Suhtlemiserinevused erinevate kultuuride vahel Eestis-2 (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Essee psühholoogias teemal "Eestlased kõrvaltvaates"

Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem.

Psühholoogia

27

doc

EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE

Aastate 2002-2008 vahemikus on eestlaste häiritustase märkimisväärselt suurenenud: 2002. Aastal 47% ja 2008. aastal juba 65%, samas kui mitte-eestlaste häiritustase on märgatavalt väiksem, kuid siiski ka tõusnud: 2002. aastal 16% ja 2008. aastal 24%. Kõrgenenud häirituse tase eestlaste seas tuleneb üha süvenevast usaldamatusest Eestis elavate muude rahvuste vastu. Pool Eesti elanikest, kõigist rahvusest, tunneb, et eestlaste ja mitte- eestlaste vahel puudub koostöötahe, mis on samuti süvenenud, arvestades tulemusi aastatel 2000-2008. Koostöötahte puudumist tunnevad siiski rohkem mitte-eestlased eestlaste poolt. Lõimumispoliitika prioriteedid on eestlastel ja mitte-eestlastel väga erinevad, analüüsides 2008. aasta tabelit. Eestlastele on kõige tähtsam eesti keele omandamine ja vene keelsete koolide eestikeelsele õppele, samas kui need punktid on mitte-eestlastele alles üheksandal ja kümmendal kohal

Euroopa integratsioon

44

docx

Suhtlemist mõjutavad tegurid kultuurilise mitmekesisuse taustal

(Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt teistsugusest kultuurist ja rahvusest pärit inimestega koostööd tegema hakata, siis peab teistest ka midagi teadma, et nendega edukalt suhelda. Sekretär, tase 5 kutsestandardis on kutset läbivates kompetentsides reisikorraldamise

Suhtlemine

35

doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

Ühel pool on nt need inimesed, kes elavad oma rolli täiesti sisse, on väga veendunud ja innustunud ja teisel pool on need inimesed, kes ei ole oma rolli omaks võtnud ­ seetõttu ei usu neid ka teised. Kuid mõnikord me ei ole laval, siis on tegemist lavataguse käitumisega (nt kodus, tagaruumides jne). Lavataguse käitumise puhul saavad inimesed oma maskid maha vtta ja eksperimenteerida ja varieerida oma rollidega. Lava taga saadakse ka lõõgastuda. Nende 2 sfääri vahel tuleb selget vahet teha. Seetõttu on paljude inimeste käitumine eri valdkondades täiesti erinev. Enamik sotsiaalset käitumist on vaadeldav esitamisena. Lisaks rollile mängib olulist osa ka lava, ehk see keskkond, kus inimene tegutseb ja ka vaatajaskond. Et mingilgi määral kontrollida seda muljet, mille saab auditoorium, võib esitaja manipuleerida selle keskkonnaga, et jätta õiget muljet.

Sotsiaalpsühholoogia

68

docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

ladina munus ­ kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised (siit teksti lai määratlus semiootikas). Kognitiivne lingvistika: abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril.(Nt inimmõtlemise metafoorideks on olnud kellamehhanism, telefonisidesüsteem, arvuti). Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

53

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

(põhjus). - Sõltuv muutuja ­ muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid ­ nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees ­ uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine  · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega

Sissejuhatus sotsioloogiasse

46

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

samu inimesi uuritakse korduvalt (ei ole anonüümne). Andmete analüüs: meetodid : kvantitatiivsed meetodid ja kvalitatiivsed meetodid. Kvantitatiivne meetod on põhimõtteliselt statistika ­ andmete analüüs statistilisete meetoditega, tulemuse esitamine arvude keeles. Lihtne kirjeldav statistika ­ loendamine, keskmine, protsent, suhtarvud...keerulisem statistika ­ korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs... Korrelatsioonianalüüs ­ vaja on selgeks teha seos kahe muutuja vahel. Positiivne korrelatsioon ­ ühe muutuja muutudes kasvab ka teine muutuja. Eksamil on vaja teada, mis asi on korrelatsioon. Maksimaalne korrelatsioon on +1 ja minimaalne -1. Kvalitatiivsed meetodid. Andmete analüüs vähem rangete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs. Diskursus ­ kirjalik või pildiline tekst. Ridadevahelt öeldakse midagi. Semiootiline analüüs. Semiootika - teadus märkidest ja tähendustest. Albert Camus ,,Võõras" Järelduste tegemine

Sissejuhatus sotsioloogiasse

113

doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

............................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: ..........................................................................................................52 2.3 Organisatsioonikultuur ......................................................................................................................58 Harrison M. Trice & Janice M. Beyer käsitluses on organisatsioonikultuuri tunnusjoonteks kollektiivsus ja sümboolsus (vt. Tabel 16). Kollektiivsuse all mõeldakse seda, et

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

Meedia

Kommentaarid (2)