tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon. Efektiivne kommunikatsioon- kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru. MUDELID: 1. LINEAARNE ÜHESUUNALINE (Shannon-Weaver`i mudel) 2. VASTASTIKUNE SÕNUMITE TÕLGENDAMINE (Osgood-Schramm`i mudel) Ringikujuline. 3. SPIRAALIKUJULINE KOMMUNIKATSIOON (Dance`i mudel) Eelnenud kommunkatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist. KOMMUNIKATSIOONI MUUTUS- MUUTUS SUHETES ja vastupidi sõltub: ● Sagedus
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word.
säilitamiseks (Liigne) vabandamine Emotsionaalne reageering - “Sa ei armasta mind enam!” Kättemaks Alistuv käitumine Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsaks inimese soovide, vajaduste, arvamuste jne. arvestamata jätmise Kahtlev, räägib vaikselt, vaatab kõrvale, närviline, teemade vältimine, nõustumine vaatamata enda tunnetele, enda alahindamine teistega võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel Väldivad avalikku tähelepanu, minimaalne enda avamine vältimaks kriitikat, tagasihoidlikud, eelistavad olla teistega suhtlemisel passiivsed, sõbralikud ja nõustuvad. Plussid: kena inimene, sõbralik, meeldiv (abivalmis), turvaline (konfliktide vältimine), vähem vastutust (ei saa süüdistada, kui inimene ei avaldanud survet), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt Bolton) Miinused: ärritav, piinlikkust tekitav, emotsioonide ventileerimine suhteid kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton) Agressiivne käitumine
instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle, 1994). · Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse kogemine Materiaalne, instrumentaalne toetus, mis viitab konkreetsete teenuste osutamisele, emotsionaalne toetus (väljendub nt julgustamises, usaldamises), informatiivset toetus nt. nõuandmine , arvamuste toetamine, uskumuste-hoiakute kinnitamine, tunnustamine, kaaslaseks olemine kui sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt
sõnumi töötlemisel - Kõrge haaratus - Allikas - usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) - Ekspert (haaratuse määr) - Sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus - Füüsiline atraktiivsus - Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, hirm, struktuur (ühe- või kahepoolne), argumentide esitamise järjestus, keel ja kõne (kiirus) - Sõnumi vastuvõtja: sugu, enesehinnang, enesemonitooring - motivatsioon ja sõnumi relevantsus, personaalselt oluline; sõnumi sisule kõrgem tähelepanu <> ebaoluline, irrelevantne sõnum perifeersetele vihjetele tuginemine (nt. allikas); - olukorra mõtestamise, struktureerimise vajadus, komplekssete ülesannete eelistamine (need for cognition) - Võime, võimalus infot analüüsida: segamine, sõnumi kordamine, eelnevad teadmised Konformsus ja mõju käitumisele
Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)
Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine)
Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969) Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967) http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver’i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra)
Kuulajat on kerge häirida. Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Peegeldav kuulamine võimaldab kontrollida kuuldu paikapidavust ja väljendada soojust ja hoolimist. KEHAKEELE LUGEMINE Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine; emotsioonid kipuvad vaatamata meie pingutustele mitteverbaalseid väljendusi suunata ikkagi läbi immitsema. Juhtnöörid kehakeele lugemiseks: Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. Pange tähele vasturääkivusi (kehakeel ja sõnad on vastuolus). Olge teadlik enda tunnetest ja kehalisest reaktsioonidest. KUIDAS PEEGELDAMISOSKUSI LIHVIDA Ärge teeselge mõistmist;
• Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen) embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid – jõllitamine, personaalse info väljendamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused Prokseemika
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus); Sotsialiseerimis
Enda avamine, usaldus, suhted, suhete kujunemine Hinde, A.R. (1997). Relationships. A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: isikule tüüpiline käitumine avatuse määr teise isiku käitumine suhe Avatud teistele Enda avamise plusse - Mõju suhetele: - rahulolu suhetega
o Samm-sammult o Hea mees-halb mees o Osalemine o Analüütiline dialoog o Demonstratiivne taandumine o Näiline volituste puudumine o Kannatlikkus x Kus läbi rääkida x Millal läbi rääkida x Kuidas korraldada esimene pakkumine ja kohtumine x Kuidas suhelda teisest kultuurist partneriga 3. Alustamine x Läbirääkimiste avamine o Sümpaatia saavutamine o Smart-talk o Aeg partnerile aklimatiseerumiseks ja olukorra hindamiseks x Päevakorra reguleerimine o Isiklike arvamuste säilitamine o Kultuurilise kompetentsuse ja sensitiivsuse kasutamine 4. Arusaamise loomine · Informatsiooni kogumine · Positiivne lähenemine o Ja-le juhtimise strateegia o ettepanek teha esimene pakkumine o esimene väga kõrge nõue (vt min-max strateegia)
Kas sarnaste kirjeldustega inimesed tõmbuvad omavahel? Püsivaid suhteid omavahel loovad sarnased inimesed. Sarnasused seisnevad välimuses, isiksusetüübis, hoiakutes ja väärtustes. · Vahetusteooria. Sobivad need, kellel on teineteisele midagi anda. Igal inimesel on mingisugune kapital, mida ta suhtesse kaasa võtab (oskused/omadused/esemed) ning suhtes tuleb neid vahetada. · Avanemise/sõltuvuse teooria. Suhete ja suhtearengu rada on muuhulgas ka iseenda avamine ja teine tundmaõppimine/info saamine. Avamine tähendab paralleelselt ka sõltuvust. Mida rohkem ma end teisele avan, seda rohkem olen partnerist sõltuv. Liigne avanemine on ohtlik. nt kõige emotsionaalsemad konfliktid tekivad siis, kui inimesed ennast teisele avavad. · Devendra Singh. P/P suhe vööümbermõõt 70% puusaümbermõõdust -> naised, kellel nii on, on suurem tõenäosus sünnitada. Suhete mõjurid · Enesehinnang
põhjusi projektsioon · inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele HOIAKUTE TEOORIA Enamlevinud komponentide järjestus hoiaku kujunemise puhul: kognitiivne, afektiivne, konatiivne (käitumuslik) Kognitiivsed · isiku mentaalne kujutlusvõime, arusaamine ja interpreteeringud inimeste, objektide ja teemade kohta Afektiivsed · inimeste tunded ja emotsioonid objektide, teemade ja ideede kohta Käitumuslikud · indiviidide kavatsus, tegevused ja käitumine situatsioonis HOIAK valmidus positiivselt või negatiivselt reageerida · inimestesse · situatsioonidesse · toodetesse · teenustesse püsiv valmisolek · teatud reageeringuks · hinnanguks Väärtused, arusaamad ja tegelikkuse võrdlemine oma väärtustega kujundavad hoiaku, mis avaldub tundena ja väljendub käitumises. MÕJUSTAMINE MOTIVEERIMISOSKUS ON KUNST
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus
Et sellist mõju, hinda, tagajärge kirjeldada nii, et teine seda vastu võtta saaks, tuleks püüda olla võimalikult objektiivne. Suhtlemisstiilid Inimestevahelisel suhtlemisel kasutatakse mitmesuguseid suhtlemisvahendeid, mis on nagu tehnilised võtted, mille käivitavad inimeste tõekspidamised, huvid, oskused, võimed. Viimaste koostoimel kujunevad välja suhtlemisvahendite kasutamise viisid, mida nimetatakse suhtlemisstiilideks. Suhtlemise avatus näitab, kuivõrd inimene ennast suhtlemises avab teistele. See väljendub selles, kui avatuna või suletuna teised teda tajuvad. Avatus võib olla kõrge või madal. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet ja mõjutusi. Tagasisidet võib järelikult käsitleda ka suhtlemise kontrolli allikana. Tagasiside võib olla madal (nõrk) või tugev (kõrge) käitumise kontrolli mõjutaja.
muutused, pilgu pööramine jne). 4. Millisel moel saab suhtlemine olla: materiaalne vajadus – suhtlemine kui materiaalne vajadus tuleneb pidevast vajadusest informatsiooni ning teadmisi saada ja vahetada, emotsionaalne vajadus – suhtlemine tekitab emotsiooni, inimene otsib suhtlemisel positiivseid emotsioone (kaaslaste lähedus ja heakskiit, tunnustus, sõprus) 5. Kirjelda kolme põhiseisundit, mis on igas inimeses olemas ja mis on pärit lapsepõlvest: Laps/Lapsevanem/Täiskasvanu – kuidas inimene nendel tasanditel käitub? Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA- tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemood.
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel Hea psühholoogilise kontakti k
välja mõtleb ja täide viib. 5) Mõlemad saavad sellest kasu, kui teine kuulajana sõltuvusse ei satu. 11 Kolm lähenemisviisi suhetele Muistses hiina mõttemaailmas tähistasid terminid yin ja yang vastandlikke kategooriaid, mis vaatamata erinevusele olid teineteisest sõltuvad ja teineteist täiendavad olemise tahud. - Enesekehtestamine (yang) - kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale. - Ärakuulamine (yin) - vastapoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui mures. KT - kehtestamisetreening. Igal inimesel on oma ainulaadne isikruum - ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Theodor White «The making of the president 1960». Albert Scheflen, Norman Ashcroft «Human territories: Ho we behave in space-time». Tunnistada minu isikuruumi tähendab austada minu füüsilist ruumi ja mu cara ning lasta
Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud). Kui me ei saa aru, mis on lapse vajadused, siis tekib raskusi stimulatsiooniga. Kõnetaju võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2 elukuuni (Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8. Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL Kõik täiskasvanud kõnelevad rinna- ja väikelastega lastega erilisel viisil. HOIDEKEELE Tunnused: Lühikesed laused Aeglane kõne Rohkem küsilauseid Keeldumised harva Kolmandik kõnest kordused Lihtlause domineerib
Esinemisel avaldavad publikule mõju järgmised toimimisviisid: - Tugeva häälega esitus (et oleks kuulda) - Publiku vaatamine - Sõnade selge väljahääldamine - Paus olulise sõna või lause järel, oluliste sõnade või lausete rõhutamine ((hääle tugevuse tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon
Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast (majandus, sotsioloogia, psühholoogia, IT jne). Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: 1949 uurijad Shannon ja Weaver lõid küberneetikas mudeli, mida hakati ka inimeste vahelise kommunikatsiooni jaoks kasutama: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Suhtlemisprotsessis osalejad: · Kommunikaator- info andja. · Retsipient- info saaja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
