KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, mi...
Referaat koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis on lahti kirjutatud, mis see enesehinnang on; teises antakse ülevaade enesehinnangu kujunemisest ja kolmandas tuuakse välja, mis on negatiivne ja positiivne enesessesuhtumine ning kuidas see väljendub. Referaadi koostamiseks on kasutatud ingliskeelset raamatut "Essential Social Psychology 2nd Revised edition" (Crisp & Turner, 2010) ja eestikeelseid raamatuid ,,Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtumisel" (Krips, 2005) ning ,,Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile" (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015). Ülejäänud kasutatud informatsioon on leitud internetist, millega saab lähemalt tutvuda kasutatud kirjanduse nimekirjas. 3 1 MIS ON ENESEHINNANG? Enesehinnang on subjektiivne arvamus iseendast. See näitab kui positiivselt või negatiivselt inimene ennast hindab
Eelnevalt olin tutvunud kirjandusega, kuidas kasutada aktiivse kuulamise tehnikat. Lõpetasime õpilasega tunnid ning kasvataja kutsus mind kohvilauda. Kasvataja hakkas rääkima tööalastest ümberkorraldustest, mis alates 1. märtsist käesoleval aastal nende lastekodus kehtima hakkasid. Lasin kasvatajal rahulikult ära rääkida. Oma hoiakuga näitasin, et olen oma mõtetega kohal ja kuulan. Keskendusin täielikult kasvataja jutu kuulamisele ega tegelenud samal ajal kõrvaliste asjadega (Krips 2017: 177). Isegi kohvi ei rüübanud. Lasin kasvatajal ennast tühjaks rääkida. Jälgisin pilguga tema vestlust aeg ajalt noogutades. Püüdsin hoida pilku neutraalsena ja sõbralikuna vältides ainiti otsavaatamist. Oma osavõtlikkust väljendasin ka miimikaga. Tähelepaneliku kuulamise tehnikana kasutasin veel kaja. Kasutasin tema lauses öeldud sõnade kordamist. Hoidusin aga kaja muutmist tungivateks küsimusteks,
agressiivsus olla tingitud mingist tagamõttest. See kui laps ehk korra kelleltki mingi asja enda kätte võtab ei tähenda, et ta oleks agressiivne. 1. AGRESSIIVSUS Agressiivseid inimesi iseloomustavad sellised tunnusjooned nagu ebapiisav empaatiavõime, positiivne hoiak agressiivsete käitumisviiside kasutamise suhtes, enesekontrolli puudulikkus ja liigne enesekesksus. Neile on omane positiivne hoiak agressiivse käitumise suhtes ja negatiivne hoiak ohvri suhtes (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). 3 Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata. Psühhodünaamilises mõttes tähendab sotsiaalsus oskust oma tunge ja vajadusi väljendada kollektiivile vastuvõetaval viisil. Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist kontrollida ja hinnata ning teist inimest mõista
eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137) 1.2 Alistuv käitumine
Ever oli samuti hädas reisijaga, kes taksoukse suure pauguga kinni tõmbas. Taksojuht Ever ütles reisijale: ,,Ära prõmmi, ega see traktor ei ole!" Enda arvates sain muudetava käitumise hinnanguvaba kirjelduse ja kokkuvõtliku soovi edastamisega edukalt hakkama. Huvitav on jälgida suhtluspartnerite reaktsioone vastavalt kasutatavatele suhtlemistehnikatele. Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu küla koerale, nii koer külale. Kasutatud kirjandus: 1. Krips, H. (2011). Klassijuhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi. Tartu: Atlex. 2. Krips, H. (2011). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tart: Atlex. 3. Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu: Atlex.
muutudes osutuda sobimatuks. Kui enne peeti oluliseks pigem stabiilsust, toetumist hierarhilisele struktuurile ja kalduvust autokraatliku juhtimisstiili poole, siis uuem mõtteviis arvestab pidevate muutustega, eelistab võrgutaolist struktuuri ja eelistab autokraatset juhtimisstiili. Oma töös püüan lahti mõtestada oma organisatsiooni juhtimisstiili Golemani juhtimisskaalal. Lisaks vaatlen grupi arengufaase Wilfred Bioni käsitluses (Krips 2010). xxx Kooli juhtimisstiilid Koolist üldiselt Kool tegutseb lasteaed põhikoolina, kus töötab 16 kooliõpetajat ja 4 lasteaia õpetajat, koolitöötajaid 7. Koolis käib 50 last ja 20 lasteaia last. Kooli juhtimine toimub kahel tasandil: kooli direktor üldine juhtimine ja õppejuht, õppetööga seonduvad probleemid. Mõlemad juhid on ametis esimest aastat. Eelnevat töö kogemust juhtidena ei oma. Organisatsiooni arvamus juhtide tööst
eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne – oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne – domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav – endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137) 2.2 Alistuv käitumine
On väga oluline tunda oma kliendi vajadusi ning leida võimalusi mitte üksnes põhivajaduste rahuldamiseks, vaid ka eelduste loomiseks kasvuvajaduste kujunemiseks. Düsfunktsionaalse käitumise puhul aga tuleks pöörduda rahuldamata baasiliste vajaduste juurde. Sotsiaaltöötajad peavad kõike seda teadma, see on nagu õhukesel jääl käimine, siin ei tohi eksida. 3.1 Suhtlemisoskused ja tehnikad Et õppida vastuoludega toime tulema, on kasulik ennast reflekteerida( Krips, 2011 Suhtlemisoskused aitavad saavutada eesmärke ja selle arendamisel on oluline reflektsioon: - nii oma kui teiste käitumisviiside "nägemine" ja nende mõistmise püüd; - valikuvabadus ehk mõistmine, et kõigil on õigus teha valikuid; - headus ehk teise inimesega arvestamine, tema huvide, vajaduste ja väärtuste austamine. Peab olema sisetunnete kontroll, ei tohi kliendi vihaga kaasa minna, peab säilitama rahu
kuid ka see tavaliselt kutsub välja vasturünnakut. (Ibid) Positiivse poole võib ka konflikti puhul välja tuua. Kui kaks inimest on omavahel konfliktis, see paneb analüüsima iseenast ja selle käigus võivad tekkida mõtted mis poleks ennem tekkind. (Ibid) 4 2 KONFLIKTIDE LIIGID Konfliktide võib liigitada kahte surde rühma. Sisemised konfliktid ja välimised konfliktid. (Krips, 2010) Sisemiste konfliktiks võib lugeda konflikti iseendaga, kui inimene ei ole rahul millegiga oma elu, ja ta tahaks seda muuta, kuid mingitel põhjustel mis ei ole temast seonduvad ei lase seda teha. (Ibid) Välimine konflikt on kahe inimese vahel, kus põrkuvad arusaamatused, erinevad huvid, möödarääkimised, emotsioonid. (Ibid) Tekkepõhjuse järgi võib konflikte liigitada: (Konflikt kui väljakutse, 2011) Infokonfliktid - Puudub konkreetne info edastamise süsteem
Agressiivsus on teise isiku tahtlik kahjustamine või haavamine. Agressiivsus on suhtlemis- ja käitumisviis, mis ei arvesta ligimese heaolu ega õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teise hingeline, vaimne, füüsiline või majanduslik kahjustamine või isegi hävitamine. (Lehtsaar). Agressiivne käitumine kujutab endast sagedasti sundi teise suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimesevahelistes suhetes. (Heiki Krips 2010). Kehtestav käitumine teist inimest kiusamata võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi. Enesekehtestamisoskus on arendatav harjumuspärastest käitumismallidest piiramise teel. Samal ajal on tähtis õppida ja omandada uusi suhtlemis kvaliteete. Kehtestav sõnum on selge ja lühike seletus antud olukordades, kasutades täpset keelt ja konkreetset väljendusviisi. Hoiduda tuleks slängide kasutamisest. Tundeid, mõtteid ning vajadusi peaks väljendama
Sofistide ilukõnele vastandas Sokrates tõelise ilukõne, mis on seotud tõe tunnetamisega ja seetõttu kättesaadav vaid filosoofile. Filosoofia eesmärki nägi Sokrates inimese täiustumises. Õige toimimine tuleneb õigest teadmisest. Järelikult on üldine voorus tunnetatav. Õige teadmise eeldus on aga enesetunnetus. Eriti tähtis on teada oma teadmatuse taset. (Prits 2002: 8) Sokratese dialoogi skeem kui õppimise õpetamise viis on kasutusel ka tänapäeval mitmetes vormides. (Krips 2010: 164) 3. Platon Platon (427-347 eKr) on suurim Kreeka filosoof, filosoofia idealistliku suuna asutaja. Tema õpetajaks oli Sokrates. Platoni filosoofia, andis suure panuse retoorika arengusse. See mees oli suurepärane mõtleja, ning õpetaja, kes suutis oma õpilastel luua teadmisi. Palju tema teosed on kirjutanud dialoogi vormis. Platoni seisukoht on, et vaid läbi asjade olemuse tunnetamise jõuab inimene õigele arvamusele. Rääkides esinemise
Vadi on leidnud siin asjaliku kompromisslahenduse - nn. välisteooriatele lisavad vürtsi Eesti juhtimispraktikute (Andres Bergmann, Siim Kallas, Jüri Kärner, Sir Arvi Parbo, Ants Veetõusme jt.) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud. Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste, Mikkin, Saksakulm, Toim jt.). Üheks “Organisatsioonikäitumise” plussiks on üsna hea struktureeritus. Sisukorda uurides võib kergesti leida vajamineva peatüki. Kasutatud on palju alapealkirju, mis üsna täpselt kajastavad ka kirjutatut (IV. Grupp ja organisatsioon, 4.4. Grupisisesed protsessid, 4.4.4. Otsustamine grupis, 4.4.4.2. Otsustamise tehnikad grupis. Võrdluseks Dale C. pealkirjad
Hea on ka teada, et mul on õigus öelda ,,Ma ei tea!" ja ,,Ma ei hooli sellest." 1 II essee: Millised on minu väärtushinnangud, hoiakud ja enesekohased uskumused, mis mind motiveerib ja milline on minu vajaduste hierarhia? Mis teeb mind õnnelikuks? ,,Erinevatel inimestel on erinevad vajadused, erinevatel kõrgustel ja selle mõistmine on suhtlemise alus" (Heikki Krips) See on ilusti öeldud. Motivatsioon ehk innustus, see annab jõudu ja tuge, paneb meid ennast liigutama, oma vajadusi rahuldama. Vajaduse liike on hästi palju ning nad avalduvad vastavalt meie vajaduse suurusele. Vajadus on rahuldatud, siis ta jääb pikaks ajaks alumisele ,,redeli pulgale" , aga kui ei, siis tõuseb kõige ülemisele pulgale ning nõuab kohest tegutsemist. See oleneb enamjaolt olukorrast ja ajahetkest. Minu kõige suurem vajadus on kindlasti korravajadus
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi heiki.krips@ut.ee faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest
Kui laps läheb kooli M- positsiooniga, siis on võimalik et tänu õpetaja positiivsele suhtumisele ja armastusele ning teiste laste sõprusele omandab ta positsiooni M+ Sageli saab – positsioonist + kui õpitakse armastama. Kui üks vanem + ja teine – siis võib lapsest saada +. Probleem kui lapse mõlemad vanemad on – märgiga. Lapsel on raske saada + (neid nimetatakse koolis probleemseteks õpilasteks). „Konnad abielluvad sageli konnadega. Ja nende lapsed on ka konnad“. H.Krips. konnast võib vahel saada ka prints v printsess vastavalt tema seksuaalsetest eelistustest. NB! Oluline on endale teadvustada, et iga indiivid suudab on nn „miinusmärki“ muuta plussmärgiks selle kaudu, et õpib ennast armastama sellisena nagu ta on. Mida vanem on inimene, seda raskem on ilma kõrvalise abita + märki kätte saada. Õpetaja ei tohi oma õpilasi vihata. Indiviidi suhtumine oma tulevikku. Julian Rotter (1968). Konrollikeskne teooria. Inimesed jagunevad kahte:
- Hüved-tulud, alternatiivse suhte olemasolu, ootused, tehtud investeeringud - Rahulolu suhetega, kui suhe vastab ootustele, pakub hüvesid - Rahulolu mittepakkuvate suhete kestmine, kui alternatiivset suhet pole või kui alternatiivne suhe ei vasta ootustele, on vähem hüvesid pakkuv kui olemasolev - Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine (Krips, 2003; Argyle, 1994; McQuail, Windhal, 1993; Panici, Thomas-Maddox, 2000, Cialdini, 2001) Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist.
· Kehtestav käitumine enda emotsionaalset, füüsilist ruumi kaitsev käitumine. Oskus keelduda, küsida teisi vigastamata. Konflikt Konflikt kui valitud suhtlemistasandite ja stiilide tagajärg. Iseloomulik huvide ja eesmärkide põrkumine, erinevus suhtumises. Sageli kaasneb negatiivne emotsionaalne taust. Konflikt kui võimalus suhteid parandada ja enda vajaduste eest seista. Endastlähtuvad tehnikad (Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel, Krips, 2002): · ignoreerimine · küsimuste esitamine (kinnised, lahtised, retoorilised) · argumenteerimine (koos lisaväidetega, autoriteetidele tuginemine, võrdluste toomine) · jah, aga... (näiline aktsepteerimine) · demagoogiavõtted (valetamine, vahevagun, liialdamine, teise lausete moonutamine, suunavad küsimused) Lisa kuulaja "kohustustele" (vt. eespool Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent) Kuulamine võib olla näiline. · võrdlemine, · samastumine,
· Juhtivad vanemad (juhtiv kasvatusstiil) kindlate reeglite kehtestamine, püüdes neid lastele arusaadavaks teha. Aitavad lastel eesmärke seada, toetavad ja julgustavad. Selliste vanemate lapse käitumist iseloomustavad järgmised sõnad: sõbralik, hea stressitaluvusega, ennast usaldav, ennast kontrolliv, energiline, aldis uutele situatsioonidele, kergesti juhitav, sihikindel, saavutustele orienteeritud. (Krips, 2010, 80-81.) Olles arvamusel, et kodul on kiirelt muutuvas ühiskonnas üha raskem täita kasvatusfunktsioone, jääbki see ülesanne pigem kooli ja õpetajate kanda. Kui kool aga ka seda teha ei suuda, siis milline näeb meie ühiskond välja siis 20 aasta pärast? Postmodernses ühiskonnas sotsialiseerimisprotsess killustub. Perekondade lagunemise tõttu kodude kasvatav mõju kaob. Abielulahutused ja uuspered võivad olla lastele ängistavad ja
Ei Jaapanis ega Soomes võrdsustata vaikimist suhtlemisraskustega, vaikus on hoopis üks sotsiaalse lävimise olulisemaid osi. Seda, mida ei öelda, peetakse tähtsaks, vaikusehetked vestluses arvatakse olevat rahustavad, sõbralikud ja igati kohased. Vaikimine tähendab, et sa kuulad ja õpid; rohke jutt väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest ka egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust. 1.6 Käitumine ja žestid erinevalt tõlgendatult Heiki Krips (2003, lk 55) selgitab, et sõnade kaudu toimuvat suhtlemist nimetatakse verbaalseks ja seda, mis sõnadest üle jääb, näiteks hääletoon, pilk, poos, žest, lähedus jne mitteverbaalseks suhtlemiseks. Lavinia Plonka (2007, lk 9) on öelnud, et kehakeel mõjutab kõike – suhteid, võimekust ja minapilti. Kui minna välisriiki partneritega kohtuma, siis peaks sekretär kindlasti arvestama ka välismaalaste käitumise ja
mul esitada kaeblust või kedagi kritiseerida: Esiteks selge rääkimine, teiseks tunnete ja arvamuste sõnastamine ja kolmandaks täpsustamine, mida ma tahan. Keskastme juht saab ennast kehtestada hea mõjutaja teguritega, mis on vajalikud, et töö sujuks. · KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bolton, R. Igapäevaoskused. 2. Butler, G. 2006. Võit sotsiaalärevuse ja häbelikkuse üle. 3. Davis, M.; Flanning, P.;McKay, M. 2000. Suhtlemisoskused. 4. Krips, H. 2002. Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. 5. Petitcollin, C. 2004. Kuidas enda eest seista. 6. Samel, E. 2005. Suhtlemine keskastme juhi proovikiri. Äripäeva Kirjastus AS.
Reeglipõhine Assotsiatiivne Tahtlik Automaatne Teadlik Teadvustamata Tõenäosusega Tõenäosuseta Ei sõltu kontekstist Sõltub kontekstist Argumenteerimine Argumenteerimiseks nimetatakse loogilist protsessi, milles mingi teesi tõesus tuletatakse argumendi tõesusest (Krips, H, 2010). Kaalutletud otsustamine Soovid osta telefoni. Tõeliselt läbimõeldud otsuse langetamiseks peaks esmalt vaatlema kõiki telefone eristavad tunnuseid. Seejärlel peaks endale tegema selgeks iga omaduse olulisus (aku kestvus on tähtsam, kui nimemälu maht). Lõpuks jääb üle hinnata (eelistatult numbriliselt) iga turul pakutava mudeli kõiki omadusi, korrutada antud hinded olulisuse kaaludega, tulemused summeerida ja parim valik ongi käes
tõstan aeglaseltpea vaatan kliendile (joodikule) sügavalt silma, paar minutit veel porinat ja läinud ta ongi. Tegelikult on pärast veel tükk aega üsna kõhe olla. Oma töös kasutasin: H.Tooman & A.Mae Inimeselt inimesele Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamatut. ÜLESANNE 2 Eesmärk: a) Tundma õppida tööstressi ilminguid ning b) analüüsida tööstressi leevendamise võimalusi töökohas. Ülesandes esitatud küsimustele vastamiseks leiad abi õpikutest: Krips, H. (2004). Suhtlemisoskustest juhtimisel ja õpetamisel. TÜ Kirjastus McKay,M. (1999). Suhtlemisoskused Vadi, M. (1997). Müügisuhtlemine. TÜ Kirjastus. Eallikad: Stressi teejuht: http://www.parnu.ee/raulpage/stress/teejuht_sisu.html Töö ja enesekehtestamine: http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/09/07e/tasub.htm Aktiivse kuulamise oskus võib lahendada tööalaseid probleeme: http://sekretar.ee/159396art/ Kuulamisoskus tuleb tööelus kasuks: http://www.cvkeskus.ee/career.php?
kohta. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Jõgeva S. Konflikt on areng, mis otsib väljapääsu. Kasutamise kuupäev: 10.11.2014, allikas: http://www.terapeut.ee/artiklid/suhted/konflikt-areng-mis-otsib- valjapaasu/ Konstruktiivne konflikti lahendamine. Kasutamise kuupäev: 12.11.2014; allikas: http://suhtesiim.ee/wp/naistest/konfliktid/konstruktiivnekonfliktilahenda mine/ Krips H. (2011) Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Kirjastus: Atlex Lacey H. (2002) Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tallinn: Elmatar Lehtsaar T. (2013) Mis on üldse konflikt. Kasutamise kuupäev: 13.11.2014; allikas: http://www.director.ee/mis-on-uldse-konflikt/ Lehtsaar T. (2008) Suhtlemiskonflikti psühholoogia, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus Kasutamise kuupäev: 13.11.2014 Maripuu I. (2009) Kompromiss kui ajupesu erivorm. Kasutamise kuupäev: 04.11
hoogu iga ratas lisab veel... Ah, miks küll see päev nii ruttu otsa saab? Miks ei kesta terve aasta see? Refr.: Teele, ... Suur lilleaed sõnad rahvasuust / Joseph Emmet (refrään), tõlkinud Heldur Karmo / rahvalik viis / Cy Coben, Charles Grean Ei talumees tüdrukult tahtnudki muud, kui kanala taga kord anda vaid selgitust sellest, mis kanad on väärt, kuid piilus sealjuures ka tüdruku nägu, kui näinuks seal mindagi uut ja küsis, kas neiust ei saaks talle abilist tallu, kes krips ja nii kraps peagi neil mõlemil oleks siis 31 Refr. Suur lilleaed ümber väikse maja. Särab ja lõhnab seal õitehurm elu on sinuga suur lilleaed! Kui tüdrukult isani jõudis see jutt, siis papale peale näis tulevat naer, sest ta hõõgudes näost nagu vask seal hüüdis: See mees on küll täielik ohver, sest kosimist nõuda võid talt ja katsugu ainult ta hüpata jõkke..
Mihkel Kama, Laur Kanger, Marge Kanne, Karin Kapp, Silva Kasela, Arvi Kass, Ind- rek Kaus, Ilmar Kerm, Renee Kermon, Andres Kert, Kerttu Kibbermann, Källi Kiik, Martin Kiilo, Hele Kiisel, Jaak Kikas, Ülle Kikas, Krõõt Kilvet, Kirke Kisand, Andres Kitter, Kaiko Kivi, Kristi Klaasmägi, Kadri Klaos, Aivar Kodumäe, Raivo Kolde, Anas- tassia Kolde, Junika Kolga, Riivo Kolka, Anti Konsap, Kaspar Korjus, Piret Korjus, Markko Krause, Karel Kravik, Toomas Krips, Ivo Krustok, Mari-Liis Kruup, Ivo Kruu- samägi, Kaie Kubjas, Andres Kukk, Külli Kukk, Meelis Kull, Ivo Kund, Külli Kund, Mirjam Kundla, Tiia Kurel, Hanno Kuus, Anni Kuusik, Elis Kõivumägi, Sulev Kõks, Elvis Kõll, Mirko Känd, Oskar Kärmas, Lauri Kärner, Emilia Käsper, Rainer Küngas, Kadri Kütt, Eve Laasi, Alvar Laigna, Anu Lajal, Rivo Laks, Margus Lamp, Johann Langemets, Taavi Larionov, Rene Lasseron, Leho Laul, Henri Laupmaa, Teele Lem-
annaabi.ee 
