SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasö...
.. 13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Ivan Setsenov · Elektrofüsioloogia (seletab aju ja närvisüsteemide tööd materialistlikult); · Pidurduse mõiste; · Oletab, et rakus keemilised protsessid. Ivan Pavlov · Näitab oma varastes töödes, et vereringet kontrollib närvisüsteem (so refleksid, tahtele allumatud reageeringud organismi füüsikalis-keemilisele olukorrale). · Tema seedefüsioloogia alased tööd näitavad, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. · Pavlov annab tingitud refleksi kontseptsiooni. Pavlov väidab, et refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Francis Gall Aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. See sünnib frenoloogia pseudoõpetust. Frenoloogia eeldab, et aju kuju eri piirkondade areng määrab inimese võimed. Aju kuju peaks olema omakorda määratav kolju, so pea, ehituse järgi. Paul Broca
Londonis temanimeline bioloogia muuseum. Seal tema võrdleva anatoomia preparaadid. Uue teadusliku distsipliini ,,eksperimentaalne patoloogia" rajaja. 18.saj nakkushaigused tüüfus, düsenteeria, malaaria, rõuged. Nendega tegeles inglise maa-arst Edward Jenner. Eksperimenteeris loomadega ja kogus vaatlusi, analüüsis. 14.mai 1796 töötas välja vaktsiini, vaktsineeris inimesi lehma rõugetega. Kaasaegsed pikka aega seda ei tunnustanud. Seedefüsioloogia saavutuseks maomahla isoleerimine, näidati selle võimekust väljaspool magu. *William Withering keemia, botaanika, mineroloogia. Võttis kasutusele sõrmkübara e. digitalis. Mürgid väikestes annustes head ravimid. Suurtes ohtlikud. /Praeguse farmakoloogia põhimõte/ Digitalis parim vahend südame puudulikusest põhjustatud paise vastu. Taime kõrvalmõjud. Tugev teoreetik. Hambaravi isa Pierre Fauchard - 1696a esimene hambaravi kabinet. 3 aastat
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud.
teooria oma põhiprintsiipide kohaselt siiani.8 Tartu füsioloogiakoolkond oli oluline veel seetõttu, et toetas nii mõnegi muu teadusharu (farmakoloogia, psühhiaatria, embrüoloogia) arengut Tartus. Nüüd mõned valdkonnad, mille arengusse füsioloogia viimase saja ja enama aasta jooksul on panustanud (allikas, Companion Encyclopaedia of the History of Medicine, paistab, on küll ingliskeelse maailma keskne, seega, saksa, vene ja Tartu teadlased võivad olla ,,unustatud".) Seedefüsioloogia alal märgitakse I. Pavlovi töid, kes avas nii mõnegi probleemi seedetrakti esiosa füsioloogias, uitnärvi rolli selles jne. Metodoloogia väljatöötamisel ning algsete tähelepanekute tegemisel tuuakse esile ajaloost teada mõned inimestel esinenud mao perforatsiooni juhud, millised on avanenud kehapinnale (selline kaasus oli ka Tartus). Revolutsioonilise lähenemise introdutseerib juba 20. sajandil ameeriklane Walter Cannon