100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kikerpull
Õppematerjali autor
kodakondsusega noorte ühiseid ettevõtmisi, mille käigus õpitakse tundma erinevusi kultuuride vahel ja mõistma üksteist sellest lähtuvalt. Arendades sallivust erineva kultuuritausta ja kodakondsusega noorte seas, tekib nende vahel tugev sotsiaalne võrgustik, mis loob head eeldused täisväärtusliku kodanikuna anda oma panus ühiskondliku elu arendamisse (http://www.meis.ee/artiklid?news_id=328). Enne, kui saame hakata rääkima kultuuridevahelisest õppimisest, tuleks põgusalt peatuda kultuuril. Tehes selgeks, mis on kultuur? Kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust. Keeleõppe juurde kuulub sageli vastava maa kultuuri põgus tutvustamine: õpitakse tundma kirjanikke ja loetakse nende teoseid, uuritakse arhitektuuri ja kunstiväärtusi, räägitakse rahvakommetest jne. Kindlasti on see vajalik inimese silmaringi
19. ja 21. sajandil. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur kujuneb sotsiaalse õppimise käigus. Kultuuri mõistet kasutatakse iseloomustamaks inimkogukonda, nt organisatsiooni, kus esiplaanil on ühised hoiakud, taotlused, väärtused. Erinevate kultuuride kokkupuuted, kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Suuremas kultuuris (dominantkultuuris) eksisteerivat erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi nimetatakse subkultuuriks. Nii kõneldakse noortekultuurist, punk-kultuurist, linnakultuurist jm. Mitmekultuurilises ühiskonnas eksisteerivad selgelt eristuvad, keele ja päritolu või rahvusega seotud kultuurid
Nimi: Organisatsioon: Tallinna Tehnikaülikool Amet: e-mail: 1. Milline on Teie varasem äriläbirääkimiste alane õppimis- ja töökogemus? Varasemad äriläbirääkimiste alane õppimis- ja töökogemus puuduvad. 2. Kaasuste hindamine Läbirääkimisjuhtum I kultuuriülene: Ameerika – Jaapan Juhtum Kohtumine toimub 16:00. Jaapanlane saabub kohtumisele juba 15:45. Esimesena vahetatakse visiitkaarte. Seejärel istutakse ning peetakse kergemat vestlust ilma üle. Ameeriklane asub ruttu oma toodet esitlema ning küsib jaapanlaselt tema arvamust. Jaapanlane vastab igale küsimustele väga üldiselt. Järsku kiirustab ameeriklane otsuse tegemisega, tuues vabanduseks, et ta peab lennukile jõudma. Otsusele siiski ei jõuta. Mõni aeg hiljem lepitakse kokku uus kohtumine. Sellel kohtumisel on vastas aga hoopis teine jaapanlane. Ameeriklane hakkab uuesti oma toodet tutvustama ning ootab koheseid küsimusi ja otsuseid. Jaapanlane väld
............................................................... 16 Kokkuvõte......................................................................................................................................18 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................... 19 2 Sissejuhatus Kultuuride mitmekesisus on nähtus, millel on omad rikkused ja nende rikkuste uurimine võib osutuda väga kasulikuks nii silmaringi avardamise kui ka tulusama käitumise ja tegutsemise mõttes. Erineva kultuuritaustaga inimesed kasutavad küll ühiseid põhimõisteid, kuid näevad neid erineva nurga alt ja teistsuguses perspektiivis. Keskendudes rahvusliku käitumise eripära uurimisel kultuurijuurtele ja seda nii ühiskondlikus kui ka ärielus -, võib hämmastava
suhtlemisest. 3. Stereotüüpsed kultuurierinevused 6 Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldajast kui kirjeldatavast. Kuigi enamasti suhtutakse stereotüüpidesse halvustavalt, siis tegelikult väljendavad need inimese püüdu maailma grupeerida ja mõista. Stereotüüpe kujundavad tegurid: · kaudne informatsioon; · isiklikud kogemused; · individuaalsed omadused; · etniline identiteet; · gruppidevahelised suhted; · erinevused kommetes; · geograafilised faktorid · jm. 4. Oma kultuuri prillid Paratamatult vaatleme me maailma enda kultuurist lähtuvalt. Oma kultuur on ,,normaalseks" taustaks, millelt hinnatakse teisi kultuure. Kuigi see on mõistetav, siis tuleks
defineerida isikut teatud grupi liikme või kultuuri esindajana. Tänapäeval valitseva arusaama kohaselt on kõik, mis on sotsiaalselt loodud, vajadusel ümberõpitav. Nii etniline, rahvuslik kui ka kultuuriline identiteet on elu jooksul omandatud, järelikult ka unustatav ja ümberõpitav. Samas pole see aga lihtne. Lapsepõlves omandatud identiteet võib muutuda olemuslikuks osaks inimese minast, mis küll elu jooksul muutub, kuid pole täielikult vahetatav. Identiteeti mõjutavad ka kaasasündinud isiksuseomadused. Loomulikult ei mõjuta isiksus konkreetse kultuuri valikut, küll aga võib avatumatel ja ekstravertsematel inimestel olla tugevam etniline uhkus. Seega võivad teatud kaasasündinud isiksuseomadused lapsepõlvekogemustega kombineerudes kujundada üsna spetsiifilise identiteedi, mida pole hiljem lihtne muuta. Sünniga antud nahavärvile võib küll konstrueerida erinevaid identiteete, kuid nende
Tartu 2012 1. Sissejuhatus Eesti on multikultuurne riik, kus elavad erinevad rahvuste esindajad ja iga rahvuse prioriteediks on säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erinevate kultuuride suhtlemine räägib konkreetse rahvuse traditsioonidest ja päritolust ning kujuneb ajalooliselt. Kultuurivahelist suhtlust mõjutavad sellised kultuurilised tegurid nagu kultuurierinevused ja nendest tulenevad suhtlemisnormid ja -reeglid. Sotsiaalkultuurilised mõjutegurid on sellised nagu kultuuri identiteet, grupikuuluvus, rollisuhted ja suhted inimeste vahel, kes suhtlevad ühe kultuuri raames. Mõjutavad ka sellised psühhokultuurilised mõjutegurid nagu inimeste ootused, hoiakud ja stereotüübid ühe või teise kultuuri suhtes. Samas suhtlemiserinevuste määratlemisel
OLULISED MOMENDID · Organisatsioonisisese ja välise infovahetuse tagamine, dokumendihalduse korraldamine ja selle kaudu organisatsiooni töö efektiivsuse tagamine · Eelduseks täpsus ja korrektsus TÖÖ ISELOOM Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Ta oskab asutuses luua sõbraliku ja positiivse õhkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jää märkamata ka külalistele. Sekretär on ühenduslüliks kontori ja välismaailma vahel. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Nende kohustuseks on juhi/juhtide poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega. S
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid