Vana-Rooma valitsemine (1)

Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 – 510 eKr) – etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 – 265 eKr) – 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 – 133 eKr) – puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 – 30 eKr).Varane keisririik (30 eKr- 235 pKr) – valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 – 284 pKr) – pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung . Hiline keisririik(284 – 476 pKr) – valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus . 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol , 370 – 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. Moodustasid 12 suuremat linnriiki, mis olid omavahel nõrgalt seotud. Nende tegevusaladesk kaevandus , meresõit, maaharimine , käsitöö + rauast tööriistad. Tsivil. Mõjud- kreeklastelt võtsid üle tähestiku, nende usund mõjutas hilisemat rooma usundit (uskusid ka surmajärgsesse ellu ja oluline oli ennustuskunst ). Itaalia elanikkond:A.p. poolsaare kesk- ja lõuna osa asutasid peamiselt itaalikud (arvatavalt II a. t. põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk- Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru – latiinid . Nendest pärinesidki hilisemad roomlased ja nende keelesti sai Rooma riigi ametlik keel. A. p. poolsaarel elasid veel etruskid ja foiniiklased e kartaagolased. Kreeklased , kes ränasid a. p. poolsaare lõunaossa rajasid seal 8-9 saj eKr kolooniad . Rooma linna rajas Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja ta noore preestrinna poeg. Tütarlapse ise jõhker, kartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla. Kutid said suureks, kukutasid vanaisa võimult, hakkasid uut riiki rajama. Läksid tülli, Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehitamise üksi. Tema järgi sai Rooma nime. Linnriigist Itaalia valitsejaks:510 ekr Rooma Vabariik, oli üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, õigepea võttis teised linnad ja nende sõjavägede juhtimise üle. 5saj. Rooma tugevaim Kesk-Ita riik. 387ek Gallide sissetung, tagasilöök. Rooma pidi neist vabanemiseks maksma lunaraha . Peale seda alustas Rooma võitlust Kesk-Ita hõimuga- samniitidega. Rooma pidas vastu 3 rasket sõda. Lõpuks võitsid. Roomast sõtlumatud olid veel Lõuna-Ita kreeka linnad. 280 ekr. kutususid linnadad endale Põhja-Kreeka kuninga Pyrrose appi. 2 rasket lahingut, linnad said lüüa. Pyrros lahkus vägedega, kreeka linnad alistusid. 265ekr kogu Ita Rooma võimu all. Iseloomustus: Patriitsid ( põliste suguvõsade liikmed) juhtisid riiki, olid riigiametnikud , preestrid , kuulusid senatisse. Olid jõukad maavaldajad, palju kliente. Tavakodanikud olid Plebeid, tohtisid osaleda aint rahvakoosolekutel. Vaesed, laenasid patriitsidelt. Plebeide ja patriitside suhted pingelised, vaenulikud. Suurem osa oli plebeisi kellele kuulus enamus Rooma sõjaväes, said esitada patriitsidele nõudmisi. Said õiguse valida endale eraldi ametnikud nende huvide kaitsmiseks- rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 450ekr rooma seadustekogu -12 tahvli seadused. seadustati võlaorjus ja patriitsid ja plebeid ei tohtind omavahel abielluda. tühistati see, plebeid tohtisid kanditeerida ametnikeks, võisid võtta vastu seadusi. Hiljem seisustevahe kadus , roomlased ühtsed võrdsed kodanikud- rooma rahvas. Tegelt pold võrtsust, asju otsustasid kitsas ring jõukaid- rikkad patriitsid ja plebeid. Suurriigi teke: Rooma vallutas Puunia sõdade tulemusel Kartaago(146eKr), peale seda ka Makedoonia(149eKr). 133eKr päriti Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riik, nii jõudis Rooma võim aasiasse . Roomast sai Vahemere valitseja. Valitsemine: Rooma riigiorganitena tegutsesid senat , rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Senat-valitsev riiginõukogu, koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikel puudus õigus teha ettepanekuid . Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, tavaliselt pärinesid rikaste roomlaste seast. Tasu selle töö eest ei makstud. Võim vallutatud maades: vallutatud alade suhtes kehtis poliitika „ jaota ja valitse”, st, et Rooma pidas vastasetega läbirääkimisi ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. Tavaliselt vallutatud maades elukorraldust, usku, keelt ja kombeid muutma ei hakatud. Üksnes ülestõusude ja vastuhakkude korral sekkusid nad kohalikku valitsemisse põhjalikumalt. Vabariigi langus:Diocletianus viis läbi sõjaväe ja maksureformi, et kriisist välja tulla. Sõja. 4x suurendati sõjaväekulutusi, rooma sõjavägi barbariseerus. maksu: suurendati makse, algas inflatsioon.Kodusõjad:1) Marius ja Sulla vastasseis. Marius otsis tuge rahvakoosolekutelt, Sulla toetus senaatoritele. 