Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suhtlemist mõjutavad tegurid kultuurilise mitmekesisuse taustal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lewis, partner, kutsestandard, sekretärid, tabu, ersen, juhiabi, kultuuriga, kultuuridevahelise, allik, suju, kultuuril, nalja, ebaviisakas, inglase, rahvused, kehakeel, orvet, kultuuritundlikkus, koguni, kõigepealt, kolleegide, prantslased, inglased, itaallased, jaapanis, britid, eetika, hispaanlaste, vestlus, organisatsioon, sakslase, kompetentsivõimalus oma tegevusega toetada ka teiste arengut (Jedomskihh jt. 2004). Tänapäeval on väga tähtis tunda kultuuridevahelist kommunikatsiooni. Kultuurist on saanud inimese tunnus. Suhtlemise juures on palju erinevaid tõkkeid üheks peamiseks tõkkeks on keeleerinevus. Keel on midagi enamat kui vaid uue sõnavara ja grammatiks äraõppimine. See kujutab endas teadmist , mida, millal, kuidas, kus ja miks öelda. Kultuuridevahelise õppimise juures on tähtis, kui me püüame olla avatud, vaatleme ja ootame pisut enne hinnangu andmist. Inimesed edastavad enamuses oma mõtetest ja tunnetest keha kaudu, kasutades erinevaid füüsilisi zeste. Kehaliste koodide sotsiaalne funktsioon on reguleerida Ise-Teise suhteid, st kindlustada, et viisid, mil inimesed omavahel suhtlevad oma kultuurisfäärides ning ühiskonnas, oleksid korrapärased ja ladusad. (M. Danesi & P. Perron 2005)
hüppama, elevandinaljad, restoraninaljad ja lustakad lood golfimängijatest. Erinevad keeled on aluseks erinevatele kogemustele ja meie ei saa sinna suurt midagi parata. Üks kindel väljapääs on õppida rohkem võõrkeeli. Vaikimist võib samuti tõlgendada mitut moodi. Ameerika, saksa, prantsuse esindajate puhul võib pidada vaikivat reaktsiooni negatiivseks märgiks. Nende maades on vestlejatevaheline protsess kahepoolne, partner võtab jutujärje üle sealt, kus teine selle katkestas. Inglismaal või Saksamaal kestab vahepealne vaikus 23 sekundit, Kreekas veelgi vähem ja Prantsusmaal, Itaalias ja Ameerikas on see vaevuaimatav. Teisest küljest ei leia Ida-Aasia ,,kuulavad kultuurid", et vaikusel vastusena midagi viga oleks. ,,Need, kes teavad, ei räägi, need, kes räägivad, ei tea," ütleb iidne hiina vanasõna. Näiteks on Jaapanis ja Soomes vaikus üks sotsiaalse lävimise olulisemaid osi
midagi muuta ei saa. (Fisher, Ury 1992) Kasutatud kirjandus Fisher, R., Ury, W. (1992). Kuidas võita vaidlusi ja läbirääkimisi. Tartu. Fontes Hofstede, G. J., Hofstede, G. ja Pedersen, P. B. (2004) Kultuuri uurides: Ülesanded, näited, sünteetilised kultuurid. Tartu: Väike Vanker Lewicki, R.J.,Saunders, M.D. ja Minton, J.W. (1999) Läbirääkimiste põhitõed. Tartu: Fontes. Lewis, R. (2003). Kultuuridevahelised erinevused: kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: Tea Trompenaars, F. ja Woolliams, P. (2005) Äri ja erinevad kultuurid. Pärnu juhtimiskonverentsid.
uusi identiteete. Seejuures jagatakse informatsiooni teistest kultuuridest, süvendatakse respekti eri kultuuriilmingute vastu ja julgustatakse nende avaldumisvorme. Tuleks teadvustada, et eri kultuuridesse on võimalik kuuluda ka samaaegselt, valimine ei ole tingimata vajalik 4 2. Uuringud kultuurierinevustest 2.1 Madal ja kõrge kontekst Üks esimesi ambitsioonikaid viise kultuuridevahelise suhtlemise erinevusi mõista kuulub Edward T. Hallile, kes eristas madala ja kõrge kontekstiga kultuure. Kõrge kontekstiga kultuure iseloomustab suur ühiste teadmiste määr, mis tähendab, et enamik informatsiooni sisaldub kontekstis ja mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Ühiskonna liikmetelt eeldatakse ühesugustest normidest ja tõekspidamistest kinnipidamist. Omade ja võõraste vahel tehakse suuremat vahet ja üksteisele loodetakse enam
teiste rahvaste vastu. ,,Ma ei jõua ära imestada, kui haritud on Eesti rahvas," ütleb Eestis elav portugallanna. KOKKUVÕTE Kultuuridevaheliste erinevuste teadvustamine ja erinevate kultuuride tundmine aitab oma kultuuri paremini tundma õppida ning julgemalt teistest kultuuridest pärit inimestega suhelda. Arvestades seda, et kultuure on maailmas sadu, pole kindlasti võimalik kõiki nende eripärasid tunda, kuid on võimalik hinnata, milliseid erinevusi tasub seostada kultuuriga ning millised neist on individuaalsed erinevused. Kultuuridevahelised erinevused on küll suured ja olulised, kuid inimeste vahelised erinevused ühe kultuuri sees on tavaliselt suuremadki. Valdav osa maailma riike on mitmekultuurilised ning ühe kultuuri esindajaid elab mitmes riigis, samuti on palju mitmekultuurilisi inimesi. Tasub meeles pidada, et kultuurilised identiteedid ja kultuurierinevused pole kaasa sündinud ja olemuslikud vaid (teadlikult) konstrueeritud.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse juhtimine, ühistegevus ja maasotsioloogia Allar Lind Siim Tomson Katrin-Kai Raid Maris Tsikin Anna Nekrassova SUHTLEMISERINEVUSED ERINEVATE KULTUURIDE VAHEL EESTIS Essee õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja: Maris Prits Tartu 2012 1. Sissejuhatus Eesti on multikultuurne riik, kus elavad erinevad rahvuste esindajad ja iga rahvuse prioriteediks on säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erinevate kultuuride suhtlemine räägib konkr
Nende kohustuseks on juhi/juhtide poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega. Sekretäri ülesanded võivad olenevalt konkreetsest töökohast olla erinevad. Sõltuvalt konkreetsetest tööülesannetest ja vastutusest võib sekretäri ametinimetuseks olla: · Sekretär- juhiabi · Sekretär-asjaajaja · Sekretär · Sekretär-assistent · Referent · Sekretär-personalitöötaja · Sekretär-raamatupidaja · Reisisekretär Sekretäri põhilised tööülesanded on: telefonile vastamine, vastava info edastamine; kirjavahetuse korraldamine saabunud posti sorteerimine, posti suunamine konkreetsele saajale, kirjade koostamine ja saatmine posti, interneti või faksi teel; lähetustega seonduv
Võimalus ja paratamatus õpetada mitmekultuurilises klassis. Jaanika Tuisk Globaliseerumisprotsessi käigus kaovad piirid, mis eraldavad erinevate rahvaste kultuure. Üha rohkem inimesi liigub ühest riigist teise, otsimaks endale sobivamaid elamis-ja töötamiskohti. Tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades toetatakse ja kultiveeritakse arusaama, et on hea, kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri, kuna see muudab kogu elu mitmekesisemaks (Valdmaa, 2002). Sageli saabutakse aga võõrustajamaale koos peredega. See omakorda toob kaasa olukorra, kus haridust pakkuvate asutuste keelelis- kultuuriline pilt mitmekesistub. Sulev Valdmaa tõdeb, et mitmekultuurilist haridust on vaja põhjusel, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist. Tänaseni on Eesti
edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need suhtlemise konteksti. Gert Janil on doktorikraad tooteplaneerimise alal, mille ta sai Wageningeni Ülikoolist. Paul B. Pederseni pikk ja märkimisväärne karjäär hõlmab muu hulgas selliseid valdkondi nagu nõustamiskoolitus, kultuuridevaheline psühholoogia,
emotsionaalne stabiilsus. Rahvusel on iseloom olemas küll, kuid see iseloom ei peegelda täpselt tegelikkust, ehk seda milline on antud rahva seas valdav seadumus tunda, mõelda või käituda. Rahvuslikud stereotüübid ei kirjelda reaalsete inimeste igapäevast käitumist, vaid pärinevad pigem rahva ajaloolisest mälust või valitsevast ettekujutusest, kuidas riiklikel institutsioonidel on tava käituda. Erinevate kultuuride kombed ja tavad Keel Keel on seotud kultuuriga. · Keel väljendab selles kultuuris elavate inimeste mõtlemisviisi ja maailmapilti. · Oma kultuuri hinnatakse üldjuhul kõrgelt. · Teiste kultuuridega kohtudes peaksime meeles pidama, et samasugused, etnotsentristlikud tunded on ka teistel rahvastel. (Etnostentrism arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast.) Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusena oma kultuuri.
aega nende analüüsimiseks). Mitteverbaalse keele komponentide tähendusi, nende õigeaegse märkamise suutlikkust saab endas arendada iga inimene. Oskus on paljuski õpitav nagu kõik muugi siin elus. Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega: nagu iga teine keel koosneb see sõnadest ja lausetest. 16 Kasutatud kirjandus 1. Allik, J. ja Rauk, M. (toim). 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Bolton, R. 2002. Igapäevaoskused. Puhja: Väike Vanker, lk 3. McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn 4. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/4soprus/opetraam/suhtlemine.htm 17
.......................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG..............................................................................................................9 8. JUHIABI ROLL VÕI SUHE................................................................................................11 9. TÖÖKOHTUMISTE TOIMUMISE EESMÄRK.................................................................12 10. TELEFONIKÕNED............................................................................................................13 11. SEKRETÄRI SUHE JUHIGA............................................................................................14 12. HEA SEKRETÄRI ISIKSUS......
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käituvad erinevates olukordades ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA11 KÕ Deivi Vasiljuk Mina ja juhiabi eetikakoodeks Essee Õppejõud: Kersti Riivits Mõdriku 2011 Mina ja juhiabi eetikakoodeks Tänapäeval on üha rohkem populaarsust võitev eriala sekretäritöö, seda just naissugupoolel. Esialgu aga ei mõtle keegi sellele, et sekretäritöö ei ole lihtsalt laua taga isumine ja ülemusele naeratamine. Sekretär on oma firma nägu ja eeskuju, sageli nimetatakse teda firma hingeks. Ta peaks olema korrektse käitumisega, ennast valitsev, ta ei tohiks mitte kunagi suhtuda klienti üleolevalt, ükskõik missugused probleemid teda ka sel hetkel ei valda
Kui sajandi alguse tormilisemad momendi välja jätta, siis on probleeme hakanud tekitama pigem nii lääne kui islami tsivilisatsioonis esile kerkinud sisemised konfliktid. Ameeriklasi lõhestavad sõjalised interventsioonid ning Euroopa Liitu kammitsev rahakriis on suurimad lääne tsivilisatsiooni proovikivid tulevikuks säilitamaks oma ühtsus. Islami maailm aga elab hetkel üle revolutsioonide lainet, mis kindlasti muudab sealse regiooni poliitilisi arenguid. See annab 9 Bernard Lewis. The Roots of Muslim Rage, lk 1. Atlantic Magazine, september 1990. 10 Ibid., lk 1. 11 Edward Said. Mõtestades ümber orientalismi, lk. 159. 12 Stephen Jay Gould. Vääriti mõõdetud inimene. Tallinn: Varrak, 2001,lk. 64-67. 4 lootust, et prioriteediks jääb ikka oma tsivilisatsioon ning kokkupõrge nagu Huntington seda usub tulevat, jääb toimumata. Kasutatud kirjandus 1. Gould, Stephen J
ühte teenindatakse, jõutakse ka teistele klientidele tähelepanu pöörata, kas siis pilguga, noogutamisega, jõutakse isegi ühel ajal vestelda erinevate laudkondade või klientidega. Klienditeenindaja lihtsalt leiab aega kõikide jaoks, sel ajal kui eestlased leiavad vaid ühe jaoks selle aja. Erisugune ajakäsitlus tekitab sageli probleeme kultuuridevahelises suhtluses, nagu sain ka omal nahal tunda. Ma varem ei olnud sellele lihtsalt mõelnud kui kultuuridevahelise suhtluse probleemile, mis on tingitud polükroonsete ja monokroonsete kultuuride erinevast suhtumisest. Teistsugust suhtumist aega peetakse isikuomaduseks (Pajupuu 2001), sellepärast võivad ka tekkida konfliktid. Monokroonse ajakäsitlusega inimesed, nagu ka mina, panevad pahaks seda, kui hilinetakse või ei peeta kinni kokkulepitud tähtaegadest. Polükroonse ajakäsitlusega inimesed ei tee hilinemisest mingit numbrit, sest nende jaoks on see normaalne,
Eriti meeldis uurida äripraktikat ja protokollilisi kombenõudeid. Avastasin mõningaid sarnasusi Eestiga. Näiteks võiks tuua ühe väärtushinnangu - seltsondlike ürituste ja televiisori vaatamise. Erinevusi oli mitmeid. Näiteks on eestlased pigem külmad ja hoiavad rääkides distantsi. Samuti ei ole eestlastele omane hilineda ärikohtumistele. Arvan, et see lähendas mind selle riigiga ja tekkis tahtmine ka ise kunagi Brasiiliat külastada. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Lewis, R.D. Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: TEA 2003 2. Morrison, T. Conaway, W.A.Maailma äri ja kultuuri käsiraamat. Tallinn: TEA 2002 3. Douress, J.J..Conaway, W.A. Rahvusvahelise äri teejuht. Tallinn kirjastus 2000 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia
· oskamatus anda tagasisidet · negatiivne hoiak teineteise töö suhtes. Hoolikas kuulamine annab võimaluse saada adekvaatset ja täpset infot ning näidata, et ollakse valmis rääkijat mõistma, võtta aega vastuse ettevalmistamiseks, vähendada vääritimõistmist. Seetõttu pole kunagi üleliigne paluda küsimust või ülesannet korrata. Tagasisidet juhile tema käitumise kohta tuleks anda peenetundeliselt ning olukorda hinnates. Kui juht arvestab juhiabi arvamusega, siis võib see olla otsene. Kui ta pole tagasisidet palunud, peaks leidma selle esitamiseks kaudse meetodi. Näide · Otsene tagasiside "Minu meelest oli põhitekst hästi ette valmistatud. Veelgi parem oleks olnud, kui oleksite jutu lõpus põhipunktid kokkuvõtlikult üle korranud." · Kaudne tagasiside "Olete öelnud, et sooviksite selle ala artiklite kokkuvõtet. Teie ettekannet kuulates meenus mulle üks tekst, millest võiks teile ehk kasu olla."
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Evelina Karpova TH1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminari eeltöö Dr Heli Tooman Pärnu 2018 SISUKORD 1.Teeninduskeele olulisus...........................................................................................................3 1.1.Hea teeninduskeele tunnused...........................................................................................3 1.2.Tüüpilised teeninduskeele vead........................................................................................5 2.Iseenda teeninduskeele analüüs...............................................................................................6 1.3.Kriitiline hinnang kasutatavale teeninduskeelele.............................................................6 1.4.Ettepanekud iseenda teeninduskeele parandamiseks......
Pilt ja heli võimaldab kogeda kultuuri vahetumalt, annavad tugevama sugnaali sündmustest ja tihti võimaldavad paremini aru saada sündmuses osalejate kogemusest (ka antropoloogi omast). Pildil on ka sellist infot, mida antropoloog ise ei märka ja ka selliseid asju, mida inimesed üldse oma silmaga ei märka (nt kuidas õis puhkeb). Uurija ei taha mõndasi asju alateadlikult märgata või ei oska neid märgata kui on tegemist võõra kultuuriga. Oluline on kogemusliku poole esiletoomine. Filmi ja foto abil on võimalik inimesel pääseda ekraanil oleva inimese lähedale vb isegi tema sisse. Kui tekst on vahel, siis see võib olla raksem. Inimkäitumise oluline roll meeltega kogetud asjadel. Lisaks nägemisele ja kuulmisele oluline ka haistmine, maitsmine ja kompimine; kirjalikult on neid sensoorseid aistinguid raskem edasi anda. Kui näeme mingit pilti lauast,
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK 33 Heli Mäemat UUED SUUNAD JUHTIMISES 21. SAJANDIL Referaat Juhtimises Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. JUHTIMINE.................................................................................................................................5 2. TÄNA JA EILE............................................................................................................................7 3. JUHTIMINE 21. SAJANDIL.....................................................................................................11 4. UUED TRENDID.............................................................................................................
Samas: vajaliku kontekstita ei märgata vahel sõnumit üldse (Sarkozy!) või mõistetakse vääralt viisil, mis viib negatiivsete tagajärgedeni. Et konteksti tundmist ei peeta tavaliselt keeleoskuse osaks (tavatähenduses keel= hääldamine, grammatika, sõnavara), siis omistatakse negatiivsed omadused suhtlejale kui isiksusele (psühholoogia terminites: dispositsiooniline, mitte situatsiooniline atributsioon). Kood ja kontekst kultuuridevahelises kommunikatsioonis: Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and culture. (Milton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind)
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENESEAVAMINE KUI EDUKA SUHTLEMISE ALGUS.......
Kahjuks on autor saanud kodust kaasa palju valusaid kogemusi ja mälestusi, mis elavad ka tänases päevas. Ülo Vooglaid on kirjutanud, et kodu kasvukultuuri kujundamine sõltub eelkõige kõigist seal elavaist täiskasvanuist. Enamasti kogeb laps eelkõige oma ema ja isa tõekspidamisi ja väärtusi. Autor arvab, et kui vanematel pole õigeid tõekspidamisi ega väärtushinnanguid, siis ei kujune neid ka lastel seni, kuni nad vanematega koos elavad . Lembe Allik Väikemõisa väikelastekodu direktor ja peaarst on öelnud kodu kohta, et kuni 5-nda eluaastani on lapsele olulisim arengukeskkond kodu, mitte välismaailm ega sõbrad. Seetõttu pole ilmtingimata vajalik, et see kodu asuks samal territooriumil, kust laps pärit on (2002). Kodu on mikromaailm, milles inimene kasvab ühte kultuuriga, omandab kultuuriväärtused ja- normid kui elamise ja käitumise enesestmõistetavad reeglid.
sekretäre, kuna sekreär on ikkagi firma nägu. Teisi inimesi motiveerida on keeruline ja mõnikord ka võimatu. Ainus mida ettevõtete juhid saavad teha, on luua sellised tingimused, mis innustavad inimesi töötama. Motiveeritud töötajad ( sekretärid) annavad endast rohkem, kui neilt nõutakse. Nad ei piirdu ametijuhendi poolt esitatavate nõudmiste täitmisega ning ületavad oma võimete piire mitte selle pärast, et nad peavad seda tegema, vaid seetõttu, et nad tahavad. Motiveeritud sekretärid mitte ainult ei tee tööd korralikult, vaid veenduvad ka, et nende tegevus on õige ja vajalik, ning teevad seda hea meelega. Kui sekretärid on motiveeritud, siis nad tahavad anda endast palju rohkem, kui võib olla neilt nõutakse. Töötajad peavad olema niivõrd motiveeritud, et kui neil on võimalus valida, tegutsevad nad vastavalt organisatsiooni huvidele. 3. SEKRETÄRI JA JUHI KOOSTÖÖ Hästi funktsioneeriva meeskonna eluline osa on juht
Esialgse segaduse vaibudes võid märgata kindlaid suundumusi ja järjepidevust. Teiste rahvaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juhtudel ei teki suhtlemisel ületamatuid probleeme. Lihtne on teistes maades viibides kergesti ja enesele teadmata teiste usku riivata sobimatute kommentaaride või käitumisega. Tuleks oma uue ajutise asumaa religioosse tausta kohta huvi tunda juba enne kodust lahkumist. Emotsioonid, mis tekivad võõra kultuuriga kohtudes võivad olla erinevad. võib selguda, et varasemad õpitud hoiakud ja eelarvamused, kuidas teistega tuleks käituda, ei pea paika. Võõraid kombeid võid tundma õppida ka juba välisriigis olles. Viisakas küsimine kohalike kommete kohta on alati tunduvalt parem kui teadmatuses ebasünnis käitumine. Selleks, et võõras kultuurikeskkonnas suuremate probleemideta hakkama saada tasuks viisakusele tavalisest veidi rohkem tähelepanu pöörata, siis on uude ühiskonda sulandumine lihtsam
Sümboolsed vormid on needsamad ideaalsed objektid, vaimsed objektid, tähendused. Läbi sümboolsete vormide tajume me tähendusi. Sümboolne laetus on inimkogemust iseloomsutav põhimõte, mille kohaselt on asjadel inimese kogemuses alati mingisugune tähendus, mis eelneb konkreetsele kogemisaktile ja teeb selle kogemuse üldse võimalikuks. KULTUURIPSÜHHOLOOGIA 21. Millega tegeleb kultuuripsühholoogia? [Kultuuripsühholoogia, lk 202] Kultuuripsühholoogia tegeleb kultuuriga seotud psüühiliste nähtuste mõistmisega. Püüab mõista indiviidi psüühilise suhestumise vorme kultuurikeskkonnaga. On hulk erinevaid kultuuripsühholoogilisi lähenemisi, vastavalt sellele, kuidas uurija on määratlenud kultuuri mõiste ja psüühika. 22. Mida peab Lev Võgotski silmas, kui ta määratleb kultuuri semiosfäärina? [Kultuuripsühholoogia, lk 206–207] Kultuur on Lev Võgotski käsitluses (nagu ka Juri Lotmani) semiosfäär ehk sotsiaalselt ühistesse
MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: 2009 Mina ja juhiabi eetikakoodeks Meil kõigil on mingi roll selles elus, tavaliselt oleme mitmes rollis korraga näiteks ema-, abikaasa või töötaja rollis, kuid erinevates suhetes on erinevad käitumisnormid. Tööl olles ei saa käituda nii nagu kodus olles ja oma lähedastega suheldes. Olen seisukohal, et igas organisatsioonis peaks olema eetikakoodeks. Eetikakoodeks loob töökeskkonna kus kõigil on meeldiv ning töötajad ja külastajad tunnevad, et neist hoolitakse.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
mõista võõrast kultuuri ning austada võõraid kombeid ja institutsioone. Levinud on mõiste etnotsentrism ehk enda kultuuri paremaks pidamine ja teiste kultuuride hindamine oma mõõdupuu järgi. Lauri Honko on kirjutanud: ,,Enesega rahulolek ja naabrite halvustamine on läbi kultuuriajaloo olnud rahvusliku iseteadvuse jõuallikas, aga see on olnud ka tõsine takistus kultuuridevahelisele vastastikusele mõjule ja sellest lähtuvale arengule" (Honko 1970: 12). Võõra kultuuriga saab kohtuda välismaal. Keeruline oleks hinnata võõrast kultuuri ilma sinna reisimata. Seetõttu käivad nii antropoloogid kui ka etnoloogid ekspeditsioonidel. Paljud inimesed asuvad uude kultuuriümbrusse kas tööle, õppima või elama. Võõras kultuuris kohanemine koosneb mitmest etapist. Eelnevalt on võimalik teha ettevalmistusi, et uues keskkonnas edukalt hakkama saada. Alguses on võimalik teadmisi hankida raamatutest või ajakirjadest. Alles uues kultuuris
................ KUTSEHARIDUSKESKUS ........................ ....................... KLIENDITEENINDUSE UURIMUS Uurimustöö Juhendaja: ................. ............... 2010 SISUKORD 1. ERINEVAD KLIENDIRÜHMAD KAUBANDUSES.......................................................................................3 1.1 Klientide rühmitamine 1.2 Demograafilised tunnused 1.3 Geograafilised tunnused 1.4 Psühholoogilised tunnused 2. ERINEVAD KULTUURITAUSTAGA KLIENDID JA NENDE TEENINDAMINE......................................................................................4 2.1 Kultuuridevahelised erinevused 2.2 Vestluskäitumine 2.3 Ajakäitumine 2.4 Ruumikäitumine 2.5 Erinevate kultuuride vaheline suhtlus 3. RASKETE NING ERIVAJADUSTEGA KLIENTIDE TEENIN
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis
ameeriklaste peamist välispoliitilist taktikat ja tuumarelvadega toimetulekut peale II ms. Teiseks on luubi alla Kennedy ja tema administratsiooni strateegia, mis oli suuresti erinev eelmise presidendi Dwight D. Eisenhoweri omast. Kolmas peatükk keskendub kahe eelmise aspekti taustal Kuuba kriisi lahendamisele USA seisukohalt. Töös kasutatud allikatest võib esile tõsta teoreetilise poole pealt John Lewis Gaddise „Külma sõda“. Kuuba kriisi üksikasjade poole pealt oli kasulik Robert Dalleki „JFK: John F. Kennedy: katkenud elu“. Lisaks aitasid valmimisele kaasa mitmed publikatsioonid nagu näiteks Kristjan Lutsu Horisondis ilmunud põhjalik artikkel Kuuba kriisist (Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Horisont 5, 2007). 1 Nõukogude ajalookirjutises nimetatakse seda enamjaolt Kariibi kriisiks. 3 1
annaabi.ee 
