Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

Kategooria astronoomia - 15 õppematerjali

Astronoomia >> Astronoomia
astronoomia on algselt kujutanud endast teadmisi tähistaevast ja selle tsüklitest, arenenud klassikaliseks geomeetriliseks astronoomiaks, mille vanimad valdkonnad on positsiooniastronoomia ja efemeriidide arvutamine, ning lõpuks astrofüüsikaks, mis püüab taevakehi endid füüsikaliselt tundma õppida.
7
doc

Astronoomia

Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond T-3 Joosep Alliksoon Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Astronoomia ajalugu:...........................................................................................................3 Kuu: .....................................................................................................................................3 Päike:...

Astronoomia - Põhikool
54 allalaadimist
10
doc

Maavälise elu otsingud

A Imre Kuldjärv MAAVÄLISE ELU OTSINGUD Referaat Keila 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Maavälise elu otsingud tänapäeval 2. SETI 3. Planeedikütid 4. Iidsed kontaktid 5. Tagajärjed Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maavälise elu otsingud on katsed leida tõendeid eluvormidest väljaspool Maad. Läbi aegade on inimene oma eksistentsi maailmas proovinud mõtestada, saada aru, mis on tema ülesanne, roll ja suhe maailmaga. Selle küsimusega on paljuski ka seotud maavälise elu otsingud ning tänu sellele on see teema avalikus nii populaarne Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele, sest me isegi ei tea täpselt, kuidas me tekkisime ning millest elu üldse algas. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siis...

Astronoomia - Põhikool
13 allalaadimist
2
doc

Universumi Algus

Ka meie universumil pidi olema algus ja ka meie universumil tuleb kunagi lõpp. Juhtiv ja ka kõige tõenäolisem teooria teaduses on, et universum sai alguse suurest paugust. Alguses oli kogu universum tühi, kogu mateeria, mis on olemas tänapäeva universumis tuli ühest, kujutlemata tihedast olekust. Iga täht, iga planeet, iga aatom, iga rohulible, iga veetilk, kõik mida me näeme enda ümber ja ka see millest me ise koosneme loodi suure paugu esimestel sekunditel. Mittemillestki sai järsku kõik. 1929. aastal avastas astronoom Edwin Hubble, et galaktikad ei ole universumis ainult ühe koha peal. Ta avastas, et galaktikad mitte ainult ei liigu, vaid lendavad meist eemale väga suurtel kiiruste. Hubble'i avastused on suure paugu teooria aluseks, kuna fakt, et kõik galaktikad universumis liiguvad üksteisest eemale tähendab, et universum laieneb. See...

Astronoomia - Põhikool
20 allalaadimist
7
doc

Planeet Maa

Planeet Maa Referaat "Helesinise planeedi" ajalugu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka "helesiniseks planeediks". Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, suuruselt viies ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani...

Astronoomia - Põhikool
17 allalaadimist
17
doc

Tähtede kooslus

Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Shokolaadi ajalugu lk 4 4. Shokolaadi valmistamine lk 4-5 5. Shokolaadi põhitooraine ­ kakao lk 5-7 6. Shokolaadi tervislikkusest lk 7-9 7. Shokolaadi sulatamine lk 10 8. Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12 9. Nalju shokolaadi teemal lk 13 10. Kokkuvõte lk 15 2 11. Kasutatud kirjandus lk 16 SISSEJUHATUS Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine. Seda kasutatakse enamasti maiustuste nagu kommid, jäätis, küpsised ja koogid ühe koostisainena. Shokolaad on teatavasti üks maailma vanimaid m...

Astronoomia - Põhikool
35 allalaadimist
20
doc

Kuu, kui maa kaaslane

Saaremaa Ühisgümnaasium Kuu kui Maa kaaslane Referaat Autor: Sander Tiit 9A Juhendaja: Arne Loorpuu Kuressaare 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB?....................................................................4 1.1. Faktid Kuust....................................................................................................................4 1.2. Kuu kraatrid ja mäed........................................................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus...

Astronoomia - Põhikool
21 allalaadimist
3
odt

Planeet Maa

Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Ve...

Astronoomia - Põhikool
16 allalaadimist
3
doc

Ptolemaios

Ptolemaios tegutses Egiptuses ja veetis suurema osa oma elust Aleksandrias, kus tegiastronoomilisi vaatlusi. Ta esitas esimese matemaatiliselt täpse skeemi selle kohta, kuidas Päike ja planeedid tiirlevad ümber Päikesesüsteemi keskse keha ­ Maa. Seda Päikesesüsteemi ehitust käsitlevat õpetust nimetatakse geotsentriliseks maailmasüsteemiks ning Ptolemaiost peetakse selle peamiseks kinnitajaks. Ptolemaios koostas tähekataloogi, avastasvalguskiirte kõverdumise Maa atmosfääri ning määras paljude maakohtade geograafilised kordinaadid. Elust: Ptolemaiose isiklikust elust pole palju teada, kuid arvatakse, et ta sündis ning veetis kogu oma elu Egiptuses, mis oli sel ajal Rooma riigi provints ( provints on suurem haldusüksus paljudes riikides). Perekonnanime järgi avatakse, et tegu oli kreeklase või helle...

Astronoomia - Põhikool
8 allalaadimist
4
doc

Planeet Uraan

Kärdla Ühisgümnaasium Planeet Uraan Uurimustöö Õpilane: Kaarel Trumm Juhendaja: Juta Noorkõiv Kärdla 2010 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Ainult et...

Astronoomia - Põhikool
15 allalaadimist
2
doc

Planeedid ning päikesesüsteem

Need on planeedid - tohutu suured kivi-, metalli- ja gaasikerad. Mõnda neist, näiteks Maad ja Veenust, ümbritseb atmosfääriks nimetav gaasikiht. Suurimatel planeetidel - Jupiteril, Saturnil - on ümber tolmuosakestest rõngas. Planeetide temperatuur on väga erisugune : Päikesele lähim planeet Merkuur on planeedi päeva ajal kuumem kui ahi, kuid Päikesesüsteemi servaalal paiknev Pluuto 10 korda külmem kui öine pakane. Kõik planeedid liiguvad elliptilist(ovaalkujulist) orbiiti mööda ümber Päikese. Nad tiirlevad ja pöörlevad kõik samas suunas. Läbi teleskoobi vaadates paistavad planeedid valguskettaina, mis liiguvad öösel üle taevalaotuse. Planeedid ei tekita seda valgust ise, vaid peegeldavad päikesevalgust. nii palju kui praeguseks teada, on Maa ainus Päikesesüsteemiplaneet, millel on elu. Kuid universumis on miljoneid...

Astronoomia - Põhikool
14 allalaadimist
2
doc

Mustad Augud

Nende gravitatsioon on absoluutne. Miski ei saa põgeneda, isegi valgus mitte. Nad võivad enda sisse imeda terveid galaktikaid. Must auk on põhimõtteliselt kõige lõpp punkt. See on tähe, mateeria, energia, gravitatsiooni lõpp. Mustade aukude jõud tuleb ühest esmasest jõust looduses: gravitatsioonist. Gravitatsioon on eluks vajalik. See hoiab meie jalgu maal, ja meie planeeti päikese orbiidil. Kuid mustas augus on gravitatsioon kontrolli alt väljas, teiste kehade õrna mõjutamise asemel imeb see kõik, mis satuvad ta gravitatsioonivälja sisse endasse. Must auk mõjutab aegruumi nii, et see võib isegi kaugete tähtede valgust väänata, ja aega ennastki enda läheduses moonutada. Muda lähemal mustale augule seda suurem on selle gravitatsioon, ja seda tugevamini tõmbab see objekti enda poole. Mustad augud on nii tugeva gravitatsiooniga, et nad söövad valg...

Astronoomia - Põhikool
17 allalaadimist
14
pptx

Planeet saturn

päikese poolt lugedes suuruselt 2. pärast Jupiteri Gaasiline hiidplaneet Asub 1 433 531 000 km päikesest e. 9,5 a.ü. Teeb tiiru ümber päikese 10 759päeva e.29,5 aastaga. 95 korda raskem kui Maa Ekvatoriaalne ümbermõõt 60 300 km. Saturni tihedus on väiksem kui veel Saturnist saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta, planeedi väike tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle. Saturni koostis. Vesinikust (~96%) Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Saturni rõngad. 1610.aa...

Astronoomia - Põhikool
21 allalaadimist
7
docx

Planeetide kokkuvõte

o Läbimõõt: 4879,4 km (38,252% Maa omast) o Pindala: 75 000 000 km2 · Orbiit: o Pikkus: 360 000 000 km o Ühe täistiiru aeg ümber Päikese (ehk ühe aasta pikkus): 88 Maa ööpäeva o Kiirus: 47,88 km/s · Vaadeldavus Eestis: o Kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. On nähtav tavalise pikksilmaga ja palja silmaga. Paistab oranzi värvi tähena. Silmapiiri lähedal. Järgmine üleminek Päikesest: 9.mai 2016. · Nimi: o Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). · Värvus: kollane või tumehall. Veenus · Sarnasus Maaga: o Veenusel puudub vesi, aga süsi...

Astronoomia - Põhikool
13 allalaadimist
21
ppt

Must auk

MUST AUK 12a Mis on must auk? · Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv · Tihe objekt, millel on suur gravitatsioon · Ei lase valgust läbi · Esimest korda räägiti sellest 18. sajandil · Prantsuse teadlane Pierre- · Ameerika füüsik John Archibald Simon Laplace (1749-1827) Wheeler (1911-2008 ) · oli üks esimeste seast, kes · tutvustas (mõtles välja) arutles võimaliku musta esimesena "musta augu" augu olemasolu kohta mõistet ·juhtis mitmeid uurimusi Tekkimine · Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. · Tähe gaasi rõhk ei ole enam suuteline gravitatsioonijõule vastumõju avaldama - täht variseb omaenese raskuse all kokku. · Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniliseks kollapsiks. Schwarzsch...

Astronoomia - Keskkool
18 allalaadimist
5
docx

Kääbusplaneedid Päikesesüsteemis

aastal ning seda kogemata. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowelli observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto. Pärast selle avastamist leiti, et Pluuto on liiga väike, et mõjutada teisi planeete. Seda kääbusplaneeti pole külastanud ükski kosmoselaev ja Hubble'i teleskoop suudab näidata ainult kääbusplaneedi iseloomulikke joone. Pluutol on kuu Charon ning enne selle avastamist arvati, et Pluuto on palju suurem, kuni 1978.aastani, kui James Christy avastas Charon'i. Pluutol on teadaolevalt veel 4 kaaslast ­ Nix, Hydra, P4 ja P5. Pluuto raadiust pole täpselt teada, kuid diameeter on umbes 2390 kilomeetrit ja mass on Maast 10 korda kergem. Pluuto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni om ja orbiidi kalle on samuti palju kõrgem kui tei...

Astronoomia - Keskkool
6 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun