MUISTNE ITAALIA JA ROOMA RIIGI ALGUS ptk. 22, lk. 155-162 Apenniini poolsaar polnud nii mägine kui Balkan. Seega tegeldi siin põhiliselt põlluharimisega. Kuna eri piirkonnad polnud siin halvasti ühendatud, nagu oli olnud Kreekas, siis polnud vaja kasutada nii palju mereteid ja merd sõideti vähem. Apenniini poolsaar polnud etniliselt ühtne. Siin elasid mitmed rahvad, kellest tähtsamad on itaalikud, etruskid ja kreeklased. Itaalikud olid arvatavasti II aastatuhandel eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.
Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Valitses koos senatiga.
nõudsid nad seaduste kirjapanemist 450ekr 12 tahvli seadused. Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele. Kvestor rahandusametnik, esialgu nimetasi kvestorid ametisse konsulid, alates 447ekr rahvakoosolek.
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat.
Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 510 eKr) etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma
Itaalia rahvad sattusid juba üsna varakult Vaheme keskosa ning ka lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuusimõju alla. Apenniini poolsaare kesk- ja lõunaosas elasid itaallased, Kesk-Itaalias elas üks itaallaste haru latiinid. Itaalia lõunaosas oli palju kreeklaste kolooniaid, kreeklased tõid endaga kaasa linnriikliku elukorralduse, tähestiku, suulise pärandi, usundi, mütoloogia ja aristokraatliku elulaadi. Apenniini poolsaare loodeosas elasid etruskid (seni tundmatut päritolu rahvas) selle üle vaidlesid õpetlased juba vanalajal, Ühed väitsid, et nad olid rännanud sisse Väike-Aasiast, teised aga pidasid neid Itaalia põliselanikeks. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Ekruskite ehituskunsti matkisid ning imetlesid hilisemad roomlased. Ekruskid puutusid tihedalt kokku foiniiklaste kui ka kreeklastega, seega on neil mõlemate kultuurilisi tulenevaid jooni. Etruskid uskusid
VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.
Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast. Etruskid Muistne Itaalia polnud etniliselt ühtne. Seal elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Suuremat osa poolsaare kesk- ja lõunaosast asustasid arvatavasti II aastatuhandel põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud itaalikud. Kuid Itaalia loodeosas elanud etruskid olid muudest rahvastest keelelt sootuks erinevad. Nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Nende poolt asustatud maakond kandis nende järgi Etruuria nime.
1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr
· kuldsete kätega (12 suuremat linnriiki) pronksist skulptuur, kasutasid siduainet mörti, kaarvõlvid · aristokraatlik · hauakambrite seintel kujuttu pidustusi, sporti ja tantsu. · Uskusid paljusid jumalaid (häid & kurje vaime) Usk surmajärgsesse ellu · ennustuskunst · pühad tekstid · 8.-6. saj mõjuvõimsaim rahvas Itaalias · edendasid kõikjale linnaelu ja kaubandust · põliselanikud Rooma linna tekkimine Romulus (21. aprill 753. eKr) · Karjused ja maaharijad ühinesid asustati kõrgendikud (mitusada aastat linna kujunemine) 600. a eKr · Rajati foorum sillutatud turu- & koosolekuplats · Kapitooliumi küngas kindlus (Hiljem piirati linn ümber ühiskondlikud hooned) · Kapitooliumi emahundi kuju Kuningate aeg · I kunungas Romulus (Kokku roomas 7 kuningat, kõik va tema ajaloolised isikud)
Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai
Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijumalanna Mars- sõjajumal
Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal
Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all.
Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad võtsid omaks kreeka keel ja kohandasid seda endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid. Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu järgi. Rooma linna loomine Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus kes oli roomlaste sõjaumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu
ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1. saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada: Sulla diktatuur 82 79 eKr; esimene triumviraat 59 53 eKr (Julius Caesar, Gnaeus Pompeius, Marcus Crassus); Julius Caesari diktatuur 49 44 eKr; teine triumviraat 43 33 eKr (Gaius Octavianus, Marcus Antonius, Marcus Lepidus). Kodusõdade tulemusena 1. saj II poolel eKr koondus kogu võimutäius aastaks 30 eKr Caesari pärija Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele
Rooma vabariik(510 30 aastat eKr) Vabariigi algus(510. aastal eKr) Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, mis püsis 30. aastani eKr. Alguses oli Rooma üks lihtne linnriik, kuid lühikese ajaga suutis ta kehtestada ülemvõimu Kesk-Itaalias. Roomat ohustas gallide sissetung 387. aastal eKr ning hiljem kimbutasid roomlasi ka samniidid, kellega peeti kolm rasket sõda ning lõpuks õnnestus Roomal samniitidest jagu saada. Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased
Vana-Rooma Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid
Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem
............................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas....................................................................................................... 5 Varane vabariik....................................................................................................................... 5 Varane ühiskond......................................................................................
preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal) Kuningate aeg Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
