Rooma (0)

Rooma
Itaalia geograafilised olud ja rahvastik : Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud . Kesk-Itaalias elasid latiinid
Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed , ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu, ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst.
Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul , kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats - foorum -järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr.
Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Valitses koos senatiga. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need perekondadeks. Isal oli piiramatu võim kodakondsete üle.
Tuntud oli sõltuvusvahekord-vaene klient andis end rikka patrooni kaitse alla. Klient sai maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ja sõjaretkedel käima. Valdavalt talupojaühiskond.
Linnriigist Itaalia valitsejaks: Kaks konsulit olid kõrged ametnikud.
Tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Nendest vabanemiseks pidi Rooma maksma lunaraha.Nüüd alustati võitlust samniititega. Neid võideti. Kõik allutati rooma võimule ja 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Patriitsid ja plebeid: Patriitsid-põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti ,et nad põlvnevad esiisadest. Ainult nemad võisid olla preestrid ja riigimehed. Need , kes ei kuulunud patriitside hulka nimetati plebeideks. Suhted olid pingelised. Plebeid said õiguse valida oma ametnikud-rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 12 tahvli seadused- seadustekogu ..plebeidele karmid , keelates patriitside ja plebeide abielud . Plebeide õigused pandi kirja ja see andis võimaluse võidelda nende laienemise eest. Peagi keelati võlaorjus, lubati plebeidel kandideerida riigiametisse, seisusevahe kadus , moodustus rooma rahvas
Roomast saab suurriik : suureks vastaseks Kartaago , peeti kolm sõda-I Puunia sõda-merel, Kartaago pidi valdusi lovutama. II Puunia sõda- Kartaago väepealik Hannibal, kaotati kogu laevastik . III Puunia sõda-Kartaago vallutati 146 eKr.
Vabariiklik kord- ise nimetati Roomat -res publica `ks. Riigiametnikud ehk magistraadid . Kõrgeimad – kaks konsulit-pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorid korraldasid loendust.
Kui riiki ähvardas oht, määrati diktaator. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada magistraadi esitatud ettepanekute üle.
Rooma riigikord oli aristokraatlik . Kitsas ring patriitside ning jõukate plebeide perekonnad- nobiliteet .
Rooma võim vallutatud maades:Itaalias võesti ära osa maast , mitmele poole rajati kolooniaid . Osa võidetud linnu sai munitsiipiumi staatuse-neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku õigused. Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma sõjaväe Rooma käsutusse. Makse ega kohustusi peale ei pandud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Kogu sealne maa kuulus Rooma riigi omandusse ja oli maksustatud. Kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomlased siingi. Provintsi valitses asehaldur , kes pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest .
Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal: Poliitiline tähtsus tõusis. Elanike arv suurenes, see edendas kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. Rängalt said kannatada II Puunia sõja tõttu. Talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma. Orjanduse aeg.
Vendade Gracchuste reformikatsed : Eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sellest ülejääva osa anda maata kodanikele . Lootsid taastada elujõulise talupoegkonna. See kava aga põhjustas senaatorite vastuseisu ..Edust rahvatribuunina hoolimata, ei suutnud nad senati vastuseisu murda.
Vabariigi langus ja varane keisririik -vabariigi languse põhjused: Mariuse sõjaväereform. Kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Gracchuste reformi nurjumine
Kodusõjad ja vabariigi lõpp:Algul võitlesid Marius( populaar ) ja Sulla(Optimaali). Sulla võitis -kehtestas diktatuuri...järgmisena kerkisid esile Crassus , Pompeius, Caesar (triumviraat) Crassus langes , puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel sõda-Caesarist ainuvalitseja. Caesar tapeti. Nüüd tõusid esile Antonius ja Octavianus-läksid tülli , Antoniust toestas Kleopatra ...Octavainus sa võimule, tema valitsemisaega loetakse Rooma vabariigi lõpuks.
Varane keisririik: Octavianus=Augustus..järjekindel , tasakaalukas valitseja, kui ta suri, pidas enamik roomlasi ainuvalitsust normaalseks. Rooma impeerium jõudis tippu Traianuse valitsusajal., riik hõlmas Belgiat, Prantsusmaad, Austriat jne..kehtis nn Rooma rahu-Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek.
Rooma sõjavägi- peamine väeüksus oli leegion , koosnes 5000 mehest. Pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist.
Roomlased panid aluse õigusteadusele.
Rooma provintsid: Idaprovintsid -Kreeka , Väike- Aasia , arenenud majandusega maad. Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania , Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid .
Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli- senatiaristokraatia , järgnesid ratsanikuseisus -samuti jõukad, Madalaim aste orjad.
Mehed olid perepead ja naistel puudusid poliitilised õigused. ...Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma hipodroom- Circus Maximus , gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim amfiteater oli Colosseum .
Kirjasõna ja kultuur-teaduse ja filosoofia ala jäädi kreeklastele alla... teatrietendused vabas õhus , kuulsaim näitekirjanik Plautus ....Vergiliuse eepos „Aenis“ pühendub roomlaste eelkäijatele.......keisririigi ajal oli kirjanik Lukianos, matemaatik Ptolemaios, arst Galenos
Usk Roomas-Jupiter-tormijumal, keskne pühamu asus Kapitooliumil..austati ka Juno (kreeka hera ) ja Minerva( Athena )...Venus( Aphrodite ) Apollo( Apollon )
Pontifex maximus-riigi ülempreester.....Tekkis kristlus
Rooma kunst -roomlased hakkasid rakendama kuppel -ja ristvõlvi, Rooma linna veega varustamiseks ehitati akvedukte, ühiskondlik keskus oli foorum.Foorumiga külgnes turg. Väga olulised olid saunad -termid(suurus, raamatukogud, basseinid )
Roomlased panid aluse monumenditraditsioonile...lõid esimesed ratsafiguurid.
Triumfikaar oli auvärav.
Skulptuur -Portreed Maalikunst -rooma seinamaalid , mosaiik ja fresko -täiesti värskele märjale krohvile.
Hiline Rooma keisririik-võimule tuli keiser Diocletianus-lõpetas segadused..tegi riigi valitsemises suuri ümberkorraldusi. ..Tema ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur -kuulutas välja üldise usuvabaduse ja lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. ...Impeerium jagunes kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks-Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Suur rahvasteränne, keisrid kaotasid oma võimu, See sündmus märgib Lääne-Rooma ja vanaaja lõppu
Kokkuvõte:Seega enne senati aktiivsel osalusel toiminud keisrivõimust oli saanud absoluutne monarhia , mis teostas end ametnikkonna abil. Linnaelu ja majandus käisid alla. Orjandus kaotas tähtsuse..kogu vanaaja vältel domineerinud polüteistlik religioon vahetus välja monoteistliku kristlusega.