Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte/kordamine (0)

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA
Transaktsioonid :
Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina.

• lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu.
  
• täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks.
  
• lapse tasand- impulsiivsus , emotsionaalsus, rõõm , loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus.
  

Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne.
Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme.
Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik
Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon .
Efektiivne kommunikatsioon- kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru.
MUDELID:

LINEAARNE ÜHESUUNALINE (Shannon- Weaver `i mudel)

VASTASTIKUNE SÕNUMITE TÕLGENDAMINE (Osgood-Schramm`i mudel) Ringikujuline.

SPIRAALIKUJULINE KOMMUNIKATSIOON (Dance`i mudel) Eelnenud kommunkatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist.
KOMMUNIKATSIOONI MUUTUS- MUUTUS SUHETES ja vastupidi sõltub:

• Sagedus
  
• Teemad
  
• Teemade hulk
  
• Teemade käsitlemise sügavusest
  

Sõnumi tegelik sisu- sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt.
MEHED- faktidele orienteeritus, instrumentaalne
NAISED- tunnetele orienteeritus, isiklik teave
Efektiivne sõnumi saatmine :

• “mina” sõnumid
  
• ideede korrastamine enne sõnumi saatmist
  
• ideede hulk sõnumis (1)
  
• seisukoha selge esitamine
  
• sõnumi kordamine
  
• tagasiside küsimine
  
• suhtlemispartneriga arvestamine
  
• teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline)
  
• verbaalne ja mitteverbaalne info
  

Kuulamistõkked:

• Võrdlemine- kumb on targem
  
• mõtete lugemine- usalduse puudumine; mida teine tglt mõtleb ja tunneb
  
• vastuseks valmistumine,
  
• samastumine- partneri jutuga samastutakse, hakataks oma kogemustest rääkima.
  
• väitlemine - jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen...
  
• õigustamine
  
• teema vahetamine
  
• takkakiitmine
  
• unelemine
  
• sõelumine
  

PSEUDOKUULAMINE - KUULAB AGA EI KUULE !!!
Suhtlemine - protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest
Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt.
-afektiivne
-kognitiive
-käitumuslik komponent
-sotsiaalne kontekst
Interaktsioonide ja suhete mõjutajad:

• iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid , suhtlemisoskused )
  
• suhtlemispartner
  
• suhtlemine kui sotsio -kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba!
  
• Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum)
  

Sotsiaalse käitumise ajendid :

• Bioloogilised vajadused
  
• Teistest sõlutmine
  
• Liikmeks olemise vajadus
  
• Kontroll, domineerimine, võim
  
• Seks
  
• Agressiivsus
  
• Enese väärtsustamine
  
• Alturism
  
• Saavutusvajadus
  

Heterogenne suhtlemiskeskkond - Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda üksteist, kuid kes kõik tunnevad ühte konkreetset isikut.
Põhilised sotsiaalsed võrgustikud:

• Olulised teised
  
• Isikud, kellega on vahetussuhted
  
• Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt
  

Suhete tüübid:

• Kestvuse alusel: lühi ja pikasajalised
  
• Läheduse alusel; lähedussuhted
  
• Tegevuste alusel: mida koos tehakse nt abielu
  

MÕISTED:

• Teabe edastaja
  
• Teabe vastuvõtja
  
• Teade
  
• Kanal
  
• Sümbolid
  
• Konteskst
  
• Tagasiside
  
• Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline )
  

Mina- konseptsioon - teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle)
MK sotsiaalne funktsioon- teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele.
Minapilt määrab ära ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan , et minuga käitutakse vastavalt)
MÕJUSTAMNIE
Tsentraalne - loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu
Perifeerne tee- sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent
Käitumise vormimise tagajärijetüübid:

• Käitumise sagedus kasvab:
  
  • pos kinnitamine- tasu
    
  • neg kinnitamine- oodatava neg tagajärje ärajäämine
    
• Käitumise sagedus kahaneb:
  
  • Karistus- ebameeldiv tagajärg
    
  • Frusteeriv tasumatus- oodatava tasu ärajäämine
    

Konformsuse mõju käitumisele- tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta

• Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd kasu saada, vältida karistusi
  
• Mõjutavad: grupi suurus, frupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda
  

Hoiakud- püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil
Mõjutamine- motivatsiooniline nähtus
Komponendid: kognitiivne , afektiivne, käitumuslik
L.Festinger kognitiivne dissonants !
Sõnumi muudab VEENVAKS:

Võimu omamine

Pos suhe mõjutatavaga

Atraktiivsus

Huumor

Sõnumi esitamine eneskindlalt

Mõjustatav peaks vaidlema vastu enda senisele seisukohale

Poolt ja vastuargumendid

Vastastikusus

Ärevuse tekitamine koos lahendusega

Moraalile rõhumine

Järjekindlus ja pühendumine (avalik deklareerimine , isiku enda aktiivsus, vabatahtlik)

Ennast-täitev prohvetlus (tegevuse ennustamine tulevikus)
Mitteverbaalsed infokandjad- zestid, poosid , miimika, silmside , kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg.
Eesmärgid: asendada verbaalset kommunikatsiooni, täiendada seda, kujundada öeldud sõnu, vestluse reguleerimine, emotsioonide ja hoiakute väljendamine, personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine / esitlemine
Embleemid- MV nagu sõnad, tähendusega märgid
Illustraatorid- kõnega kaasnevad
Adaptorid- endale suunatud, tahtmatud
Afektide väljendamine
Regulaatorid
Proskeemika- personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (iskutevaheline distants )
0-45cm intiimne tsoon
-120cm personaalne tsoon
-360cm sotsiaalne tsoon
-610cm avalik tsoon
Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall)
formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue)
soojus
privaatsus
tuttavlikkus
piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist)
distants
Keskkondlikud tegurid- sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu
Erinevused lähedusuhetes ja suhte kujunemisel:

• Jõulisus, intensiivsus
  
• Pühendumine
  
• Emotsionaalsus
  
• Seksuaalsus
  

Meeldimine :

• Geograafiline lähedus , interaktsioonide sagedus
  
• Sarnasus- hoiakud/väärtused, huvid, sotsiaalne klass
  
• Füüsiline atraktiivsus (esteetiline aspekt, steretüüp, et ilus on ka hea, sotsiaalsed oskused e enesekindlus , ilu ülekanne temaga suhtlemisel)
  

Sõprus- kahe isikus vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine.

• vabatahtlik
  
• avatus , usaldus, lähedus, meeldimine, austus
  
• toetuse pakkumine
  
• vastastikusus
  
• sümmetriline (võrdsed)
  
• puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid
  
• välise surveta aja pühendamine teineteisele
  

Sõpruse reeglid:

• abistamine
  
• sõbra privaatsusega arvestamine
  
• konfidentsiaalsus
  
• usaldusväärne käitumine
  
• sõbra eest seismine
  
• emotsionaalse toetuse pakkumine
  
• enda avamine
  
• salliv suhtumine sõbra teistesse sõpradesse
  

Romantilised suhted:
Rahulolu suhtega ja uskumus armastuse kohta. Atraktiivsus (mehe/naise eelistused , sotsibioloogiline lähenemine )
Kiindumus- kestev psühholoogiline seotus inimeste vahel.
Turvaline kiindumusstiil- suhted vanematega kirjeldati soojade ja sõbralikena.
Ärev /ambivalentne kiindumusstiil- Vanemaid kirjeldati pealetükkivana.
Vätiv kiindumusstiil- Emasid kirjeldati külmade ja tõrjuvatena
Armastuse teooriad:

• Füüsiline, intensiivsed emotsioonid
  
• A kui mäng, manipuleeriv
  
• A kui sõprus, vähe kirge
  
• Ratsionaalne , kalkuleeriv
  
• Emotsionaalne, irratsionaalne
  
• Alturistlik
  

Armastuse komponendid:

• INTIIMSUS - emotsionaalne komponent, lähedus
  
• KIRG - motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus
  
• PÜHENDUMINE- kognitiivne komponent, otsused suhtes olemise kohta
  

Takistused läheduse kogemiseks:

• Madal enesehinnang
  
• Kiirustamine
  
• Läbitöötamata vaenulikkus
  
• Mineviku mõju
  
• Manipulatsioonid
  
• Rivaalitsemine
  

ÜKSINDUS JA ÜKSILDUS
R. WEISS :
-Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik)
-Emotsionaalne isolatsioon
Põhjused: kaaslaste puudumine, võõras olemise tunne (teda ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine ), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon
Tegevused üksinda olemise korral:
Passiivne: nutmine, magamine , mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil
Aktiivne: õppimine ja töötamine, sport , jalutamine, lugemine, kinos käimine
Sotsiaalne kontakst: sõpradele helistamine , külastamine jne
Armukadedus - emotsionaalne reaktsioon , mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral
Seda kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed tegurid nt enesehinnang-miks peaks keegi tahtma minuga kokku jääda?) Stress , äravus, mure, segdustunne, ohvriks olemise tunne)
KONFLIKT- lahkheli ootuste, vajaduste, huvide jms vahel. Viitab muutuse vajadusele.
DESTRUKTIIVSED - suhteid kahjustavad
KONSTRUKTIIVSED- lahendusi andvad
POS: aitab vältida depresiivsust, viha, ärevust, ebakindlust, aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teistest
NEG suhtumist konflikti tingivad: moonutatud taju, eelarvamused, olukorra emotsionaalsus, kommunikatsiooni vähenemine, ebaselge probleem, jäikus , enda arvamuse külge klammerdumine
Konflikti LAH. toetavad : selge arusaam probleemist, selged eesmärgid, enesetõhususe tunne, arvestatakse teise seisukohaga, motivatsioon , koostöövalmidus , sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine

• Tagasitõmbumine ja probeleemi lahendamine. (SUHE oluline; igno on emotsionaalselt kurnav ja tekitab vaenulikkust).
  
• Võit-kaotus (EESMÄRK oluline; suhte jätkumisel kaotaja kättemaks; kasulik, kui teise osapoole vajadused saavad rhuldatud).
  
• Silumine (SUHE oluline; enda eesm eesmärkidest loobumine suhte nimel)
  
• Läbiräääkimine (SUHE ja EESMÄRK mõlemad olulised)
  

Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis:

• Saadetus sõnumid KIRJELDAVAD ISIKUT (sh kes soovitakse olla)
  
• Teemad, sõnad, rõhuasetus, eneseväljendus jne.
  
• Skeemid -sisaldavad organiseeritud teadmist
  
• Motiiv -kommunikatsiooon on suunatud eesmärgile
  

Küsimuste esitamine- vestluse juhtimise tehnika

• info kogumine
  
• kontroll interaktsioonides
  
• huvi loomine teema vastu
  
• huvi väljendamine
  
• vastaja teadmiste kaardistamine
  
• tähelepanu hoidmine
  

Suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*-kas see pole ilus? onju lahe?), retoorilised , esitatakse mitu korraga
Vastused

• Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse
  
• Vaikus
  
• Keeldumine
  
• Teema vahetamine
  
• Huumor
  
• Valetamine
  
• Küsimus
  
• Mitmetähenduslik vastus
  
• Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus
  
• Aus vastus
  

Peegeldamine

• huvi väljendamine
  
• kuulamis -/osalemissoovi väljendamine
  
• kontrollida, kas sõnumit mõisteti õigesti
  
• rõhk sellel, keda kuulatakse
  
• aidata rääkijal end väljendada
  

Emotsioonide peegeldamine-ohud ebatäpsus, tugevad emotsioonid
Parafraseerimine- faktilise materjali esitamine enda sõnadega, sõnumi põhiolemuse edastamine
Spekulatsioonid, interpretatsioonid
Enda avamine ja avatus suhetes

• Iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtuses) jagamine, mille alusel kujunevad suhted
  
• kui intra - ja interpersonaalne dialektiline protsess
  
• seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogeminsega, usaldusega
  
• teemade hulk ja sügavus, kultuuri mõju
  

Avatus sõltub:

• suhtest
  
• isikule tüüpiline käitumine, avatuse määr
  
• teise isiku käitumine
  

Plussid:

• Mõju suhetele (rahulolu, võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused--suhte areng)
  
• Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju
  
• Võimalus õppida teist inimest tundma (kes ta on, mida ta soovib)
  
• Enda tundma õppimine (Informatsioon teistelt)
  
• Jagatud tähenduste loomine
  
• Stressiga toimetulek (sotsiaalne tugi)
  
• Lähedus suhetes
  

Miinused:

• haavatus, naeruvääristamine, kontrolli andmine teistele, konfliktide oht
  
• soovimatult palju avamist , emotsionaalne distants---neg mõju
  

Sobiv enda avamine:

• Vastastikune avamine
  
• Situatsiooniga arvestamine (sh rolliga)
  
• Suhete muutmine
  
• Meeste ja naiste vahelised erinevused????
  

Enda esitlemine- protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist)
Motiivid :
-nt enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat, riided, stiil, hääletoon)
-strateegiline (mulje loomine); pos külgede esile tõstmine ja rõhutamine
Enese seire-enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil
JOHARI AKEN
avatud ala endale ja teistele teada
varjatud ala endale teada, teistele mitte
pime ala teistele teada, endale mitte
tundmatu ala keegi ei tea
USALDUS- kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes
Atributsiooni vead- põhjuste omistamisel tegtavad vead.
Järeldus nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele.