Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine (0)

1 Hindamata
Punktid
Konformsus , kehtestav
alistuv, agressiivne käitumine
Konformsus ja mõju 
käitumisele
Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta
Põhjused
- informatiivne
- soov meeldida
- püüd saada kasu, vältida karistusi
Grupiga nõustumist mõjutavad
- grupi suurus
- grupi üksmeel
pühendumine  grupile
- olukorra ebamäärasuse määr
- soov olla individualist, teistest erineda
Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline  sobivus
“meie”-tunne
Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne 
suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele  illusioon
vastutuse  jagamise  tunne
Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine 
Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and  Practice . 4th Ed. NY: Routledge
Kehtestav – enda huvide eest  seismine  teist kahjustamata; 
ollakse “mina ise”, vähendab hirmu ja ärevust teistes;  pinged  
seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine
Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon 
Enda õiguste eest seismine viisil, mis  arvestab  ka teiste isikute 
õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust. 
Alistuv – enda huvide eest ei seista; väldib konflikte, mugav, 
turvaline, heakskiitu saav, kontrolli omav*
Agressiivne – enda huvide kaitsmine teiste huvide arvelt; 
kontroll, jõud, üleolek;  süütunne , vaenlased,  võõrandumine  
suhetes
Kehtestamise  funktsioone:
• isiklike õiguste kaitsmine (ja samas ka teiste õigustega 
arvestamine );
• põhjendamatutest nõudmistest  keeldumine ;
• põhjendatud nõudmiste esitamine teistele;
• saada hakkama olukorras, kus teised on põhjendamatult 
keeldunud;
• teiste käitumise muutmine kehtestaja suhtes;
• vältida agressiivseid konflikte;
• enesekindlalt ja avatult enda  seisukohtade  esitamine;
• luua ja säilitada enesetõhusustunnet.
Kehtestamine eeldab enda ja teiste vahel toimuva 
kommunikatsiooni jälgimist
Enda õiguste kaitsmine eeldab nende tundmist/teadvustamist x 
olukorras
Enesehinnang (nt positiivne enesekohane hoiak)
Kognitiivne  restruktureerimine (ootused ja uskumused seotud 
käitumisega) ja enesekohased  väited (“Ma pole seda väärt”)
Alistuvad isikud tajuvad õigustamatuid ootusi õigustatutena 
(asjade laenamine, teiste töö tegemine jne.)
Rahulolematus  olukorraga – oluline olukord, negatiivsed tunded 
Kehtestamiseks peab olema võimalus kehtestada (olukorra 
spetsiifika) ja teadmine, milline on kehtestav käitumine; 
hinnatakse reaktsiooni kasulikkust/mõttekust (mõnikord on tark 
vait olla
); pikaajaline positiivne tagajärg
Kontrollitunne elu üle, rahulolu  suhetega , eesmärkide 
saavutamine 
- Nõudmise, soovi esitamine
-  Keeldumine ebamõistlikust nõudmisest
-  Teise isiku käitumise muutmise nõudmine
-  Ebapopulaarse isikliku arvamuse esitamine
-  Negatiivsete tunnete või lahkarvamuse väljendamine
-  Teiste kriitikale vastamine
Olukorrad, milles keerulisem kehtestada
- Teisi isiku  territoorium  (kodus, kabinetis jne)
- Teine (sub-) kultuuriruum
- Ülemustega, kõrgemal positsioonil olevate isikutega
- Endiste sõprade ja kolleegidega, kui isik on tõusnud kõrgemale 
(võimu)positsioonile
- Sõprade ja lähedaste kolleegidega
- Vanemate inimestega
Olukorrad, milles kaaluda kehtestamisest loobumist
- Suhtlemisel tundlike inimestega (emotsionaalne reaktsioon
füüsiline rünnak)
- Keerulises olukorras oleva inimesega (nt  praktikant , õpilane)
Kehtestamise tüübid
  Basic  /……/ - inimene väljendab enda seisukohta kaitstes 
enda õigusi, uskumusi, tundeid,  arvamusi“Vabanda, ma ei 
ole nõus selle  väitega , et ….. Ma arvan teisiti.”

 Empaatiline – ollakse tundlik teise isiku suhtes. “Ma tean, et 
see arvamus on sulle oluline, kuid ma leian, et …”
 Eskaleeruv – samm-sammult “kasvav/tugevnev”* 
kehtestamine “Ei, ma ei soovi osta.”, “Ma juba ütlesin, et 
ma ei soovi osta”, “Ma olen juba mitu korda … . ”
 juhul, kui kokkuleppest ei peeta kinni (viidatakse 
kokkuleppele)
 Mina-sõnumeid kasutav – objektiivne olukorra kirjeldus ja 
selle mõju isiku tunnetele, elule jne.  
Kehtestava  sõnumi sisu
Suhte säilimisele aitavad kaasa sõnumi  sisus  esinevad 
komponendid nagu tänu avaldamine,  selgitamine
vabandamine, katse leida  kompromissiempaatia  
väljendamine.
 
Kolme tüüpi sisu:
- käitumise kirjeldamine
      - käitumise kirjeldamine koos rahulolematuse 
väljendamisega
- lisaks esitatakse soov/nõue
Mina- sõnumid  (I-language) – Mul on …, Ma arvan, et ….
Täpne sõnum - Mul on  kõht  tühi, ma ei suuda keskenduda.
Empaatia väljendamine – Ma saan aru, et sa …., kuid ma …..
Soovi (muutus) esitamine 
Kehtestav sõnum
• Häiriva käitumise kirjeldus (täpne ja 
hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide, 
isikuomaduste jms kohta)
• Tunded (mida see käitumine tekitab)
• Mõju (milline on selle käitumise tagajärg)
Õige inimesega, õige asja puhul
Ei- ütlemine
• Loomulik keeldumine (igapäevasituatsioonid)
•  Kuulamine  ja “ei”
• Põhjendatud “ei”
•  Muutlik  “ei”
• Rikkis plaat
•  Otsekohene  “ei” ilma põhjendusteta 
•  Vaikimine , teema vahetamine, enda halvale 
enesetundele  viitamine , “Jah, kuid …”, “Ma mõtlen selle 
peale.”
• Keskkonna muutmine, loomulikud tagajärjed (reaalsuse 
surve), kokkulepitud tagajärjed, eemaldumine (ajutine, 
lõplik), valikuline tähelepanematus
Võimalikke negatiivseid reaktsioone
Back-biting – “Kus nüüd arvab endast!”
Agressioon  domineeriva positsiooni 
säilitamiseks
(Liigne) vabandamine
Emotsionaalne reageering - “Sa ei 
armasta mind enam!”
Kättemaks
Alistuv käitumine
Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsaks inimese soovide, vajaduste, 
arvamuste jne. arvestamata jätmise
Kahtlev, räägib vaikselt , vaatab kõrvale, närviline, teemade  vältimine
nõustumine vaatamata enda tunnetele, enda alahindamine  teistega  
võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel
Väldivad avalikku tähelepanu, minimaalne enda  avamine  vältimaks 
kriitikat, tagasihoidlikud, eelistavad olla teistega suhtlemisel passiivsed, 
sõbralikud ja nõustuvad.
Plussid: kena inimene, sõbralik, meeldiv (abivalmis), turvaline (konfliktide 
vältimine), vähem vastutust (ei saa süüdistada, kui inimene ei 
avaldanud survet ), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt  Bolton )
Miinused:  ärritav , piinlikkust tekitav, emotsioonide ventileerimine suhteid 
kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton)
Agressiivne käitumine
Buss,  Perry : agressiivsuse neli  dimensiooni
füüsiline, verbaalne, viha (afektiivne 
aspekt), vaenulikkus (kognitiivne aspekt)
Otsene ja varjatud, passiivne agressiivne 
käitumine
Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), 
võistlev , domineeriv (sobivus ühiskondlike 
ootustega?). (vt Bolton)
Mõjustamise reeglid ( Cialdini , 2005)
•  Vastastikkus
• Kohustumine ja järjekindlus
• Sotsiaalne  tõendus
• Meeldivus
• Autoriteetsus
• Nappus

Document Outline

  • Slide 1
  • Konformsus ja mõju käitumisele
  • Slide 3
  • Kehtestamise funktsioone:
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Kehtestamise tüübid
  • Kehtestava sõnumi sisu
  • Kehtestav sõnum
  • Ei- ütlemine
  • Võimalikke negatiivseid reaktsioone
  • Alistuv käitumine
  • Agressiivne käitumine
  • Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005)
Vasakule Paremale
Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #1 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #2 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #3 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #4 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #5 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #6 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #7 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #8 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #9 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #10 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #11 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #12 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #13 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #14 Konformsus-kehtestav-alistuv-agressiivne käitumine #15
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor angiez Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Suhtlemispsühholoogia
17
docx

Suhtlemispsühholoogia

· Perifeerne tee ­ sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Allikas: usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus, atraktiivsus Sõnumi vastuvõtja ja sõnumi asjakohasus, vajadus struktureerida olukorda, info töötlemise vajadus) Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, emotsioonide tekitamine Grupimõju. Konformsus. Tõekspidamiste või käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd saada kasu, vältida karistusi, grupi suurus, grupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) · Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu))

Suhtlemispsühholoogia
Mõjustamise eksam
7
docx

Mõjustamise eksam

Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (nt. kõrge hind, järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine ei ole alati kooskõlas hoiakutega Erinevate tehnikate rakendamine indiviidi käitumise, hoiakute vormimisel; eetiline ja ebaeetiline mõjustamine Veenmine ­ katse muuta hoiakuid informatsiooni ja argumentide kaudu Võim ­ sisaldab kohustuslikku käitumist, sundi Sotsiaalsed normid - juhised, reeglid käitumise kohta - reguleeritud käitumine grupis ja ühiskonnas - surve ja normid - tajutud ja tegelikud normid Normide kujundamine (nt. Joome poole vähem, (või ei joo üldse (nt. septembris)) Teiste inimeste kohaloleku mõju Mõju otsese sekkumiseta: Norman Triplett (1898) ­ teiste inimeste kohaloleku mõju sooritusele Floyd Allport ­ sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif ­ autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine

Psühholoogia
Suhtlemispsühholoogia
14
pdf

Suhtlemispsühholoogia

Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga) ● Kohanemine

Suhtlemispsühholoogia
Enesekehtestamine
15
docx

Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust

Isiksusepsühholoogia
ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS
26
doc

ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS

ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2

Enesejuhtimine
Tõhusa eneseväljenduse reeglid-Minakontseptsioon-Kehtestav käitumine-kehtestamistehnikad-Suhtlemisstiilid
5
docx

Tõhusa eneseväljenduse reeglid, Minakontseptsioon, Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad, Suhtlemisstiilid

-Sotsiaalne võrdlemine- võrdlus oluliste teistega: kes on meie sarnased; kellel on sarnased eesmärgid; samasoolised, eakaaslased jne. Võrdlemine toimub pidevalt- teadlikult, tahtmatult. -Võrdlus ajas- võrreldakse oma eelmist ja praegust mina. -Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma hoiakute kohta 3 allikast: tajudes oa sisemisi seisundeid; jälgides oma avalikku käitumist; pannes tähele olukordi, milles käitumine toimub. Psüühiliste protsesside kompleksi, mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse subjekti nimetatakse eneseteadvuseks. Kujutlust enesest nimetatakse minapildiks. E. Hilgardi ja R. Adkinsoni väitel on minal järgmised aspektid: katkematu, ta on väärtuste ja eesmärkide kehastus, ta on survetegur, sõltub sellest, kuivõrd teda tõrjutakse või aksepteeritakse. PRIVAATNE JA AVALIK MINA Privaatne mina- tajutud mina on minakäsitluse peegeldus, on isik, kellena arvatakses end

Suhtlemispsühholoogia
Mõjustamine
38
pptx

Mõjustamine

tuttavale jne Kellegi “sildistamine”, mis hakkab mõjutama selle isiku tajumist ka tulevikus Vastuseisu ületamine, nt. te ei pea meie toodet ostma “Jalg ukse vahele” – inimene pannakse enne nõustuma väiksemate ettepanekutega (enne põhiettepanekut, nt “me tutvustame meie tooteid”, millele järgneb tutvustus meeldivalt sisustatud ruumis jne) Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine – olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine Konformsus ja mõju käitumisele

Psühholoogia
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS
7
docx

KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS

negatiivsed tunded, eneseväärikuse häired); - võitlemine (jõu kasutamine, ähvardamine, liiga tegemine. Tagajärjed: suhted lõhutakse pöördumatult. Kaotaja tunded: häbi, alandus, viha, kurbus, raev. Hoiakud: vaenulikkus, vihkamine); - läbirääkimine (püüd probleemi lahendada mõlema huvisid arvesse võttes, selgus ja objektiivsus) Kehtestamine on oma õiguste eest seismine viisil, mis ei riku teiste õigusi, olles sealjuures mitte agressiivne ja mitte alistuv. See on käitumisviis, mis tuleneb uskumusest, et meie vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad ja teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui meie omad. Kehtestavat käitumist iseloomustab nii sisemine kui ka välimine enesekindlus. Kehtestava käitumise tehnikad on õpitavad kui indiviid tahab neid õppida (tahab oma käitumisviise muuta) ­ selle kaudu võib toimuda ka teatav muutus isiksuses

Pedagoogika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun