Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rooma alguse ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed , oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas . Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis ( hauakambrid ). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru.
Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi mk. Arheoloogilistel andmetel rajati see 600 eKr karjuste ja maaharijate asulate ühinemise tagajärjel. Pärimuse järgi tegi seda Romulus 21.apr 753 eKr. Romuluse ja Remuse isa oli Mars ja ema Rhea -Silvia, kes oli kuninga tütar. Lapsed hüljati, emahunt imetas neid ja karjus kasvatas üles. Hiljem tapsid om vanaisa. Romulus tappis Remuse, sai esimeseks kuningaks. Koos temaga valitses 7 kuningat, 3 viimast olid etruskid. Peale viimase langemist (510 eKr) algas Rooma Vabariigi ajastu.
Ühiskond Kuningas valiti rahvakoosolekul. Ta valitses koos nöukoguga – senatiga, mis koosnes sugukondade vanematest . Rooma kodanikud jagunesid sugukondadeks (genus) ja need jagunesid perekondadeks (familia). Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi , suguharunimi ja liignimi (kognoomen). Roomas oli söltuvusvahekord, kus vaene kodanik elas kliendina rikka ja möjuka kaaskodaniku ehk pratooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad, samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond – maavaldaja oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga .
§23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord. Riigi eesotsas oli senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast körgemad olid kaks konsulit . Rooma Vabariik püsis aastani 30 eKr. Gallide sissetungiga aastal 387 eKr nörgenes Rooma linnriigi möjuvöim. Gallid alistasid Rooma, kuid lahkusid peale lunaraha maksmist. Pärast seda pidasid roomlased gallide, samniitide ja etruskide vastu kolm söda ja vöitsid. 280 eKr oli söda Kreekaga (Pyrros), mille nad ka vöitsid. Aastaks 265 eKr oli terve Itaalia Rooma vöimu all.
Partiitsid ja plebeid Patriitsid olid Rooma aristokraadid , pölised roomlased, suurmaa omanikud. Ainult nemad vöisid olla riigiametnikud ja preestrid , tölgendada tavaöigust ja kuuluda senatisse. Nende ümber koondus palju kliente. Need olid plebeid, kellel polnud mingeid öigusi. Kuid plebeide hulgas leidus ka jöukamad, kes hakkasid oma öiguste eest vöitlema. Köigepealt said nad öiguse valida endi seast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud – rahvatribuunid, mis tohtis keelata otsusi, kui see oli plebeidele kahjulik. Plebeid nöudsid ka seaduste kirjapanemist, misöttu avaldati 450 eKr esimene Rooma seadustekogu – 12 tahvli seadused. Need olid väga karmid, mis keelasid patriitside ja plebeide abielu ja seadustasid völaorjuse. Kuid peagi tühistati abielu keeld ning keelati völaojus ja lubati kandideerida riigiametisse. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolek, milles osales niikuinii kodanike enamik, vöib vastu vötta ühiskondlikke seadusi. Nüüd moodustasid roomlased ühtse, seaduse ees vördse kodanikkonna – rooma rahva.
Söjad Esimene Puunia söda (264-241 eKr), Rooma sai enda valdusesse Sardiinia , Sitsiilia ja Korsika . Teine Puunia söda (218-201 eKr) Hannibal purustas Rooma söjaväe Cannae lahingus. Teises lahingus olid roomalased edukamad , nad vöitsid puunialased, saades Sürakuusa riigi Sitsiilias ja Kartaago valdused väljaspool Aafrikat. Kolmanda Puunia söjaga (146 eKr) vallutati terve Kartaago. Aastal 149 eKr allutasid roomalsed ka Makedoonia . Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riigi. Rooma vöim jöudis Aasiasse .
Vabariiklik kord Roomlased nimetasid oma riiki res publica (ühiskondlik asi). Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid . Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. Riigiametnikud ei saanud palka. Köige tähtsamad riigiametnikud olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima söjaväge. Preetorid tegelesid öigusemöistmisega, kuid vöisid ka söjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Nad valiti viieks aastaks endisete konsulite hulgast. Kui oli vajadus vöis konsul kokkuleppel senatiga riiki valitsema panna kuni 6 kuuks diktaatori. Rahvatribuunil oli öigus senati otsuseid vastu vötta vöi tagasi lükata.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Rooma alguse ajalugu #1 Rooma alguse ajalugu #2 Rooma alguse ajalugu #3 Rooma alguse ajalugu #4 Rooma alguse ajalugu #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M S Õppematerjali autor

Lisainfo

Rooma riigi algus ja areng kuni hilise Rooma keisririigini
kreeka jumalad , rooma jumalad , caesar , augustus , vabariik , constantinus suur , rooma kunst

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

5
doc
Rooma ajalugu
10
doc
Vana-rooma ajalugu
5
doc
Vana-Rooma ajalugu
7
rtf
Vana-Rooma riigi konspekt
11
doc
Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun