Augustus (23. september 63 eKr - 19. august 14 pKr) Augustus ; hiljem Octavianus. Oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri loomulikku surma. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tuntakse, sai ta 27 eKr. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast
kampaania Octavian muutub ainuvalitseja Rooma impeeriumi ja seda tehes võtab suur nimi Augustus. Kuid ta ütleb Maecenas et ta ei saa kunagi kuningat Rooma. Octavian varuosad Iullus, Antony poeg tema esimese abikaasa, ja saadab teda Roomas Octavia soovil tuleb tõsta, sest tema poeg. Praeguses Augustuse reegel Rooma kogemusi periood rahu, õitsengu ja vanus, kus kunsti ja kultuuri õitsenguks. Agrippa ja Maecenas on mõlemad surnud. Livia on Augustus peamine nõuandja. Ta kadestab Julia, ema Augustuse pärijad ja inimene Augustus väidab, et "[ta] ei ole kunagi armastanud kedagi nii palju, kui [tema]". Julia on häiritud abikaasa surma, kui ta oli väga kiindunud teda ja on ärritunud, kui Augustus sunnib teda abielluma Livia poeg Tiberius, kellele ta on tugev meeldi. Tiberius ka ärritunud lahutada tema naine, keda ta armastab, kuigi ta ei meeldi Julia ja pities tema poolõde, teades, kui vähe õnne ta on olnud oma elus
Augustus Sergei Saal Üldinfo • sünninimi Gaius Octavius (Thurinus) • Aunimi Augustus • 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr • Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr • Augustus oli esimene Rooma keiser Elukäik • Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus • Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur • Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. • 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks Valitsemine • Aastaks 29 eKr oli 34-aastane Octavianus Rooma
üleliigse uhkuseajamise. Seadus määras kindlaks, kui palju võis kodanik kulutada toitudele ja missugust kallihinnalist rõivast ei tohtinud ta kanda. Kaubanduse edendamiseks võttis ta tarvitusele kallihinnalise kuldraha, kuna seni tarvitati ainult hõberahasid. U. 44 a. pakkus üks ta poolehoidjaist, konsul Marcus Antonius, talle kuningatrooni, kuid Caesar keeldus sellest: ta kartis rahva rahutust ja otsustas esialgu hoiduda ametlikust monarhia väljakuulutamisest. Keiser Octavianus Augustus Gaius Ocatvius Thurinus elas 23. september 63 eKr- 19. august 14 pKr. Gaius Octavius oli esimene Rooma keiser. Ta oli pärit auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast. Kui Octaviuse isa ära suri, lapsendas Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe enda pärijaks. Peale seda võttis Gaius Octavius enda nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Hiljem sai ta lisanime “Augustus“ (auväärne). Augustus oli 40 aastat isevalitseja, kuid suutis nende aastate jooksul tuua Roomale kodurahu,
Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom. Pompeius-väepealik ja riigimees(Pompeiuse ja Caesari vahel oli kodusõda) Octavianus- Vana-Rooma keiser, esimene Rooma keiser. 30a. eKr hõivas O. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning lopes vabariigi ajastu, hiljem Augustus.. Panteon- antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit, tipus zeus Venus-ilu ja armastuse jumalanna Mars-sõjajumal, talupoegade,karjuste kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
istungi ajal. Ködusöda Marcus Antoniuse ja Octaviuse vahel. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra. Aastal 31 eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka ranniku läheduses suures Aktioni merelahingus Octaviuselt lüüa. Marcus pögenes Egiptusesse ning tegi koos Kleopatraga enesetapu. Octavuis höivas aastal 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kök Vahemeremaad oma vöimu alla. Seda loetakse Rooma vabariigi löpuks. Keisririik Octavius pani endale nimeks Augustus (auväärne). Tema valitsusajal (30eKr-14pKr) oli Rooma riik oma parimas olukorras. Rahuperioodil arenes töhusalt majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. saj keskel vallutati suurem osa Britanniast. Oma välisele vöimsusele jöudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr), mil vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Need läksid küül ruutu kaotsi, kuid säilis ikkagi Vahemereäärne piirkond
Romulus tappis Remuse ja ehitas ise linna lõouni. o Caesar Rooma riigi ainuvalitseja. kodusõdade perioodil (133-30 a. eKr) väepealik, kes alistas Rooma võimule Gallia (tänapäeva Prantsusmaa). 49. a eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda, kus Pompeius sai lüüa ning Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Suurem osa polnud temaga rahul ning 44. a eKr tapeti Caesar senati istungi ajal. o Augustus tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Pühendus riigi sisemisele korrastamisele. ehk teise nimega Octavianus (Gaius Julius Caesar Octavianus). Oli lapsendatud Caesari poolt ning oli Caesari pooldaja. Octavianus tõusis võimule pärast Caesari surma (koos Antoniusega) ning valitses Rooma riigi läänepoolsete osade üle. Peagi puhkes Antoniuse ja Caesari vahel kodusõda, mille Octavianus võitis
iseloom 2. Miks Ida-Rooma jäi püsima, kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena? 1p Rooma aina nõrgenes, sest tal tuli maasid nii palju, et ta ei jõudnud kõiki kontrollida ja sellepärast Lääne- Rooma vallutatigi ära. 3. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? Iseloomusta nende tegevust! 10p Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik Augustus Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75-aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Constantinus Suur Oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus kristlaste jaoks Jeesus Kristus; sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, umbes 6 eKr kuni 4 eKr Naatsaretis; suri umbes 27 kuni 36, tõenäoliselt 30 või 31 pKr Jeruusalemmas. Oli juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja.
LIIVISÕDA 1558-1583 Põhjused · Venemaa välis poliitika soovis allutada Läänemere idarannikut · Vana Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Rootsi soovis oma mõjuvõimu laienemist ida suunas Sõjasündmused · Vana Liivimaa hakkas lagunema · Otsiti abi Venemaa vastu võitlemiseks (Poola, Taani, Rootsi) · 1560 puhkesid Liivimaal suured talurahva rahutused · Ordu ja peapiiskopkond alistus poola kuningale (Sigismund ll Augustus) · Liivimaa oli langenud ja sõda muutus rahvusvaheliseks heitluseks Sõja lõpp · 1583 sõlmiti Pljussa vaherahu · Rootsi jäi Põhja-Eestile, Lõuna-Eesti ja Läti jäid poola kuningale, Saaremaal jäi taani kuningale
Talupoegade laosumise tõttu muutus sõjaväe komplekteerimine isikliku varandusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest üha raskemaks. Hakati värbama proletaare. Elukutseline palgasõjavägi. Sõjaägi austas väejuhti rohkem kui senatit, väejuhil oli võimalik armeega minna senati vastu. Väejuhid olid väga mõjukad. Rooma vallutas palju. Roomlased alistasid kogu itaalia. Alistasid kreeka.vahemeremaad romma käes. 6) Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma võrdlus. Pompeius ja Cesar olid liitlased, kuid hiljem tekkis nende vahel kodusõda. Caesar võitis kuulutas end diktaatoriks. Caesar tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt samal aastal. Vabariiklased said lüüa Antoniuselt ja Octavianuselt. Lääs jäi octavianusele ida jäi antoniusele. Octavius võitis antoniust ning koondas kogu riigi oma võimu alla. Rooma vabariigi lõpp
Kokkuvõte: Kilpnäärme vähki põdev Grace oli 16-aastane tüdruk, kes oli ka väga õnnelik talle juurde ostetud aja eest, kuigi ta ei teadnud millal see aeg otsa lõppeb.Ta ema tahtis, et ta toetusgrupis osaleks, sest Hazel oli depressiooni langemas. Ta arvab, et toetusgrupis osalemine võib olla tema elu kõige hullem osa, ning seda kutsuti Jeesuse südameks, mis oli Hazeli arust väga naljakas. Kuni toetuskoosoleku saamiseni kohtub Hazel 17-aastase poisi nimega Augustus Waters, kelle haigus põhjustas selle, et kaotas oma parema jala, mis asendati proteesiga. Augustus on toetuskoosolekul, et toetada Isaaci, kes on kaotamas oma silmanägemist.. Augustus ja Hazel kohtuvad pärast tugirühma ja räägivad sellest, et nad ei olnud "sõna otseses mõttes" Jeesuse südames, vaid keldris. Kui kõik tundub hästi, Augustus tõmbab sigareti ja paneb selle oma huulte vahele. Hazel on selle pärast pettunud ja vihane, Augustus rahulikult
Sugukondliku traditsiooni tähtsus: riigiametisse pääsesid joogiveega, keisrite ajal levisid kõikjal impeeriumis. jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring (nobiliteet), suur teed ja sillad hakati rajama juba vabariigi ajal (kivist) osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve Rooma õigus riik toimis seaduslikul alusel (õigusriik), seadused nobiliteediperekondadest. määrasid riigikorra ja kohtupidamise, kõik rooma kodanikud olid Klienteelsuhte tähtsus: patroon (eestkostja) ja klient (kaitsealune) seaduse kaitse all, õigus kaevata edasi, keiser oli kõrgeim toetasid teineteist vastastikku: patroon andsi kliendile maad seaduseandjam ülemkohtunik pidi andma seadusi välja riiklikest kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistküm...
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda
kindlustasid talle riigi kõrgeima võimu. Veel samal aastal sai Octavianus Austava hüüdnime Augustus, mille tähendus sarnaneb väljenditega ,,suureks tehtud" või ,,ülendatud". Varem kuulus selline väljendus ainult templitele või pühamutele seega tähendas see väga suurt austatust. Templite taastamine, senaatorite uue nimkirja koostamine, vabariigi taastamine, nime muutmine- kõik eelnev pidi tähistama kodusõdade lõppu ja uue ajastu algust. Augustus astus poliitikaga tõsiselt tegelema kui Caesari kasupoeg ja pärija. Oma võimu kehtima pannes arvestas Augustus eelkõige oma saatust. Ta ei võtnud ka endale kuninga ega diktaatori tiitlit ning keeldus tavadega vastuolus olevaist magistratuuridest. Sellele vaatamata oli vabariigi taastamine siiski ainult näiline. Augustus osutuski Rooma riigi ainuvalitsejaks.(Maskin, 1962, 292) 8 2.1 Augustus
võimalikult vähe tekitada oma lähedastele valu ning probleeme, ta on väga ennastsalgav. Hazel üritab isegi varjata oma tundeid armastatu eest, lihtsalt seepärast, et kui ta peaks surema, oleks emotsionaalne kahju poisile võimalikult väike. Samas on ta ka väga romantiline, tormakas ja kirglik. Augustus Waters on 17-aastane poiss, kes põeb osteosarkoomi, mis on võtnud temalt jala. Ta on äärmiselt sarmikas, võluv, enesekindel, stiilne ja kena noormees. Augustus on samuti väga tark, intelligentne, hea huumorimeelega, ta on oma veendumustes kindel ning ta teab, mida ta väärt on. Augustus on väga ettevaatlik ning just nagu Hazel ei taha ta näidata oma tundeid, sest kardab haiget teha oma lähedastele. Augustus teeb kõik selleks, et temast jääks maailmasse ,,jälg". Ta ei taha olla tühine olevus, kelle elu oleks võib olla kujunenud fenomenaalseks, kuid nüüd pole tal oma vähi tõttu lihtsalt aega
Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu PõhjaAafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. ROOMA KEISRIRIIGI TÄHTSAMAD VALLUTAJAD · Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) · Marcus Antonius · Octavianus Augustus (23. september 63 eKr 19. august 14 pKr) · Marcus Aurelius · Constantinus Suur · Julianus Apostata · Theodosius I Suur Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema.
Rooma keisririik Alicia Tsingisser KeiserCaesari nimest tulnud valitseja tiitel Vabariigi lõpp *Caesari surm ei päästnud Rooma vabariiki *Caesari poolehoidjad olid Antonius ja Octavianus *30eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse Augustuse valitsemine: *Senat andis Octavianusele aunime Augustus *Vormiliselt oli keiser Rooma riigi esimene kodanik,tegelikuses aga riigi valitseja *Kui Augustus hakkas valitsema, saabus Rooma riigile rahuperiood Traianus ja Rooma valise võimsuse tipp: *Pärast Augustuse surma valitsesid mitu tema sugulast *Traianus oli tark valitseja ja osav väejuht *Daakiast sai Rooma provints Pärast vallutussõdade lõppu: *Pärast Trianust vallutussõjad lõppesid *Järgmised keisrid pöörasid tähelepanu riigi piiride kindlustamisele
TEGELASED Hazel - Tal on lühikesed pruunid juuksed, rohelised silmad. Neiu kannatab kilpnäärmevähi 4. astmes, mis on levinud ka tema kopsudesse, seetõttu peab ta kaasas kandma hapnikuballooni ning ninakanüüle Augustus Enesekindel ja ilusa välimusega noormees. Augustus on pikk ja kiitsakas, kuid trimmis. Tal on pruunid juuksed, mis on sirged ja lühikesed. Poiss on võidelnud vähiga, mistõttu puudub üks jalg. Ta on äärmiselt kelmikas ja veetlev. Augustus õpib ülikoolis. Isaac Pikliku näo ja blondide juustega noormees, kes käis samuti tugirühmas. Tänu temale said Augustus ning Hazel tuttavaks. Ta naudib videomänge ja head huumorit. Vähi tõttu kaotab silmanägemise. JOHN GREEN Sündinud 24. august 1977 Auhinnatud kirjanik, kelle raamatud figureerivad New York Timesi bestsellerite edetabelis ning kes on võitnud paljusid auhindu.(Printz Medal, Printz Honor ja Edgar Award)
● moodustas I triumviraadi ● vallutas Gallia, esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada ● Egiptuse troonile Kleopatra ● alustas kodusõda, hiljem kuulutas ennast diktaatorik Kuidas jäi ajalukku? ● uus kalender, Caesari sünnikuu juulikuuks ● hea väejuht, lõi endale sõjaväe ● kuulus kõnemees ● uued seadused ● võttis kasutusele kuldraha ● Caesarile pakuti kuningatrooni, kuid ta keeldus Keiser Octavianus Augustus ● Gaius Octavius Thurinus ● 23. september 63 eKr-19. august 14 pKr ● esimene Rooma keiser ● auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast ● võttis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus ● lisanimi Augustus Kuidas jäi ajalukku? ● 40 aastat isevalitseja ● 34-aastaselt ainuvalitsejaks ● impeerium ● II triumviraat ● 27 eKr Pax Romana ● esimene alaline sõjavägi Roomas Kuidas jäi ajalukku? ● “Leidis Rooma eest tellistest
Roomaks. 3. 476 - germaani pealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. 4. Akvedukt 5. Antonius - Caesari pooldaja, läks tülli Octavianusega. 31 eKr Kreeka ranniku lähedal sai Antonius Octavianuse poolt lüüa ja põgenes Egiptusesse. Tappis ennast koos toetaja ja Kleopatraga (tema armastatu). 6. Asehaldur valitses provintsi, kelleks oli endine magistraat 7. Augustus Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS ,,auväärne". Valitses 30 eKr 14 pKr, oli Rooma riigile igati soodne. Hoidis häid suhteid lihtrahvaga ja nobliteetidega. Oli senati liige, võttis endale aunimetuse princeps. 8. Caesar hävitas Pompeiuse väed, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks, lasi nimetada ennast diktaatoriks, tapeti 44. eKr senaatoritest vandenõulaste poolt senati istungi ajal. 9. Colosseum - Rooma suurim amfiteater 10. Constantinus Suur jätkas Diovletianuse ümberkorraldusi. Valitses aastatel 306-337.
Kasutatakse eKr/pKr asemel AUC (ab urbe condita = linna rajamisest saati). Praegu 2762 auc. 1. Januarius jumal Januse (alguse/lõppu jumal, kes oli kahe näoga, naeris/nuttis) järgi 2. Februarius febris = talve lõppu/kevade alguse pidustus (Eesti vastad) 3. Martius esialgselt I kuu. Jumal Marsi auks 4. Aprilis Aphrodite järgi 5. Maius jumalanna Maia (maaema) 6. Junius - jumal Juno auks 7. Julius Caesari töö jäi poolikuks kuna ta mõrvati. Uus keiser Augustus lasi ühele kuule Caesari järgi nime panna 8. Augustus keiser Augustus lasi enda järgi ka kuu nimetada 9. September (7.) 10. October (8.) 11. November (9.) 12. December (10.) Gregorius lisas liigaasta, rohkem pole seda kalendrit muudetud. Kreeka nimi Rooma nimi Tegelemisala Välimus Paabulinnu sulg, Hera Iuno Abielu, sünnitus
Hiljem asendati see elukutselise palgaväega. Tekkisid kodusõjad populaarsete väepealikute vahel jaa riigi asju otsustasid enamasti võimsad väepealikud. Senati võim vähenes. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine ja esimene keiser Kuna palgasõdurid ei allunud enam senatile vaid oma sõjapealikule, siis toimusid kodusõjad. Octavianus võttis endale Augustuse nime ja kehtestas riigis ainuvõimu ajades Antoniuse riigist minema. Algas keisririigi aeg. Esimeseks keisriks sai Augustus (octavianus) Institutsioonid ja võimu teostamine Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik valitsemine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt kutsuti keisriks. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatiga vastuolu võis siiski oluliselt Keisri tegevust piirata, selle
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast?
Jumalate tahteavalduse kohaselt sai Romulusest linna esimene valitseja. Remus ei tahtnud sellega leppida, puhkes tüli, mille käigus Romulus tappis Remuse. 2. Kaart - Rooma, Kartaago, Apenniini poolsaar, Rooma riigi laienemine: 3. Rooma ajalooperioodid ja suurkujud igast perioodist: Kuningate aeg (753 - 509 eKr) Romulus, Tarquinus Superbus Vabariigi aeg (509 30 eKr) Caesar, Pompeius Keisririigi aeg (30 eKr 395/476 pKr) Augustus, Traianus 4. Vabariigi valitsemine: Vabariigiks nimetatataks riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valib rahvas. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähtsamaid asju senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid. Lisaks senaatoritele juhtisid Rooma vabariigi elu kaks konsulit. Nende peamine ülesanne oli juhtida sõjaväge võitluses vaenlaste vastu. 5. Milliste sündmustega lõppes vabariik ja sai alguse keisririik ?
Rooma keisririik I Riigikorraldus varajase keisririigi ajal Octavianuse võimuletulekuga algas riigis pikk rahuaeg, mis kestis 200 a. Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks. Augustus pidas end vabariigi taastajaks, sest väliselt jätkus kõik nii nagu enne: senat pidas korrapäraselt istungeid, igal aastal valiti magistraadid. algul käis koos ka rahvakoosolek. Nimetatud väite vastu räägib: senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid täitsid valitseja käske; rahvakoosolekut peagi enam kokku ei kutsutud;
Rooma keisririik See periood jagatakse omakorda varaseks ja hiliseks perioodiks. Vana keisririik ehk printsipaat ja hiline keisririik ehk dominaat. Varane keisririik 30eKr-235pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg (30eKr-14pKr) tõi pika rahuperioodi ja majanduse õitsengu. Tema valitsusaeg oli rahulik sp keegi ei protestind tema vastu. Lepitas lihtrahva kõrgema rahvaga. Vabariigi pooldajate hulk vähenes ja kui Augustus suri, oli enamik roomalsi ainuvalitsuse omaks võtnud. Ametlikult oli riigi nimetus endiselt res publika, tegutses ka senat aga peamine võim oli keisril. Augustus kasutas kahte tiitlit enda kohta: princeps (esimene) ja imperaator (käskija) ehk vägede ülemjuhataja. Provintsid ja nende valisemine Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Roomlased nimetasid selle põhimõtteks jaga ja valitse.
VANA-ROOMA Cassius Dio (u. 155-235). Herodianus (u. 170-240) käsitleb aastaid 180-238. ,,Historia Augusta" käsitleb aastaid 117-284, kuus autorit, palju väärinfot. 193-211 Septimius Severus 211-217 Caracalla 211 Geta 217-218 Macrinus 218-222 Elagabalus 222-235 Alexander Severus Caesar Lucius Septimius Severus Eusebes Pertinax Augustus (145-04.02.211) Pärit tänase Liibüa alalt, Leptis Magna linnast (Al Khums). 165/166 algas Seleucia piiramine, mille ajal tabas Rooma riiki rõugeepideemia. Aasiast naasnud sõdurid tõid selle kaasa. Kestis aastani 180 (vaheaegadega) ja nõudis umbes 5 miljoni inimese elu. Severus sai aastal 169, kui epideemia oli tublisti senaatoreid tapnud, quaestor'i ameti ja tõusis sellega seoses Senati liikmeks. Tegi seejärel erinevatel poliitilistel ametikohtadel karjääri. Oli
lüüa. Marcus Antonius ise põgenes Egiptusse, kus tappis end koos toetaja ja armastatu Kleopatraga. Octavianus hõivas 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Milline oli riigikorraldus keisririigi ajal? Augustuse võimuletulek ei tähendanud ametlikult vabariigi lõppu. Otse vastupidi, Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks pärast kodusõdu ja ebaseaduslikke võimuhaaramisi. Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu enne igal aastal seati ametisse magistraadidm senat pidas korrapäraselt oma istungeid jne. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda, kuid ta
võlve ja templeid. 1.Kaart kasutati seintes olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on pooringi kujuline kivirida. 2.Võlvi võib ette kujutada kui üksteisetaha ehitatud kaarte rida tulemuseks silindervõlv, millega saab katta 4nurkset ruumi. 3.Kuppel ehitati ümmarguse ruumi katmiseks. Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid betoon ja tellis. 18.Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalne skulptuur Keiservõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suuri muudatusi. Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga. Vabariigi aegsele foorumile oli peaaegu iga põlvkond lisanud mõne ehitise. Ehitati kivist sildu üle jõgede. Roomlased hindasid väga kõrgelt puhast vett. Puhta vee saamiseks ehitati akvedukte . Akvedukt lahtine või kaetud veejuhe, kitsamas tähenduses sillataoline kaaristu, mis kannab üht või mitut veekanalit. Tähtsad hooned olid saunad ja amfiteater Uhkeim neist oli Trianuse foorum
Caesar(valitses 60- 44 a eKr) oli Gallia vallutaja, Roomat valitses diktaatorina, oli kõnemees ja poliitik. Pani alguse päikese aastale, 365 päeva ja iga 4 a. järel liigaasta Vabariigi ajal rahva koosolek kinnitas senati otsustatut. (Senat aristokraatlik riigi juhtija) Teatud hetkel polnud senatil ja rkoosolekul võimalik riiki kontrollida ja tekkis vabariik, ent sellele järgnesid kodusõjad. Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid.
Ka Caesari surma järel jätkusid kodusõjad. Tõsisemad vastased olid Caesari pooldajad Antonius ja Octavianus. Konfliktiga oli seotud Egiptuse valitsejanna Kleopatra. 31.a. eKr sai Antonius Octavianuselt lüüa ja sooritas enesetapu, temaga koos otsustas siit maailmast lahkuda ka Kleopatra. 30.a. eKr liitis Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik vahemere maad enda ainuvalitsuse alla ja seda sündmust loetakse Rooma vabariigi lõpuks. Octavianus võttis endale aunime Augustus (auväärne) ja ta valitses Roomat 30.a. eKr kuni 14.a. pKr. Ametlikult säilis Rooma vabariik, sisuliselt oli aga tegu 1 isiku ainuvõimuga. Tema valitsusaeg tõi endaga kaasa pikaajalise rahuperioodi ja koos sellega hakkas ka majandus õitsema. Järjekindla ja tasakaaluka valitsejana pühendus augustus riigi sisemisele korrastamisele. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast, vabariigi pooldajate
Antoniusst toetas seejuures Egiptuse riigi valitsejanna Kleopatra. Antonius sai Octavianuselt lüüa. Antonius põgenes Egiptusesse kus ta tappis end koos Kleopatraga. Rooma vabariigi lõpuks nim. Seda, kui Octavianus hõivas aastal 30eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Ülevaade varase keisririigi ajaloost (30. a eKr 3. Sajandi algus pKr) Octavianus võttis endale peale võimule tulekud nimeks Augustus ("auväärne"). Valitses 30 eKr- 14pKr. Ta oli tasakaalukas ja järjekindel. Oma välise võimsuse tipule jõudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98 117 pKr), mil vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Kogu riigi aladel kehtis nn Rooma rahu(pax Romana). Riigikorraldus Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Augustus võttis omale princepsi ("esimene") aunimetuse, mis oli kõige auväärsema senaatori tiitel. Provintside asevalitseja ja väepealikuna
pühakirja üleskirjutamine. Kujuneski Piibel · Kõiki teisi uske hakkati keelama, mitteusklike nimetama paganateks. · Seati ametisse Paavst 74 Caesari ja Augustuse tegevus Sarnasused: · Octavianus jättis, nagu Cesargi, välise vabariikliku korra püsima. Augustuse tõus Rooma riigi ainuvalitsejaks ei tähistanud ametlikult vabariigi lõppu, pealtnäha oli kõik endiselt: senat, rahvakoosolekud · Nagu Caesargi ühendas Augustus enda kätte tähtsaimad vabariiklikud ametikohad. · Mõlemad tegelesid kalendiga. Erinevused: · Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis Augustus Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Augustus ei pidanud suuri sõdu. · Caesar pidas suuri sõdu · Caesar laskis riigi kaardistada. Kalendrireform kehtestati Juliuse kalender. Et tekkinud segadusest lahti saada, jättis keiser Augustus pärast 36 aastat kestnud ekslikku
pühakirja üleskirjutamine. Kujuneski Piibel · Kõiki teisi uske hakkati keelama, mitteusklike nimetama paganateks. · Seati ametisse Paavst 74 Caesari ja Augustuse tegevus Sarnasused: · Octavianus jättis, nagu Cesargi, välise vabariikliku korra püsima. Augustuse tõus Rooma riigi ainuvalitsejaks ei tähistanud ametlikult vabariigi lõppu, pealtnäha oli kõik endiselt: senat, rahvakoosolekud · Nagu Caesargi ühendas Augustus enda kätte tähtsaimad vabariiklikud ametikohad. · Mõlemad tegelesid kalendiga. Erinevused: · Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis Augustus Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Augustus ei pidanud suuri sõdu. · Caesar pidas suuri sõdu · Caesar laskis riigi kaardistada. Kalendrireform kehtestati Juliuse kalender. Et tekkinud segadusest lahti saada, jättis keiser Augustus pärast 36 aastat kestnud ekslikku
otsuste üle. Ametnikud ja nende ülesanded: Konsulid-Kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid Rooma armeed Preetorid-Korraldasid õigusemõistmist Tsensorid-Kodanike loenduse koraaldamine ja senaatorite nimekirja koostamine Diktaator-Määrati ametisse ainult siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sel ajal kuulus talle piiramatu võim Rahvatribuunid-Pidid kaitsma lihtrahva huve 5. Rooma suurvalitsejad ja nende reformid Augustus- Augustus oli esimene Rooma keiser, Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu Traianus- Vana-Rooma keiser, Tema ajal vallutas Rooma Armeenia, Mesopotaamia ja Daakia ning impeerium saavutas oma maksimaalsed piiridd. Traianus andis 112. aastal välja edikti, mille kohaslet tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust.
ruum ehk tambuur. · Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. Video · http://www.youtube.com/watch? v=uM8OOkH7UOs Rooma impeerium · Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Augustuse ajastu · Keiser Augustus esines kunsti suure edendajana. Ta kiitles, et oli saanud päranduseks savist Rooma ja pärandanud oma järglastele marmorist Rooma. Marmor muutus tõesti keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks ning 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval). Traditsioonid ei langenud unustusehõlma. Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim. · Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi:
Võib öelda, et Caesar nö äratas rahva üles ning avas nende silmad usalduse suhtes. Ta tekitas rahvas viha ning tänu selle tekkisid rahutsused ning vandeseltsid tema vastu. Pealegi ta ju tapeti vandeseltslaste poolt üsna julmal viisil- pistodadega selga pussitades. Lisaks sellele rajas Caesar teed keisririigi tekkele. Teine isik, kes on Rooma ajalugu mõjutanud suuresti, on Octavianus. Ta valitses varasel keisririigil ning ta võttis endale aunimetuse Augustus (ld k ´auväärne´). Talle anti veel tiitleid Rooma Senati poolt. Minu arvates on see ajalooline suurkuju oma nime igati väärt. Ta mõjutas Rooma ajalugu väga positsiivselt. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ühiskonnast. Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest, andis ta Roomale pika rahuperioodi ning koos sellega ka majanduse õitsengu.
Octavianus. Antonius abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatraga. Kuid varsti puhkes ka Antoniuse ja Octavianuse vahel kodusõda. Antoniuse laevastik sai lüüa ja Antonius põgenes Egiptusesse, kus nii tema kui ka Kleopatra ennast tapsid. Seejärel vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Seda sõndmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. · Varane keisririik aastatel 30 eKr- 235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus ja tema ainuvalitsus tõi pika rahuperioodi, koos sellega majanduse õitsengu. Kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid lähikondsete ja Rooma ülikkonna vastu ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli Nero, kes tappis nii oma naise kui ema ning lasi tappa kma arvukalt senaatoreid. 64. aastal kui suur osa Roomast tulekahjus hävines, levisid jutu et Nero lasi linna põlema panna
Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Kodanikuõigused anti nii sõjalistele kui ka provintside elanikele. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada, kaotas see järk-järgult oma autoriteedi. Aastal 30eKr võitis Octavianus oma vastased, kehtestas riigis ainuvõime ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. 2. Rooma õigus- tähendas seda, et riiki juhiti avalikult ja õiglaslikult. Inimesed, kes olid elanud Roomas kutsuti kodanikkudeks ning neil kõigil olid võrdsed õigused. Kõiki koheldi võrdselt. Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale. Preetor- neid oli8. Nad järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring-nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid,suurem osa neist pärines põlvest-põlve.Kuigi riiki juhtisid aristokraalikud ametnikud,võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. * Kreekas valis rahvakoosolek rikastest ja suursuguste...
Ta tegeles seal õppimisega ja lugemisega, ning ta võttis osa filosoofiakoolide loengutest ja aruteludest. Ta lahutati oma naisest Juliast, sest ta oli rikkunud abielu reegleid ning ta saadeti Pandateria saare vanglasse.Rhodosel olles Tiberiuse reputatsioon langes ning ta tribunicia postestas aegus. Pärst nelja aastat mill ta Rhodosel puhkas naasis ta Rooma, et jätkata riigi tenimist. Rooma naastes lapsendas Augustus Tiberiuse, sest kõik tema lapselapsed olid surnud. Suurem osa järgnevat kümnest aastast viibis ta Roomast eemal, olles sõjakäikudel. Ta saavutas suurt edu ning ta saavutused olid ülivõimsad säilitades impeeriumi piiri. 13.a.pKr valitses ta koos Augustusega impeeriumi, kuid aasta pärast suri Augustus seitsmekümne kuue aastasena ning Tiberiusest saab ainu valitseja. 23.a.pKr sureb ta poeg Drusus, kes valitses koos temaga imperiumi. Nelja aasta pärast
Kirjelda Rooma tõusu suurriigiks ja armeed (264-133.a.eKr.) Vallutuste käigus sattus Rooma konflikti Foiniikia koloonia Kartaagoga, puhkesid Puunia sõjad 3. Puunia sõjas vallutasid ja hävitasid roomlased 146.a.eKr. Kartaago. Samal aastal liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Kreeka ja Makedoonia. 133.a. eKr. pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias Roomale. 10. Iseloomusta keisrivõimu kehtestamist: Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma Varane keisririik 30.a.eKr- 235.a.pKr. (27 eKr–14 pKr) Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, ta valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu Õitseng, kõik impeeriumi vabad mehed saavad kodanikeks. Lääne-Rooma (27 eKr – 476),
väeüksus oli leegion, mis koosnes 5000 mehest. Suurt tähelepanu pöörati ka sõjatehnikale. Roomlased võtsid üle hellenistlike riikide saavutused. Caesar oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta on üks tuntumaid Vana-Rooma isikuid, tema uuendas kalendri, võttes kasutusele Juliuse kalendri, mida kasutame ka praegu. Temast sai ka 49ekr Rooma riigi ainuvalitseja kuid 44ekr tapeti. 7.Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-rooma ja ida-rooma võrdlus. -Pärast caesari surma jagati riik kaheks- Octavios sai Lääneosa ja Antonious sai Idaosa. Hiljem puhkes nende vahel sõda. Octavianus purustas 31.a eKr Antoniouse ja tema liitlase Kleopatra laevastiku Kreeka rannikul merelahingus ning ühendas 30a . eKr kogu riigi oma võimu alla. Augustus oli esimene rooma keiser. Octavianus sai selle nime(Augustus) endale senatilt. Järjekindel ja tasakaalukas valitseja. Nimetas ennast vabariigi taastajaks
Poliitilises ja sotsiaalses korralduses taastati ebavõrdsus, mis lähtus seisuste (ordines) hierarhiast, laienedes ka eraõiguse valdkonda. Senaatorite ja ratsanike jaoks – kelle seisus oli ametlikult pärilik – kehtis eriline abielu- ja pärandiõigus. Mis veelgi tähtsam – neil oli õiguslikud privileegid (näiteks võis nende üle kohut mõista vaid senatikohus) ja kohtumenetluse privileegid [nende puhul ei tohtinud rakendada piinamist, mille Augustus (esimene Rooma keiser3) oli plebeide jaoks kehtestanud] ning viimaks kasutati nende puhul teistsugust kriminaalõigust kui alamast soost inimeste (humiliores) puhul. Alates 2. sajandist pKr kehtisisd õilsatele (honestiores) mitmesugused vabastused ja kergemad karistused ning alamatele (humiliores) raskemad koormised ja karistused. Uues kodakondsuse süsteemis eristusid silmnähtavalt kaks klassi, kelle õiguslikku erinevust toonitas see, et neisse kuulumine oli pärilik
ühendatud laevastik lüüa. Jõudnud Aleksandriasse, tappis Antonius enese (kukutas end oma mõõga otsa / torkas mõõga rindu). Kleopatra surm Kleopatra mõistis, et Egiptuse troon on talle ja ta lastele kadunud. Et mitte lasta ennast Octavianusel uhkes võidurongkäigus Rooma viia, lasi ta end mürkmaol salvata. See juhtus aastal 30 eKr. ... Egiptuse riik liideti Rooma riigiga, Octavianusest sai peagi Rooma riigi esimene keiser Augustus (tõlkes: üllas). Kleopatra surm Guido Cagnacci Kleopatra surm Kunstiajaloo Muuseum, Viin Kleopatra ja madu (,,Rooma" 2005 2007) Kleopatra lapsed Vendadega Kleopatral lapsi polnud. Keiser Augustus lasi Kleopatra ja Caesari poja Caesarioni hukata. Antoniuse ja Kleopatra lapsed (kaksikud Alexandros Helios ja Kleopatra Selene,
Senaatorite ja kodanikkonna arv kasvas, enam ei olnud nobiliteediperekonnad tähtsad, vaid ka provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus- auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus. Itaalia ja provintsid. Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte ,,jaga ja valitse"(divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda-provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi
Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, suurem osa arisokraatiast polnud ainuvalitsusega rahul, 44a.eKr tapeti Caeser. Võimule tõusid Caesari pooldajat Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel pooleks. Antonius abiellus Kleopatraga, sai toetust Egiptusest. 30.aastal eKr vallutas Ocatvianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. -- Varane keisririik aastatel 30eKr-235pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ning majanduse õitsengu. Agustus pühendus riigi sisemisele korrastamisele. Vabariigi pooldajate hulk vähenes. Kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid oma lähikondsete ja Rooma ülikkona vastu ülekohtused ja said tuntuks kui julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli keiser Nero, kes tappis oma naise, ema, hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a
carcalla edikt ning see, et palgasõjavägi ei olnud roomale lojaalne. 11. Milles lähtus rooma kasvatus kreeka eeskujust ja rooma traditsioonidest? Nii Kreekas kui ka Roomas polnud naistel iseseisvaid õigusi. Nad kuulusid oma eeskostja alla kelleks oli meessoost isik (tavaliselt pereisa või mees). 12. Võrrelge Caesari ja Augustuse tegevust.(2 sarnasust/erinevust) Erinevused: 1. Caesari ajal polnud aristokraatia ainuvalitsusega nõus kuid Augustus oskas leppitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. 2. Augustus valitses algul Rooma riigi läänepoolsete osade üle aga Caesar idapoolsete osade üle. Sarnasused: 1. Mõlemad olid ainuvalitsejad Roomas. 13. Ristiusu sünd roomas. Juudid ootasid Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu ning messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
