2 8,75 11,97 73 1217 39,8 3 8,82 11,87 40 667 21,7 29,8 2,92 4 8,68 11,87 68 1133 38,0 5 8,82 11,93 62 1033 33,4 6 8,77 12,00 33 550 17,9 5.JÄRELDUS Katse tulemusena saadi silikaatkivi keskmiseks tiheduseks 1871 kg/m³. Internetis on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m³.[2] Silikaatikivi veeimavuseks massi järgi tuli 12 % ja mahu järgi 22 %. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 23,2 N/mm² ja vees olevate kivide survetugevuseks tuli 18,1 N/mm². Seega survetugevus on väiksem, kui kivi on veega immutatud. Paindetugevuseks saadi 2,92 N/mm². 6. KORDAMISKÜSIMUSED 6.1Millest valmistatakse keraamilisi telliseid?
PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI Põletamata tehiskivi saadakse mineraalse sideaine Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%, liiv ei taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel tohi sisaldada savimineraale ega Liigitus sideaine järgi huumust
Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõtlik ülevaade silikaattoodete ajaloost, tegemisviisist ning valik erinevaid tooteid. Infot sain erinevatelt Eesti internetilehekülgedelt. Samas peab tunnistama, et silikaattoodete kohta väga palju materjale ei ole leida, mis on kummaline just seetõttu, et silikaattellis on väga populaarne ehitusmaterjal nii nõukogude ajast ning ka praegusel ajal väga kasutatav eriti meie ilmastikuolusid arvestades. Silikaatkivi on raske, mürakindel, suure soojamahtuvusega, väljast hooldevaba, tulekindel ning pea viis korda tugevam tavaliselt kivist. Vähe tähtis pole ka fakt, et silikaatkivi koosneb ainult looduslikest materjalidest nagu lubi, liiv ja vesi. Seega sobib silikaatkivi ideaalselt Eesti niiskesse ja jahedasse kliimasse. Käesoleva referaadi eesmärk ongi uurida lähemalt silikaattooteid ning nende kasutamist. Ajalugu Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880
Põletamata tehiskivid Põletamata telliskivi saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel Liigitus sideaine järgi lubitooted kipstooted tsementtooted Silikaatkivi Silikaatkivi toorained: Kvartsirikas liiv Kustutatud või kustutamata lubi Vesi · Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%. liiv ei tohi sisaldada savimineraale ega huumust. · Lubjasisaldus hoitakse võimalikult madalal, lubi peaks olema peeneks jahvatatud, aktiivne ja pehme. · Värviliste silikaatkivide valmistamiseks lisatakse segule pigmente: kollast, pinuni ja musta.
lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena. Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust. Nii omaduste kui ka väljanägemise poolest on tellist fassaadimaterjalina soodsaim kasutada puhasvuukmüüritisena, nii et tellised on nähtavad
Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (välisvooder), aiapostid jne. Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Eestis on levinud pealpool katust asuva korstnaosa ehk korstnapitsi välisvoodri ladu- mine silikaattellisest, kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam, kui põletatud savitellis. Silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771- 2:2011 ja EVS 812-3:2007)
koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena. Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust. Nii omaduste kui ka väljanägemise poolest on tellist fassaadimaterjalina soodsaim kasutada puhasvuukmüüritisena, nii et tellised on nähtavad oma algupärasel kujul tulemusena saadakse
valmistatakse puhtamatest savidest esikülg glasuurita või glasuurimata ühendatakse omavahel plekkklambritega ahjupotid õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga põletamata tehiskivid põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena liigituse sideaine järgi: lubitooted kipstooted tsementtooted magnesiaalsideainetega tooted lubjast tehiskivid lubi sideaine baasil valmistatakse silikaatkivi silikaatplokid , -plaadid (raske silikaatbetoon) kerge täitematerjaliga silikaatbetoon mullbetoon (konstruktsioon -,konstruktsioon soojaisolatsioon, soojaisolatsioon silikaltsiit silikaattellis silikaatkivi valmistusprotsess: lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast , millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. Vormitakse pressidel survega 15...20 MPa tehiskivi. Kivistamine toimub autoklaavis 174,5 c ja rõhu 8...12 at juures 8-12 tundi
isetihenevat omadust. (http://www.rudus.ee/Bliigid5_1.htm) 16 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE Silikaattellise kasutamine Eestis on pikaajaliste traditsioonidega. Tellise tootmine ja kasuta-mine algas Eestis 1910. aastal, s.o. juba kolmkümmend aastat pärast lubi-liivmaterjalide autoklaavse kivistumise menetluse patenteerimist ja ,,Silikaat" on aegade jooksul olnud ainuke silikaatkivi tootja Eestis. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava
TEHISKIVI KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata silikaatkivi tihedus ja veeimavus ning määrata surve- ja paindetugevus. 2. Katsetatud materjal Silikaattellis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Järgnevalt kuumutatakse autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. [1] 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 2g). 4. Töö käik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha
10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte
U-plokk 350 185 244 - 10 *Fibo Termi kergbetooni tugevus 4 MPa Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. pikkus (a)+- 3mm laius (b) +- 3mm paksus (c) +- 2mm
tellismüüritise pinnale kui välisõhk aurustub Tekivad koledad valged laigud Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise Ei ole võimalik ennetada KASUTATUD KIRJANDUS "BARRY´S INTRODUCTION TO CONSTRUCTION OF BUILDINGS" second edition, S. Emmitt, C. Gorse lk 76-84 „EHITUSMATERJALID“ , kohandatud õppematerjal, Helmut Pärnamägi http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivi-% E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne-mate rjal TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi)
65mm paksusega väärikkivil, lõhestatud ja klombitud kivil-25N/mm². Silikaattelliste tihedus on 1850...1950 kg/m³, veeimavus 10-15% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/m°C, niiske kivi W=5% =1,0W/m°C. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste 18 ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust. Nii omaduste kui ka väljanägemise poolest on tellist fassaadimaterjalina soodsaim kasutada
7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Betoon [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon (21.20.2013) 2. Terca keraamiline tellis, punane harjatud, aseri [WWW]. http://www.wienerberger.ee/terca-keraamiline-tellis-punane-harjatud-aseri.html (21.10.2013) 3. Puitlaastplaat [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/puitlaastplaat (21.10.2013) 4. AEROC plokkidest tarindilahenduste soojustehniline analüüs ja visualiseerimine [WWW] www.aeroc.ee/user_upload/raport_2012.pdf (21.20.2013) 5. Silikaatkivi vana, hea ja kaasaegne materjal [WWW]. http://www.silikaat.com/et/silikaatkivi-%E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne-materjal (21.10.2013) 6. Raidkivi [WWW], http://www.raidkivi.ee/htdocs/veeb/index.php/tooted/category/wolfshoeher-tonwerke-amott (21.10.2013) 7. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt I osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a. 8. Klaas [WWW]. http://www.enco.ch/glass.htm (21.10.2013) 9. Vahtpolüstüreen [WWW]. http://www.ttu.ee/?id=38705&op=_print (21.10.2013) 10
m P= ∗1000 Vbr Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Ebakorrapärase kujuga materjali poorsuse ja tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga kehadeks on graniidi ja sillikaatkivi tükid. Tiheduse Vbr määramiseks tuleb kaalutada proovikeha esiteks õhus ja pärast vedelikus. Kui materjal on poorne (sillikaatkivi), siis peale õhus kaalutamist tuleb katta seda parafiiniga. Parafiiniga kaetakse keha 2-3 korda. Pärast silikaatkivi kaalutakse uuesti õhus (parafiiniga) ning parafiiniga keatud keha kaalutakse vees. Pärast määratakse keha maht koos patafiiniga. Edaspidi arvutatakse parafiini ruumala ja keha mahu. Lõpuks määratakse materjali tihedust. 4 Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga: m−m1 V br= pv
ning soojusmahtuvust saab ära kasutada ehitise kütte- ja jahutuskulude vähendamiseks. AS IKODOR Kergkruusplokk 1,4-3,5 / tk (E-ehitus.ee 119,9 alus/140plokki) Silikaatkivid Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. AS Silikaat Rea tellis 0,41/ tk Väärik tellis 0,46-0,51/ tk Klombitud silikaat 0,51-0,70 / tk AS Pärnu Plaaditehas Puitlaastplaatid, hinnad sõltuvad plaadi suurusest otstarbest alates 2,03-6,26/m2.
Timo Randoja MÜÜRITÖÖD Iseseisev töö Juhendaja Kaido Toobal Tartu 2008 Silikaat tellis Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi 250x120x88 Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88
Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väikesem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. 6. KASUTATUD MATERJALID 1. Raado, L., EPM 3500 Ehitusmaterjalid 1. Osa, . 2013/2014a, [e- knspekt].http://www.ttu.ee/persoon/lembi-merike-raado/oppematerjalid- 22/ehitusmaterjalid-epm3500/, (19.09.2014) 2. Unga, A., EPS-soojustusmaterjalid, [artikkel veebist],http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/4_1998/eps.htm, (19.09.2014) 3. Juurvee, U., Silikaatkivi-vana, hea ja kaasaegne materjal,[artikkel veebist],http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivi-%E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne- materjal, (19.09.2014)
35-50 tsüklit, kuid praktika on näidanud, et Eesti kliimas pole kahjustusi tekkinud isegi peale 60 aastat. Siiski on silikaatmüüritise pikaealisuse tagamiseks vajalik selle õige kasutamine. Vältida tuleks müüritise märgumist. Seetõttu tuleks ehitada tavapärasest laiemad räästad, et vältida vihmavee sadamist seinale. Samuti pole soovitav kasutada silikaati soklite katmiseks. Silikaattellisest vooder näeb uuena küll atraktiivne välja, kuid ajapikku muutub silikaatkivi värvitoon algsest valgest hallikaks, mis on tingitud mustuse kogunemisest tema pinnal asuvatesse pooridesse. Samas võib silikaatvoodri värvida üle silikaatvärviga, mis teeb hiljem tema puhastamise lihtsamaks. 2.3. Savitellis Savitelliseid on Eestis toodetud juba eelmise sajandi algusest. Kui algselt toodeti vaid punast värvi tellist, siis nüüd on võimalik valida ka pruuni, kollase ja heledate telliste vahel. Samuti on tootevalikus
Veeimavuseks massi järgi saime 10,5% ning mahu järgi 19,9 %. Hariliku silikaattellise veeimavus võib olla kuni 16% [1]. Keskmiseks paindetugevuseks kuival proovikehal oli 3,41 N/mm2 ning immutatud proovikehal 2,2 N/mm2. Normaliseeritud survetugevus kuival proovikehal oli 29,3 N/mm2 ning immutatud proovikeha normaliseeritud survetugevus oli 23,1 N/mm2. Silikaattellise katselised keskmised mõõtmed olid 249,6 x 118,1 x 87,0, nominaalmõõtmed 250 x 120 x 88. Vastavalt silikaatkivi mõõtmete tolerantsi tabelile võib neid silikaatkive kasutada koos üldkasutatava ja kergmördiga, sest kivide mõõtmed varieeruvad +-2 mm lõikes. Kuivade silikaatkivide survetugevuse klass on 30 ning immutatud silikaatkivide survetugevuse klass on 25. Brutokuivtiheduse klass on 2,0 (tihedus 1907 kg/m3). Silikaatkivis sisalduv CaCO3, reageerides loodusvetes leiduva CO2-ga, läheb üle hästi lahustuvaks bikarbonaadiks. Sellest on tingitud ka immutatud kivi nõrgenemine võrreldes
Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata. Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga. PÕLETAMATA TEGISKIVID Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena. Liigitused sideaine järgi: - Lubitooted - Kipstooted - Tsementtooted Lubi sideaine baasil valmistatakse: - Silikaatkivi - Silikaatplokid, - plaadid - Kerge täitematerjaliga silikaatbetoon - Mullbetoon - Silikaltsiit. Silikaattellis Silikaatikivi valmistusprotsess: Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6…8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. Kivistamine toimub autoklaavis 174,5C ja rõhu 8…12 at juures 8- 12 tundi. Soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajad.
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen)
polüs. 14,5 9,9 5,5 14,7 15,0 15,0 Kergbetoon 14,8 15,0 15,0 2107,8 3314,4 0,636 14,8 15,0 15,0 0,6 10,6 11,4 Klaas 0,6 10,5 11,2 150,4 70,6 2128,9 0,6 10,5 11,5 8,7 11,9 25,0 Silikaatkivi 8,7 11,9 25,0 4800,6 2595,9 1849,3 8,7 11,9 25,0 Tabel 2. Korrapärase kujuga kehade tihedused. Rühma andmed. 4.1.2. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Graniidi absoluutne tihedus on 2800 kg/m3 Materjali nimetus Proovikeha mass [g] Proovikeha maht Proovikeha tihedus Õhus Vees [cm3] [kg/m3]