82. ekr Sulla kehtestas vägivaldselt ainuvõimu. 1 vastasseisu järel tõusid itaalia liitlaslinnas rooma vastu üles. selle tagajärjel anti kõigile itaalia elanikele rooma kodakondsus . 2) triumviraad ( crassus -langes aasias, pompeius- vallutas väike- aasia , caesar- gallia vallutamine) pompeiuse ja caesari vahel kodusõda mille tagajärjel caesar sai diktaatoriks, kuid hiljem tapeti senati koosolekul. 3) antoniuse ja octaviuse vastasseis. antoniust toetas kleopatra. said lüüa octaviuse käest ning tapsid end mõlemad koos. octavius allutas vahemeremaad ja lisas need rooma riigiga. Keisririik rahuajal:Keisri käes oli vabariigiaegsete magistraatide ametivõim ning sõjaväeline võim. Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid tegelikult kontrollis sedagi keiser . Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon ; selle mahasurumiseks rakendasid Juliuste–Claudiuste dünastia keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud. Peale Nero kukutamist tuli võimule Flaviuste dünastia. Provintside majandus edenes jõudsalt.Riigikord keisririigi ajal:Näiline rahvavõim. tegelt oli võim ühel isikul- "princeps" =imperaator=keiser. poliitiline mõju ka senatil ja magistraatidel. Keisrid üritasid senaatoritega hästi läbi saada, sest senaatorid võisid keisreid takistada ning võimult kõrvaldada. Rooma õigus: kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. kõirgeim kohtumõistja keiser ja seadused põhinesid tema määrustel. tuli lähtuda rahva kasust, mitte isiklikest huvidest. rooma õigused kujunesid 12 tahvli seadustest ja lähtusid varem asetleidnud juhtumitest (praktilised kogemsued, kreeka seaduste eeskuju. roomlased panid aluse õigusteadusele. Keisririigi languse põhju-3saj.sattus R sügavasse kriisi,selle ajal tekkis anarhia,sõdurkeisrite aeg.Rratsavägi barbariseerus.Viidi läbi maksureform,et takistada liigkasuvõtmist,kehtestati kaupadele piirhinnad,mis tõi kaasa inflatsiooni.Riik tõstis makse,hinnad tõusid.Selle kõige tagajärjeks oli linnaelu ja kaubanduse allakäik.Linnad allutati keisri kontrollile ,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaa omanikest,orjatöö polnud enam efektiivne ning levisid haigused,epideemiad.majanduselt ja kultuuriliselt üsna ühtsete riikide omavaheline suhtlemine muutus hõredamaks->arengutasemes suured erinevused,monoteistlik kristlus . Usk1. sugukondlik e. muinasaegne usund. oli seotud perekonna ja sugukonnaga. igal asjal oma jõud. iskusid loodusjõududesse, jumal Janus , igal majal kaitseinglid ja kodukoldejumalad, kardeti kurje vaime.2. kreeka religiooni mõju. jumalate nimed roomapäraselt, aga pm kreeka jumalad(nende panteon), palju ka idamaade mõju-> müsteeriumid, vabaneti surmahirmust.3.ristiusuteke. juudamaal elas jeesus , rändjutlustaja. ristilöömine=kurjategijate karistus. peagi saabub paradiis . paradiisi saavad need, kes armastavad jehoovat ja teisi inimesi ning kes sügavalt usudav millessegi. jutlus alamklassile.+ 12 jüngrit e. apostlit . Kultuurisaavutused: ladina keele tähemärgid kujunesid lõplikult välja 3. saj eKr. Rooma kirjanduse rajaja on Livius Andronicus. Ta oli pärit Kreekast . Hakkas kreeka keelt tõlkima ladina keelde. Põhiliselt tõlkis ta komöödiaid. Naevicus kirjutas esimese originaalteose “Puunia sõda”. Ennius alustas kroonikate kirja panekut. Plautus kirjutas peamiselt tellimistöödena 130 komöödiat. Neis olid orjad kavalad ja targad. Titus Lucretsius Carus kitjutas esimese eepilise teose. Cicero pani kirja oma kuulsamad kõned ja kirjad. Gaius julius Cesar kirjutas “Märkmed Gallia sõjast” ja “Märkmed kodusõjast”. Marcus Derencius Varro kirjutas palju erinevaid teoseid. Oli üks targemaid Roomlasi. “Rooma diplomaatia”. Peamiselt tehti Kreeka teostest koopiaid . Neil oli kõrgeltarenenud arhitektuur. Põhiline ehitusmaterjal oli telliskivi . Võeti kasutusele betoon. Õpiti tegema kuplit. Ehitati amfiteatreid ja terme, ümarkaares sildu, veejuhtmeid jne. Kujunes välja kiriku ehitamise stiil basiilika. Elumajade keskel oli aatrium – auk katusel, millega kogunes vesi alla basseini. Skulptuuris portreed tõepärased, samuti Kreekast rööviti ja tehti palju koopiaid.