50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pillemai1
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Marie Reemann Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2
oluliseks. Väärtused peegelduvad inimese tegevuses, lähtudes oma käitumisviisi valides oma isiklikest väärtushinnangutest. Väärtustest peegeldub ka arusaam heast ja halvast, õigest ja valest. Väärtushinnangud tulenevad enamasti isiklikest kogemustest ning on seetõttu igal inimesel erinevad9. Kõige lihtsamalt saab väärtusi jagada kaheks: indiviuaalsed väärtused: vabadus, tervis, edu ja kollektiivsed väärtused: patriotism, kultuur, solidaarsus10. 8 Kiis. Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiakute_muutumine.html 9 Saareväli 2013 10 Sutrop 2008: 7 3.2.2. Väärtushinnangute kujunemine Väärtushinnangud kujunevad aastatega ja võivad mingil määral muutuda kogu elu jooksul, tingitud uutest kogemustest, kuid põhiväärtusi on raske muuta. Väärtusi kujundavad kõige
................................8 4.1 Klienditeenindaja tunnused 4.2 Rahuloluks vajalike tunnuste selgitamine 4.3 Kliendi ja teenindaja esmakohtumine 5. KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................9 Erinevad kliendirühmad kaubanduses Tavaliselt võtavad ettevõtted kliendirühmade määratlemisel aluseks mitmeid tunnuseid üheaegselt. Iga ettevõte määratleb oma kliendirühmad, sõltuvalt oma äriideest: kellele, mida ja kuidas ettevõte pakub. Klientide rühmitamine Klientide rühmitamine võimaldab toote või teenuse pakkujal: - Täpselt määratleda "oma" kliente, nende vajadusi, soove, ootusi; - Õigeaegselt kohaneda muutustega klientide nõudluses (vajadustes, ootustes, soovides); - Pakkuda oma klindirühmade vajadusi ja soove rahuldavaid tooteid/teenuseid (sealhulgas tugi-, lisa- ja täiendteenuseid); - Arendada tooteid/teenuseid vastavalt oma kliendirühmade vajaduste ja soovide
" Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahumeelselt koos elada. See võib olla üks vahendeid meie püüdlustes saada aru tänapäeva maailmast, mõista paremini end ja teisi selles. See võib olla üks võtmeid, et avada uks uude ühiskonda. Kultuur on inimeste suhtlemise tulemus, aeglaselt kujunev protsess, raskesti omandatav rikkus. Kultuur ei ole midagi niisugust, mis areneb inimeste ajudes, see on inimene ise. Üksteisemõistmise võtmeküsimuseks on kogemuste erinevus
Erinevatel rahvastel, erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Infot sain Internetis ja abiks oli ka üks Kersti Vellearu raamat. Uurisil lähemalt erinevaid kombeid ja tavasi keeles ja kehakeeles, tõin välja näited osade riikide näol. Mis on kultuur? Kultuur on õpitud, mitte päritav : ta omandatakse sotsiaalses ümbruses, teda ei saa kaasa geenidega. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe. Kultuur: · Mõistuse kollektiivset programmeerimist, mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest.
ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise käigus üritan ühtlasi leida iseennast oma rahvuses ning mõtestada lahti enda kuuluvus ja identiteet. Stereotüübiks õpiku ,,Psühholoogia gümnaasiumile" (2006) järgi nimetatakse järeldusi ja omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta, mis on tehtud teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel
mõjutavad stereotüübid ja hoiakud. Näiteks mustlased, kes elavad ka Eestis ja räägivad kõva häälega ning on lärmakad, ei hooli eriti, mida nendest mõeldakse. Samas, mustlaste imago mõjutab negatiivselt nende vastuvõtmist meie ühiskonnas. Üldiselt on teada, et harimata inimesed (sõltumata rahvusest ja päritolust) käituvad tihti ebaviisakalt ja tüütavad oma suhtlemisviisi ja käitumisega teisi inimesi. Igas kultuuris on erinevaid inimesi, kellest ühed on intelligentsed ja haritud ning teised ei paista eriti oma tarkuse ja kultuursusega silma. Suhtlemiserinevused tekivad juba siis, kui inimesed kasvavad erinevates sotsiaalkeskkondades ja omandavad oma rahvuse traditsioone ja visioone. Samas vahetatakse multikultuurses 2 ühiskonnas informatsiooni ja kogemusi, mille tõttu inimestel tekib ühtne hoiak ja mõtlemisviis.
Kultuuri uurides 2002 Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede „Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid