi ja suhkrust kondiitritooted. 11. Kakao ja kakaod sisaldavad kondiitritooted. 12.Alkoholita joogid. 13.Alkohoolsed joogid. 14.Mitmesugused toidukaubad. Põhimõtteliselt on ülaltoodud liigituse koostamisel lähtutud Eesti kaupade nomenklatuurist (EKN). Toidukaupade põhirühmad (grupid) jagunevad alarühmadeks, liikideks, alaliikideks kuni nimetusteni välja. Nimetuste kogum moodustab toidukaupade sortimendi. Sortimendis sisalduvate kaubarühmade (gruppide) arvu nimetatakse sortimendi laiuseks
Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E-numbritega/. [2.] 6 Minu toitumine Pikkade tööpäevade ja liikuva eluviisi tõttu on minu toitumine väga kesine, toitainete vaene ja ebatervislik. Hommikust ma üldjuhul süüa ei jõua, kui jääb aega, joon ühe piimaga kakao. Tööl olles näksin mõne saiakese või puuvilja ning hilja õhtul koju jõudes olen liiga väsinud, et midagi süüa. Vabadel päevadel üritan tasakaalustada natukenegi oma kehva toitumist ja söön korralikumalt. Käesoleval nädalal oli minu toidulaual järgmised toiduained ja toidud: mandariinid, õunad, jäätis, krõpsud, saiakesed, šokolaad, vahukommid limonaad, multinektar, sidrunivesi, kakao, piim, valge vein
113. Kasutamine: munapulber segatakse veega (temp mü 45 °C) ja lastakse paisuda. 114. Kuiva munapulbrit ei kasutata, kuna pulbriosad ei jõua taignas piisavalt paisuda. 115. 100 g muna saamiseks vajad: 27.5 g täismunapulbrit ja 72,5 g vett 116. Säilitamine: Kogumunapulber kuivas ja jahedas 1a; munakollasepulber 8 kuud (säilivus piiratud rasva tõttu). 6. Kakaopulbri valmistamine 117. Ühes viljalihas 25-50 kakaouba. Kakaopulber taignate, täidiste ja glasuuride valmistamisel. 118. Kakaomass sisaldab 50-54% kakaovõid. Kakaovõid kasutatakse sokolaaditööstuses. 119. Kakaopulber kakaost pressitakse välja kakaovõi, järelejääv kuiv mass on kakaopulber 120. Kakaopulbrit on kahe kvaliteediga: kakaopulber, mis sisaldab 20% kakaovõid/8% kakaovõid. 121. Kakao ei tohi segades klimpe moodustada. Niiskusesisaldus võib olla kuni 9%. 122
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pü
Jahu sisse tehakse süvend, kus segatakse omavahel rasvaine ja suhkur, lisatakse muna, vajadusel sool ja essents ning seejärel hakatakse äärtest juurde võtma jahu. Hea liivataigen peab olema plastiline, ühtlase konsistentsiga. Soovitatav ruumi temperatuur, kus taigent töödeldakse on 20 - 22 º-di. 4 - Liivataigen lisanditega * Liivataigent võib valmistada kakaoga, sel juhul lisatakse kakao koos jahuga ja jahu kogust vähendatakse kakao koguse võrra. * Pähklilisandiga liivataigna valmistamisel lisatakse taignale koos jahuga hakitud ja kergelt röstitud pähklid. * Liivataigna valmistamisel rosinatega, tuleb jahuga segada puhtad, kuivad rosinad. Kuna liivataigen on väikese niiskusesisaldusega, siis muudaks liigne niiskus taigna kvaliteedi halvemaks. * Ka sooda või küpsetuspulber lisatakse taignale kuivalt. Kui kergitusaine lisada koos
· 1 sl vanillsuhkrut mandlilaastud. Kalla nõrguma ja hoia · Kaunistamiseks: järgmise päevani külmas. Kummuta · vahukoort vaagnale ning kaunista aprikoosikompoti · aprikoosikompotti või kiledest ja vahukoorega. puhastatud apelsinisektoreid Napolioni kook Valmista kõigepealt kreem, sest see vajab PÕHI 1. jahtumiseks vähemalt pool tundi kuni tund. · 500 kuni 800 g valmis lehttainas Vahusta munakollased suhkruga ja sega hoolikalt jahutärklise seguga. Vala suuremasse · 2 dl hapukas moos paksupõhjalisse potti. Teises potis kuumuta piim
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
Kuna tort on kõrge ja rammus, jagub sellest ka suuremale seltskonnale. Sokolaaditükkidega piparmündimaitselised koogikihid vaheldumisi vaarikatoormoosi ja mascarponevahuga moodustavad koosluse, mis on ideaalseks kaaslaseks tassikese kohvi kõrvale. Tee tort mõned tunnid või juba päev varem valmis, sest seistes muutub see järjest mahlasemaks ja maitsvamaks! Põhi: 7 100 g tumedat (piparmündimaitselist) sokolaadi 4 dl nisujahu 0,5 dl kakaopulbrit 2 tl küpsetuspulbrit 2 dl suhkrut 1/4 tl soola 2 muna 200 g hapukoort 1 dl õli 100 g purustatud Marianne komme 1 tl valge veini äädikat 2 dl kuuma keevat vett Täidis: 400 g kohupiimapastat 250 g mascarpone't
26 kaubanduse märk, mis tagab, et arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut. Lisaks annab märgistus tunnistust, et tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu, istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes. (Bioneer, 2013) UTZ märgis näitab, et Teie kakao ja kohvi teekonda on võimalik jälgida kasvatajast lõpptarbijani jõudva tooteni. Sertifitseerimise süsteem põhineb rangel käitumiskoodeksil – hõlmates sotsiaalseid ja majanduslikke kriteeriume vastutustundlikus põllumajanduses ja kasvatamistavades – koos tarneahela nõuete ja jälgimissüsteemiga, mis seob tooted sertifitseeritud kasvatajatega. (BM TRADA, 2012) KRAV märki kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks
allergeenid. Toiduallergia on toidu talumatuse vorm, mida iseloomustab suurenenud tundlikkus mingi toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid. Kõige sagedasemad ja tõsisemad on toiduallergia probleemid esimesel eluaastal. Peamiselt põhjustavad valgurikkad toidud: lehmapiim, muna ja kala. Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse