Türgi (0)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
TÜRGI
Referaat
Juhendaja :
Tallinn 2009
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Türgi taustainfo 4
1.1 Majandustase ja riigi poliitiline olukord 4
1.2 Loodus 5
1.3 Riigipühad 5
2. Ajalugu 7
2.1 Kemal Atatürk 7
3. Kultuurihoiakud 9
3.1 Kuultuuritegurid suhtlemisel 10
3.2 Kuulamisharjumused 10
3.3 Juhtimine ja staatus 10
3.4 Liikluskultuur 11
4. Äripraktika 12
4.1 Läbirääkimised 12
4.2 Võõrustamine 13
5. Protokollilised kombenõuded 14
5.1 Tervitamine 14
5.2 Pöördumine 14
5.3 Žestid 15
5.4 Kingitused 15
5.5 Rõivastus 16
5.6 Rahvuslik köök 16
Kokkuvõte 18
Kasutatud kirjandus 19

Sissejuhatus

Kultuuride mitmekesisus on nähtus, millel on omad rikkused ja nende rikkuste uurimine võib osutuda väga kasulikuks – nii silmaringi avardamise kui ka tulusama käitumise ja tegutsemise mõttes. Erineva kultuuritaustaga inimesed kasutavad küll ühiseid põhimõisteid, kuid näevad neid erineva nurga alt ja teistsuguses perspektiivis. Keskendudes rahvusliku käitumise eripära uurimisel kultuurijuurtele – ja seda nii ühiskondlikus kui ka ärielus -, võib hämmastava täpsusega ette näha ja välja arvestada, kuidas teised reageerivad meie plaanidele nende suhtes; samuti võime teha mõningaid oletusi, kuidas nad ise meiega käituvad.
Ühelegi Türgis viibinud inimesele ei jää märkamata, kui väga erineb see maa teistest riikidest.
Euroopast tulijale on Türgi kindlasti eksootiline idamaa - natuke vaene, mõõdukalt räpane ja kohati hirmutav, veelgi idapoolt tulija jaoks oleks Türgi aga peaaegu Euroopa - üsna rikas, viisakas ja demokraatlik. Kui suurlinnad , eriti Istanbul , on kujuteldava ida ja läänt ühendava joone keskel, siis maa idaosa on sügav orient , mis ei erine palju Süüriast või Iraanist, seepärast Türgiga tutvumine võib osutada väga huvitavaks.

1. Türgi taustainfo

Türgi Vabariik paikneb väga soodsas geograafilises piirkonnas - osaliselt Euroopas ja peamiselt Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Türgi on ümbritsetud nelja merega - Musta merega põhjast, Egeuse ja Marmara läänest, Vahemerega lõunast. Ta piirneb Euroopas Bulgaaria ja Kreekaga, Aasias – Gruusia , Armeenia, Iraani , Iraagi ja Süüriaga.
Türgi, mille pealinn on Ankara , on hämmastavalt suur maa oma 70 miljoni elaniku ja 780 ruutkilomeetriga. Põhiosa elanikkonnast kuni 80% moodustavad türklased. Siin elab ka märkimisväärne hulk vähemusrahvusi. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid . On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi.
Tänu suurele sündimusele on rahvastiku juurdekasv olnud väga kiire. Keskmine eluiga Türgis on 72 aastat.
Türgis valitseb Ida-Euroopa aeg, mis on Greenwichi omast kaks tundi ees, välja arvatud aprillist septembrini, kui kellad Türgis keeratakse suveaja puhuks tunni võrra edasi. USA Idaranniku ajast on Türgi aeg seitse tundi ees.
Türgi ametlik keel on türgi keel. See kuulub Uurali- Altai keelte hulka ja on seega täiesti erinev kõigist indoeuroopa keeltest. Türgi keel meenutab kõlalt ja kirjapildilt kohati ungari või isegi eesti keelt, nõnda on türgi ja soome- ugri keeli peetud isegi sugulaskeelteks. Alates 1928. aaastast on kasutusel ladina tähestik, kuid varem kirjutati türgi keelt araabia tähestikus. See tegi hariduse saamise palju lihtsamaks ja praeguseks on kirjaoskajate osakaal juba üle 86%. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ning armeenia keelt, ka inglise ja vene keel on nüüdseks saanud väga tähtsateks.
Türgis ei ole riigiusku, kuigi 99,8% Türgi elanikkonnast on sunnamoslemid. Ülejäänud protsendid kuuluvad suuremalt jaolt islami lahkusuliste hulka, pisut on ka kristlasi ja juute.
Turistidele on Türgi odav maa, üks Euroopa odavaimaid.Ametlikuks maksevahendiks on Türgi liir (TRL). Väga kiire inflatsiooni tõttu muutub liiri kurss iga nädalaga. Suuremates linnades ja mereäärsetes turismipiirkondades on sularahaautomaate ja saab kasutada pangakaarte. Ostude puhul (aga ka taksosõidul) oleks hea tunda ligikaudselt "õigeid" hindu ning kaubelda.

1.1 Majandustase ja riigi poliitiline olukord

Tänapäeval on Türgi kiiresti arenev demokraatlik, mitmeparteiline vabariik, kus riigipeaks on president ja valitsusjuhiks - peaminister . Riigis on ühekojaline parlament ehk Suur Rahvusassamblee, kus on 450 kohta.
Türgi elatustase on laias laastus võrreldav Eesti omaga. SKP inimese kohta moodustab umbes 3300 USA dollarit, kuid regionaalsed erinevused maa ida- ja lääneosa vahel on üsna suured.
Maa areneb väga kiiresti. Põhiline suund on põllumajandus. Hästi on arenenud tekstiili ja nahatööstus.
Türgi on ainus NATO liige, kes on otseses kokkupuutes Venemaa, Iraani ja Iraagiga.
Samuti on Türgi Euroopa Liidu kandidaatriik. Kui ta ühineks Euroopa Liiduga, siis kõigepealt oleks ta kõige suurem riik, mis on umbes kolm korda suurem Ühendkuninriigist ja Itaaliast ning ületab Prantsusmaad, Hispaaniat ja Saksamaad pindalalt rohkem kui 50 % võrra. Rahvaarvult oleks ta Saksamaa järel teisel kohal. Ta on türgi keelt kõneleva kuue varem Venemaale allunud Kesk-Aasia vabariigi kaubandusbloki liider. Kuid probleem on selles, et lõviosa riigist ei paikne Euroopas, seepärast EL-i liikmed tahavad enne Türgi vastuvõtu heakskiitmist mõtlemiseks aja maha võtta.

1.2 Loodus

Loodus on Türgis samavõrra mitmekesine , kui maa kultuuritaust . Maa edelaosa kuurordid (Alanya, Antalya, Marmaris, Bodrum, Kusadasi) ei erine välisilmelt ja pakutavate atraktsioonide iseloomult kuigi palju Kreeka, Lõuna Itaalia või Hispaania analoogilistest kuurortpiirkondadest. Seal on fantastilisi liivarandu, kaljuseid lahesoppe, palmialleedega palistatud rannapromenaade ning massiturismiga kaasnevat öö- ja turuelu. Seevastu on maa keskosas asuv Anatoolia kiltmaa on poolkõrbelise iseloomuga kuiv platoo , kus siin-seal kerkivad jäänukmäed ning nendevahelistes nõgudes on valgekaldalised soolajärved. Et Türgi asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, siis võib seal kohata põnevaid vulkaanilisi maastikke ja termaal -alasid, samuti uhkeid geoloogilisi monumente, nagu Kappadookia karstimaastikud ja Pamukkale. Maa idaosa on mägine, kus kõrgeima mäetipuna kõrgub Ararati vulkaan .

1.3 Riigipühad

Igal maailma riigil on omad pühad. Pühade ajal tööd ei tehta või tehakse vähe. Riigipühad võivad muutuda. Valitsused lisavad tihtilugu uusi või tühistavad vanu pühi, pühi võidakse ka nihutada.
Kui riigipühad langevad laupäeva või pühapäeva peale, võidakse äriettevõtted sulgeda juba neile eelneval reedel. Ka pühadele järgnev esmaspäev võidakse tööst vabaks anda. On vaja meeles pidada, et moslemimaades on puhkepäev (hingamispäev) reede. Paljudes islamiriikides langeb nädalalõpp neljapäevale ja reedele ning laupäeval algab uus töönädal.
Ilmalik mälestuspüha on 10. november, mis on moodsa Türgi rajaja Kemal Atatürki surmapäev. Ta suri aastal 1938. Kui te ei pea kinni leinaminutist kell 9.05 hommikul , kui Atatürk suri, siis on see teie poolt tõsine türklaste rahvustunde haavamine.
Järgmised moslemite pühad langevad igal aastal eri aegadele.

• Ramadaan: püha kuu
  

Sel kuul paastuvad usklikud iga päev koidust loojanguni. Päikese loojumist kuulutab kahuripauk. Usklikud aetakse trummilööjate poolt üle juba enne kukke ja koitu. Trummarid käivad kõik tänavad läbi ja tuletavad moslemitele meelde, et nad enne päikesetõusu keha kinnitksid. Mittemoslemitel pole viisakas paastujate juursolekul ei süüa, juua ega suitsetada. Tööpäeva võidakse ramadaani ajal kärpida.

• Šeker-bayram: kolmepäevane pidustus , mis märgib paastuaja lõppu
  

Selle pidustuse ajal käivad lapsed majast majja ja küsivad maiustusi. Moslemid vahetavad õnnitluskaarte, pidutsevad ja käivad üksteisel külas. Pangad ja kontorid on kõik kolm päeva suletud.

• Kurban-bayram: ohvripidu
  

Ohvripeo aineks on pühakirja lugu sellest, kuidas Aabram (Ibrahim) oli valmis oma poja Iisaku (Ishaki) jumalale ohverdama. See on nii vaimulikus kui ka ilmalikus mõttes aasta kõige tähtsam püha, mis kestab neli päeva, aga paljud pangad ja äriettevõtted suletakse kogu nädalaks. Reisipiletid ja kohad kuurordites tuleb nendeks päevadeks hulk aega ette tellida . (Morrisson, Conaway, Borden 2002, lk 262)

2. Ajalugu

Türgi Vabariik on terve rea impeeriumide järeltulija. Neid on Väike-Aasia poolsaarel olnud ajaloo koidikust peale.
Esimesed elanikud ilmusid Türgi maale umbes 1 miljard aastat tagasi. IV saj. e.m.a. vallutas territooriumi Makedoonia Aleksander ja 1.sajandil e.m.a. vallutati maa Rooma vägede poolt. Pärast Rooma Impeeriumi langemist oli Balkani poolsaar Bütsantsi valduses, mis oma olemasolu jooksul sai kallaletungi osaliseks pärslaste, araablaste , slaavlaste ja ristirüütlite poolt. 7-8 sajandil tulid Bütsantsi türgi-tatari hõimud. Türgi-tatari sisserändajate sissetungist sai alguse islami levitamine.
Türgi riik tekkis 8-14 sajandil, kui läänes Väike-Aasias asusid elama veel üks türgi hõim – osmanid . Vallutussõja tulemusena moodustus suur Osmani impeerium – suursugune suurriik islami maailmas. Peale Esimest Maailmasõda Osmani impeerium lagunes ja revalutsioon Mustafa Kemal Atatürgi juhtimisel lõppes Türgi Vabariigi väljakuulutamisega.
Türgil läks korda Teises maailmasõjas jääda erapooletuks. Külma sõja ajal valis Türgi liitlasteks lääneriigid ja saatis oma jalaväeüksuse 1950 aastal Korea sõtta. Aastal 1952 ühines Türgi NATO’ga. Mitmeparteiliste valimiste sisseviimisega seotud rahutused on pannud Türgi sõjaväe mõnikord riigiasjusse sekkuma.aga üldiselt on Türgi suutnud säilitada stabiilsemat ja läänemeelsemat riigikorda kui enamik islamimaid.
Aastal 1990 tekitas Iraagi sissetung Kuveiti Türgile tohutuid pingeid. Türgi on olnud naaberriigi Iraagi peamine kaubanduspartner , kuid uues olukorras asus ta toetama nii Iraagi-vastast embargot kui ka liitlasvägesid, kes vabastasid Kuveidi 1991 aastal. Kuigi Türgi sõjavägi ei võtnud otseselt vabastusretkest osa, mängis Türgi lennuväljade kasutamisõigus lääneriikide jaoks väga olulist rolli. Lahekriisi ajal tekitasid Türgile majandusprobleeme nii embargo kui ka kõrge inflatsioonimäär, tõsi küll, seda aitas leevendada nelja miljardi dollari suurune summa, mille tänulikud liitlased panustasid toetuste ja laenude näol.
Aastal 1923 asutatud Türgi Vabariik elab ja õitseb tänapäevani.

2.1 Kemal Atatürk

Kõige tuntum türklane on kaasaegse riigi rajaja Mustafa Kemal Atatürk. Rahva moodne suhtumine tulenebki suuresti tema mõjutustest.
Türgi tulevane president sündis 1881. aastal Salonicas, endises Osmanite linnas. 1905. aastal lõpetas Mustafa Kemal, nagu teda tollal kutsuti, Istanbuli sõjaväeakadeemia. 1915. aastaks oli ta jõudnud saada koloneliks. Iseseisvussõda Osmanite vastu algas 1919. aastal, kui Kemal (juba kindral ) moodustas Anatoolias vabastusarmee ja kutsus kokku kongressi. See sai eelkäijaks Suurele Rahvuskogule, mis avati pidulikult aprillis 1920, ja Mustafa Kemal valiti presidentiks.
Ta asus vaibumatu õhinaga oma maad muutma , luues uue poliitilise ja õigussüsteemi, kaotades kalifaadi ning muutes nii valitsuse kui ka hariduse ilmalikuks. Islami kalender asendati lääne omaga, fesside asemel hakati kandma lääne peakatteid ja naised lõpetasid enda mähkimise looridesse.
1934. aastal andis Türgi valitsus Kemalile aunime Atatürk, mis tähendab „türklaste isa”.Ta koondas üheks vabariigiks kõik sultaniriigi puhttürgikeelsed alad. Hoolimata anastusvägedest, islamiäärmuslaste vastusseisust ja demokraatlike traditsioonide täielikust puudumisest, muutis ta purunenud islamiriigi südamiku täiesti ilmalikuks riigiks. Kemal Atatürk leidis, et läänestumine ja tagasipöördumine türgi juurte juurde sobivad omavahel suurepäraselt kokku, kuni islamit sallitakse kui usku, ent keelustatakse elustiilina.Tema algatatud maailmavaate rõhutamine jätkub tänaseni.

3. Kultuurihoiakud

Türgi asub kahel mandril , nii Euroopas, kui ka Aasias. Selle väärtussüsteemid on alati kujutanud endast sulamit nii ida kui ka lääne väärtustest, mille märksõnadeks on:

• usk iseenda aususse ja usaldusväärsusse;
  
• mõõdukad islami tõekspidamised;
  
• ägedus, visadus ;
  
• külalislahkus, glantsus;
  
• soojus , meeldivus;
  
• kultuuripärandi säilitamine;
  
• meeste domineerimine . ( Lewis 2003, lk 389).
  

Türgis mees on juht ja otsustaja, aga ta arvestab otsuste langetamisel alati perekonna ja sugulastega. Eraelus mängivad valdavat osa perekond, sõbrad ja organisatsioonid , kellel on määrav osa üksikisiku vaadete kujundamisel. Pooled peavad enne vormiliste läbirääkimiste algust looma head suhted. Identiteet rajaneb ühiskonnasüsteemile ja haridus on peamine jõud, mis aitab inimesel ühiskonnaredelit pidi kõrgemale tõusta. Sageli minnakse riski peale välja selleks, et oma võimetes selgusele jõuda.
Roll ühiskonnavõrgustikus ja tugev orienteeritus perekonnale tagavad inimesele stabiilsuse ja identsuse. Tööeetika on sügavalt juurdunud, aga aeg ei ole asi, mille pärast türklane muretseks. Tuntakse uhkust kodumaa ühiskondliku ja perekondliku kokkukuuluvustunde üle. See kõik kuulub türklase enesemääratluse ja eneseväärikuse juurde.
Türklased ei häbene ka oma tundeid välja näidata. Kui järele mõelda, siis Vahemere ääres elavad türklased on sõprade seas puudutusaltimad (enamasti piirdub see omasoolistega). Paljudes linnades ja külades on omavahel tantsivad mehed tavaline vaatepilt . Tihti kutsutake ka võõramaalasi osa võtma.
Türgi ühiskonnas valitseb kindlakujuline sotsiaalne hierarhia . Siin tuleb ette eelarvamusi teatavate ühiskonnakihtide, rahvusrühmade (eriti kurdide) ja teiseusuliste vastu. Eesõigustega ladvik hoiab maad ohjes. Staatussümboliteks on külluslik tarbimine ja haridus . Inimesi, kes ei kuulu perekonda ega südamesõprade hulka, ei usaldata. Vanadel inimestel on suur võim noorte üle ja mehed püüavad käsutada naisi, kuigi seadus annab mõlemale sugupoolele võrdsed õigused.
Ajalooliselt on mehed ja naised elanud täiesti erinevas ühiskondlikus kliimas, seepärast ei moodustu segaseltskondi. Viimasel ajal on märgata selles osas kiireid muutusi.

3.1 Kuultuuritegurid suhtlemisel

Türgi suhtlusstiil on välja arenenud kolmest põhialusest – islami, Vahemere ja ida ( Osman ) juurtest. Esimesed kaks on türklaste elava loomuse allikaks – nad on peamiselt multi-aktiivsed ja dialoogile orienteeritud. Kolmas ehk ida-joon on aga samuti selgesti märgatav – nad on reaktiivsemad kui kõik ülejäänud eurooplased , ehk ainult soomlased välja arvatud, ja neid võib määratleda ka kui kultuuri, mis sarnaneb mitme Kesk-Aasia vabariigi ja mõne konfutsianistliku ühiskonnaga. Reaktiivse kultuuri esindajad lasevad kõigepealt teisel poolel rääkida ja püüavad seejärel aeglaselt moodustada oma vastust või seisukohta, nii et see sobiks kokku vestluspartneri omaga.
Äriringkondades on nende stiil uuriv – nad on väga huvitatud igasugustest vahetusvõimalustest, mis aitaksid edu saavutada. Nad on viisakad ja vastutulelikud (lääne inimesed jäävad neile selles osas alla), kuid nad tahavad, et neid peetaks läänelikeks ja moodsateks. Nad ilmutavad loomuomast ärrituvust, kui Lääs neid kõrvale tõrjub, kuid nad on kannatlikud ja järjekindlad oma püüdlutes avada ja säilitada meelepäraseid suhtluskanaleid. (Lewis 2003 lk 390)

3.2 Kuulamisharjumused

Reaktiivse kultuuri esindajatena on türklased head kuulajad, kes soovivad meeleheitlikult õppida oma lääne kolleegidelt. Nad hoiavad vahemerelikku ülevoolavust ja usku islami õigusesse sel määral vaos , et tavaliselt hoiduvad vestluspartnerit katkestamast. Ka ei püüa nad partnerist üle rääkida, nagu seda teevad prantslased või araablased . Nad suhtuvad kuludesse mõnevõrra skeptiliselt, kuid üldiselt eeldavad nad teistelt parimaid kavatsusi ja käituvad harva mõistmatult, välja arvatud juhul, kui nad arvavad , et neid ninapidi veetakse.

3.3 Juhtimine ja staatus

Osmani impeeriumis ja peaaegu kogu Türgi ajaloo vältel on võim olnud kontsentreeritud väheste kätte. Sultanid ja kaliifid olid kõikvõimsad ning autokraatlik juhtimine oli elu paratamatus . Kemal Atatürk muutis seda kõike ja rajas demokraatliku vabariigi, mis vaatamata rohketele rasketele ajajärkudele on toiminud niisama hästi kui teised teoreetilised demokraatiad . Vastab tõele, et mõnel juhul on sõjavägi käitunud ebademokraatlikult, nähes endas „rahva valvajat”, kuid pärast iga riigipööret on ta kontrolli taas tsiviilisikutele usaldanud.
Atatürk andis naistele hääleõiguse 1934. aastal ja Türgil on olnud üks naissoost peaminister, kuid naistel on ees veel pikk tee võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning nende seisundit ohustavad sageli islami fundamentalistid. (Lewis 2002, lk 389)

3.4 Liikluskultuur

Türgis võtavad asjaajamised rohkesti aega ning inimesed jäävad kohtumistele hiljaks . Istanbulis - mis on suurim linnastu Euroopas – pole kerge ringi liikuda , kusjuures paljud viivitused tulenevad liiklusprobleemidest.
Türgi transpordisüsteem ja teede kvaliteet on küllalt normaalsed. Kuigi pikemaid otsi on võimalik ka lennata , saab hästi ja odavamalt hakkama busside -rongidega. Rongi võiks soovitada pikemateks ja suuremate linnade vahelisteks öisteks sõitudeks, bussidega peaks saama kohale aga peaaegu mistahes kohta. Minibussid – dolmushid - kurseerivad kuni keskööni keskmiselt iga viie minuti tagant lühematel distantsidel ja turistlikes piirkondades. Kindlaid peatusi neil pole ja bussi võib peatada suvalisel kohal kui neis ruumi on. Dolmush tähendab türgi keeles "täis topitud".

4. Äripraktika

Türklased on äriasjus riskialtid, ehkki uutesse ja mahukatesse projektidesse investeerimisse suhtuvad nad loomuomase ettevaatlikkusega. Seepärast eelistatakse siiski kindlapiirilisi ärisuhteid. Koosolekud toimuvad tavaliselt sõbralikus, poolametlikus õhustikus. Ärikohtumiste puhul oodatakse punktuaalsust. Nii Istanbulis kui ka Ankaras võib ette tulla liiklusummikuid, seetõttu varutakse teelolemiseks piisavalt aega. Kohtumised lepitakse eelnevalt kirja teel kokku. Suuline või kirjalik enesetutvustus aitab kaasa heatahtlikule vastuvõtule. Viisitkarte pole vaja Türgi keelde tõlkida, vaid lihtsalt rohkesti neid kaasa võtta ja laiali jagada.
Türgi rahvusvaheliselt tegevad äriinimesed oskavad tavaliselt üht või mitut võõrkeelt. Nad saavad aru inglise keelest, aga ka saksa, prantsuse ja vene keelest. Türklastel on väga hea meel , kui tehakse jõupingutusi, et öelda mõnd lauset ka türgi keeles. Türgi ärimeestele ei meeldi kohe hakata äriasju arutama. Kõigepealt lobisetakse näiliselt tühjast-tähjast, see aitab türklastel inimesi paremini tundma õppida.
Ärikontorid ja pangad on esmaspäevast reedeni lahti kella üheksast kaheteistkümneni ja kella kahest viieni . Allkirjaõiguslikud ülemused tulevad tööle alles kella poole kümne või kümne paiku ja lõunavaheaeg kestab neil kella polle kolmeni. Kuigi reede on moslemitel püha päev, aetakse ka sel päeval siiski äriasju. Valitsuse määruse kohaselt on puhkepäevaks pühapäev.
Harva koraldatakse ärikohtumisi juunis, juulis ja augustis. Suurem osa Türgi ärimehi võtab sel ajal pikki puhkusi. Muidugi ei saa äriasju ajada ka riigipühade ajal.

4.1 Läbirääkimised

Läbirääkimistel pole nad sugugi kogenematud – olid nad ju hiigelsuures, kaua aega püsinud Osmani impeeriumis avatud tohutule kaubavahetusele.
Kui tegemist on perekonnafirmaga, siis langetab otsuseid kõige vanem perekonnaliige. Vanemaid austatakse Türgis igal sammul . Vanemate inimeste peale ei tohi mingil juhul karjuda ega nendega suheldes enesevalitsust kaotada.
Läbirääkimised kulgevad Türgis palju aeglasemalt kui Ameerika Ühendriikides, seejuures on väga tähtis viisakus . Läbirääkimiste ajal juuakse ära nii palju teed või kohvi, et neid tassitäisi on võimatu üles lugeda. Istungid algavad aeglaselt. Esitatakse hulk küsimusi tausta , hariduse ja palju muu kohta. Paljud nendest küsimustest pole tihti inimese seatud sihtidega sugugi seotud, aga oleks tõsine etiketirikkumine neist üle hüppata.
Ei tohi võtta kõneaineks ühtki Türgi poliitilist probleemi, iseäranis Türgi-Kreeka vaidlust Küprose küsimuses. Ohutud jututeemad on perekonnaasjad, harrastused ja huvid, ametioskused ja säärased rahvusvahelised küsimused, mis vaidlusi ei tekita. Türgi isalt alati küsitakse tema perekonna kohta, sest türklane pole millegi üle nii uhke kui oma poegade üle. (Morrisson, Conaway, Borden 2002, lk 250)

4.2 Võõrustamine

Võõrustajatena on türklased äärmiselt viisakad ja hoolitsevad. Laias laastus võib öelda, et enamalt jaolt võõrustatakse siin ärisõpru restoraanides. Seda ei saa sugugi pahaks panna, sest Türgi köök on üks maailma parimaid. Häda võib olla vaid selles, et teile ei anta võõrustaja rolli. Türklased on lausa legendaarselt külalislahked. Türgi kolleegid võtavad kogu võõrustamise ja selle eest maksmise enda peale. Nad ei lase isegi väikest osa arvest kinni maksta. Ainult siis, kui teie ise neid sööma kutsute, võivad nad lasta teil arvet maksta. Aga isegi sel juhul peate maksmise eest võitlema nagu lõvi.
Üldiselt on rahvusvaheliste hotellide restoranid keskmise Türgi restoraniga võrreldes lahjad ja igavad. Hotellide hea külg on vaid selles, et õhtumaalaste lemmikjoogid on seal kergemini kättesaadavad.
Türklased kasutavad söömisel neidsamu riistu mis ameriklased ja eurooplased. Kahvlit hoitakse vasakus ja nuga paremas käes. Nuga kasutatakse lõikamiseks või toidu kahvli peale lükkamiseks.
Teenindamine Türgi restoranides on väga kiire. Kui rahvusvaheliste hotellide restoranid välja arvata, siis ei telli türklased korraga kõiki roogasid. Selle asemel teevad nad järgmise käigu alles siis, kui eelmine on lõpetatud ja asi omavahel läbi arutatud. Iga roa vahel peavad türklased tavaliselt suitsutundi. Tubakast pole Türgis pääsu. Mittesuitsetajale eraldatud paiku peaaegu polegi. (Morrisson, Conaway, Borden 2002, lk 256)

5. Protokollilised kombenõuded

Omaenda kultuuris oleme varustatud teatud käitumisreeglitega. On olemas õige ja vale, kohane ja kohatu , au ja häbi. Reeglid, mida õpetavad meile vanemad ning õpetajad ei hõlma ainult põhiväärtusi ja –veendumusi, vaid tagavad ka, et me erinevates olukordades õigesti käituksime. Need reeglid võivad, aga ei pruugi olla kirja pandud seadustena, kuid omaenda ühiskonnas ei saa neid rikkuda, ilma et järgneks hukkamõistu või karistust.

5.1 Tervitamine

Traditsioonilised Türgi teretussõnad on merhaba ”tere” ja nasilsiniz ”kuidas käsi käib?”. Kui teid tutvustatakse türklasega, siis suruge tal tugevasti kätt. Lahku minnes aga pole kombeks kätt suruda. Mõlemast soost lähemate sõprade tervitamisel võivad türklased kätlevale käele veel teise käe peale panna. Tuleb ette ka seda, et suudeldakse mõlemale põsele. (Morrisson, Conaway 2002, lk 258).
Türgis austatakse vanemaid inimesi. Kui vanem inimene sisse astub , siis tõustakse tema tervitamiseks püsti. Kui teid tutvustatakse tervele meesterühmale, siis suruge igaühel kätt ja alustage kõige vanemast.
On vaja meeles pidada, et Türgi on esmajoones moslemimaa ja rõhuv enamus äriasjade ajajatest on siin mehed. Ehtsad türklased hoiavad oma naisi äriasjust eemal. Kui teid pole türklannale ametlikult tutvustatud , siis ärge pöörduge tema poole. Pärast tutvustamist ulatub naine teile käe, aga mitte vastupidi. Need ärinaised, keda kohtate, on arvatavasti kreeklannad ja armeenlannad, mitte türklannad.

5.2 Pöördumine

Kõige lihtsam ja kõige lugupidavam viis haritud türklase poole pöördumiseks on kasutada tema ametinime. Kui see on naisterahvas , siis lisatakse ametinimetusele sõna bayan ”proua, preili ”. Kui Türgi kolleegil ametinime pole, siis teeb see olukorra keerulisemaks. Pidage silmas, et enamikul türklastest polnud enne 1934. aastat, kui neile prekonnanimed seadusega peale suruti, perekonnanimesid üldse olemas. Praegune nimejärg on samasugune kui Eestis: Eesnimele järgneb perekonnanimi . Türklast on kombeks kutsuda eesnimepidi, millele järgneb meeste puhul Bey ja naiste puhul Hanim või Bayan. (Morrisson, Conaway 2002, lk 258)

5.3 Žestid

Kõige õigem on, kui istudes kingatallad põrandat puudutavad. Kinga - või jalataldade näitamist teistele peetakse solvavaks. Kui naine mehele otsa vaadates jala üle põlve tõstab, siis on see türklaste meelest ebaviisakas . Labaseks peetakse sedagi , kui mees istub jalg üle põlve.
Inimestega kõneldes võtke käed püksitaskust välja. Hoiduge seltskonnas, iseäranis restoranis , nina nuuskamast. Kui te siiski peate seda tegema, siis pöörake pea ära ja nuusake nii hääletult, kui iganes võite. Seltskonnas ei sobi vastassoost isikut suudelda ega emmata . Tal ei kõlba isegi mitte käest kinni võtta.
Nii nagu Ühendriikides, tähendab peanoogutamine ka Türgis nõusolekut. Aga äraütlemisžestid on eripärased. Ei saab öelda kahe žesti abil:

Kulmukergitamine on taktitundeline viis ei öelda. Kõrgendatud kulmukaarele võib kaasneda keelelaksutus;

Levinum viis ei ütlemiseks on kulmukergitamisega koos pead taha kallutada ja silmalaud langetada, otsekui püüaksite vaadata läbi bifokaalsete prillide alaosa.
Õhtumaine eitamisžest (pearaputus) tähendab Türgis hoopis ma ei saa aru. (Morrisson, Conaway 2002, lk 259)
Kui tahate kahe õhku tõstetud peopesa abil millegi pikkust näidata, nii nagu näiteks kalamehed teevad, siis ei saa türklane asjast aru. Tema osutab pikkusele nii, et sirutab ühe käe õlast välja ja asetab teise labakäe väljasirutatud käele. Pikkusemõõduks on sellisel juhul vahemaa sõrmeotstest kuni teise käe labani.
Endale tähelepanu tõmbamiseks asetavad türklased peopesa väljapoole ja hakkavad seda lehvitama üles-alla, aga mitte küljelt küljele. Kui türklane tahab öelda tule mulle järele, siis teeb ta kõverdatud käega aerutamisliigutuse allapoole. Ta ei viipa kõverdatud nimetissõrmega, kuna kellegi poole sõrmega näitamist peetakse labaseks.

5.4 Kingitused

Võimalused kingitusi teha on väga piiratud senikaua , kuni teie Türgi kolleegid võõrustavad teid üksnes restorani tüüpi avalikes kohtades.
Kui türklane teid oma koju kutsub – säärane kutse võib hõlpsamini tulla mõnelt inimeselt, kellega te olete seltskonnas tuttavaks saanud, kui ka nendelt, keda olete ainult ärikohtumistel näinud - eeldatakse teilt kingitust. Kui külalisi on mitu, siis võib perenaine kingitust teie nähes mitte avada. Kingituste vaatamise asemel peab ta külaliste mugava äraolemise eest hea seisma.
Kui olete kindel, et teie võõrustajad pruugivad alkoholi, siis on sobiv kinkida neile veini või mõnd muud vägijooki. Kinkida sobib ka kommi, kondiitritooteid, roose või nelke. Hinnatud kingitused on klaastooted, näiteks vaasid. Kui teid on mitmeks päevaks külla kutsustud, siis on sobiv kinkida Türgis raskesti kättesaadavaid ingliskeelseid helisalvestisi või raamatuid, mis on siin väga hinnatud. Kindlasti kinkige midagi lastele, näiteks kompvekke, iseäranis šokolaadi või pisimänguasju.
Islami ranged järgijad peavad kinni alkoholi pruukimise ja inimkeha paljastamise keelust. See puudutab ka fotosid ja joonistusi . Enne, kui hakkate kinkima, uurige välja, kas teie pererahvas pooldab sääraseid piiranguid.

5.5 Rõivastus

Ärirõivas on konservatiivne . Mehed kannavad tumedaid ülikondi, naised aga kandadeni ulatuvaid kostüümkleite. Paraku on Türgis suvel väga kuum. Suure kuumaga võib pintsaku seljast ja koguni lipsu kaelast võtta. Naised võivad panna selga mugavad , kuid tagasihoidlikud rõivad. Isegi põrgupalavaga ei tohi paljast kaela näidata ja seelikud peavad olema pikad.
Aastavahetusebanketil ja Türgi Iseseisvuspäeva pidulikul vastuvõtul (29.oktoobril) on nõutav õhtune pidulik rõivas. Mehed peavad selga panema tumedad ülikonnad või smokingud. Naistel peavad olema õhtutualetid. (Morrisson, Conaway, Borden 2002, lk 260)
Ka agrirõivas on tagasihoidlik . Lühikesi pükse sobib kanda ainult rannakuurortides. Teksapükse võivad kanda nii mehed kui ka naised, aga need ei tohi olla rebenenud või narmendavad.

5.6 Rahvuslik köök

Türgi köögi alused tekkisid juba rändeluviisi ajal Väike-Aasias esimestes türgi-tatari asundustes. Eelistatakse liha, ( sealiha Türgis ei sööda religioossetel kaalutlustel), juurvilja , kruupe. Türgi köök kasutab palju lambaliha , kebabi. Ka kitsepiimast tehtud jogurt on populaarne , eriti segatuna kurgi , küüslaugu või piparmündiga. Türgis, mis on ümbritsetud merest, on suur valik kala ja meretooteid igale maitsele. Türgi maiustused täitsid erilist kohta rahvusköögis ja on praegu tuntud kogu maailmas. Alkohoolsete jookide seas on tuntud türgi õlu,suurepärased türgi veinid ja rahvusjook – raki (aniisi viin ). Jookidest on tuntud ayran (värskendav jogurtijook), tee ja Türgi kohv. Kohvi joomise traditsioon on pikk. Iga tassitäis valmistatakse eraldi, kusjuures suhkur lisatakse juba valmistamise ajal. Tassi päris tühjaks juua ei tohi, sest põhjas võib olla kohvipaksu. Türgi kohvi sisse piima tavaliselt ei panda. Türgi kohv on kange ja seda juuakse pärast sööki aeglaselt ja naudiskledes.
Kuid rahvuslik jook on pigem tee kui kohv. Kange tee valatakse väiksesse tulbikujulisse klaasi, mida hoitakse ettevaatlikult servast, et mitte sõrmi ära kõrvatada. Kanget teed võib igaüks oma maitse järge veega lahjendada. Tee sisse pannakse suhkrut, aga mitte kunagi piima. Kuna klaasid on väikesed, siis kallatakse need koosvibimise ajal ikka ja jälle täis. Kõikjal parkides leidub mõnusaid vabaõhuteemajasid.
Võrreldes teiste islamimaadega on Türgis jootrahadesse suhtumene leigem. Kombeks on jätta teenindajatele jootraha 10% arvest. Küll tahavad jootraha aga ka ekskursioonibussijuhid ja kohalikud giidid ning hotelliteenijad.

Kokkuvõte

Et türklasi mõista ning õigesti kohelda, on vaja neid rusikareeglina võtta sellistena, nagu nad on, mitte sellistena, nagu neid eksitavates ülevaadetes kirjeldatakse. Nad tahavad, et neid austataks ja tunnustataks. Nad tahavad koostööd teha.
Kui ei rünnata Türgi ühiskonna praegusi puudusi, kui usutakse, et nad annavad koostööks ja vajalike reformide läbiviimiseks oma parima , kui neid usaldatakse ja ilmutatakse kannatlikkust, siis võivad neist lõpuks saada äärmiselt usaldusväärsed ja ühel päeval väga mõjukad sõbrad.
Tegelikult aga me ei saa kahjuks „teisi” kunagi päris lõpuni mõista, eriti kui meid eristavad tegurid nagu keel, geograafiline asend ja ideoloogia, on üksteisest väga kaugel. Võime vaid loota , et omandame orienteerumisoskuse, mis annab meile kätte suuna, kuidas kultuurilõhet enda ja partneri vahel kitsamaks muuta ning selles meid aitabki erinevate maailma kultuuride tundmine .

Kasutatud kirjandus

T. Morrison, W.A. Conaway, G.A. Borden - Maailma äri ja kultuuri käairaamat 2
(TEA 2002)

R.D. Lewis – Kuultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre (TEA 2003)

Vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Türg i

http://karavanserai.bluemoon.ee/Lahis_ida/tyrgi.ht m

http://www.htg.tartu.ee/~e4anna/
19