23 Tellisvooder Savitellismüüri ei tohi katta millegagi, mis takistab niiskuse eraldumist; Kõik vuugid tuleb täita müürimördiga. Võimaluse korral vältida järelvuukimist; Deformatsioonivuugid tuleb planeerida min. 10m sammuga. Rõhtvuugid armeeritakse peale esimest telliserida ja viimase all; müüritise avade all ja peal;; Sokkel ja müüritis tuleb eraldada hüdroisolatsiooniga; Silikaatkivi ei kasutatakse pinnases ja soklites; Talvistel müüritöödel tuleb järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel; Tellisvooder talub suhteliselt hästi mehhaanilisi koormusi. 24 12 Tellisvooder Tellisvoodrit on võimalik laduda põletatud savitellistest,
20,93 22,11 9,80 t2,31 1,27 I1,04 1896 28,5 xatsete iooritam i se aee: I 1' .' Otg.z0 I 2, 12 :A5' 5. 3 Mat erj alide ab s ol uul s e d tih edus e d p o orc as e arv utamis e ks Silikaatkivi 2650 kg/m3 Graniit 2680 kg/m3 Keraamiline kivi 2655 kg/m3 5.4 Graaftk - Konapdraste materjalide tihedused 2000 5- E 1750 b 5 tsoo o
Minu teostatudkats,ehitusHaasitiheduseleidmirg andistulemusdligikaudu 2470 kg/m'. Kogu alaruhmapeateoli k6ige vihem tihe naterjal vahtpoltlstureenja kdige tihedamehitusterds-Seejuuresoli ehitusteraspea2zl0kordalihedamkui vahtpol{istiireen. Ehitusmatefalide,mis kuulgvadBldniEetrsekivi a a tihedusedjiiid ligikaudu vahemikku1000-2000kg/m'-Vfrksemadtihedused66osa1el,suwemadmitte66$atel kividel. Ebakonapflrase kujuganatedalide tihedu$estleids-imegraniidi ja silikaatkivi tihdust. Graniidi tihedusekssainmina ona katsega2630kg/m'. Qamatulemustuli alar0hma keskmiseks.Silikaatkivi tftedusekssainmira 1870kg/m', aladihmakeskmineo[ jallegi ligikaudu sarna. Arlutasime ka ebakorrapliras kujugamejalide poo$used Grauiidi puhul oli minu tulemus1,9%,atar0hmakeskmine1,8%.Silikaatkivi poorsusminu katsstnii 29,4o/o, alarilhmakesknine oli?9,3a/o.T!leb 6lja eagraniidi pooridemaht on ligikaudu 15 korda vdiksemkui silikaatkivi oma Vastusd
• Rusikareeglina võib öelda, et mida kõrgem ja ühtlasem on sein, seda pikem võib olla liikumisvuukide vahe LIIKUMISVUUKIDE VAHEKAUGUSED Kasutatavad Tarindi kõrgus meetrites tellised 1 2 3 4 5 6 Deformatsioonivuukide vahe meetrites Põletatud tellis 8 12 15 18 21 24 Silikaatkivi 5 8 10 12 14 16 LIIKUMISVUUGI KONSTRUKTSIOON 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 18 4.2.3 SUITSU- JA VENTILATSIOONILÕÕRID 600 KORSTNA VAJALIK KÕRGUS 100 4.2.4 SARDMÜÜRITIS RUUTVÕRK SIK-SAK VÕRK 4.2.5 KARNIISID
Põhimört Õhukesekihi- Kergmört mört (0,5 ...3 mm) Savitellis M10-M20 0,30 0,30 0,15 M2,5-M9 0,20 M1-M2 0,10 Silikaatkivi M10-M20 0,20 0,40 0,15 M2,5-M9 0,15 M1-M2 0,10 Betoonkivid M10-M20 0,20 0,30 0,15 Poorbetoonkivid M2,5.M9 0,15 Tahutud looduski- M1-M2 0,1 vid Esimese tugevusgrupi kividest laotud kahel mördiribal kestsängitusega müüritise mille mör-
(krobeline). Mõõtmed 250 x 60 x 65 mm või 250 x 60 x 88 mm. Ühe tellise mass 1,9 või 2,6 kg. Margid 125...250. külmakindlus 25....50 tsüklit. Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadikatte materjalina. Kasutusvead Et silikaattellistest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleb järgida häid projekteerimis ja ehitustavasid: 8 1. mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites; 2. eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga; 3. nii palju kui võimalik vältida vee sattumist müüritisele (katuse räästa õige laius, sokli kõrgus); 4. täita vuugid korralikult müürimördiga; 5. tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avadepealsetes kiviridades); 6. teha deformatsioonivuugid (vähemalt 10 m sammuga); 7
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused:
Tellised Silikaattelliseid valmistatakse liiva ja lubja segust, mis jahvatatakse kollerveskis ja millele lisatakse vesi. Muldniiske segu pressitakse kokku, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril ~180°C. Eestis valmistatakse silikaatkive mõõtudes: 250x120x88, 250x120x138, 250x120x65, 250x85x65, 250x60x65. Silikaatkivi toodetakse kolme eri pinnaprofiiliga: sile, klombitud ja murtud. 11 Tellisseinad Tellisseinu võib laduda massiivseinana või kergseinana. Massiivsein on tänapäevaseid nõudeid arvestades liiga väikese soojapidavusega. Nõuetele vastavad seinad oleksid liiga paksud, rasked ega oleks ökonoomsed. Seotised: Kahekihiline plokkseotis:
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused:
neile omadustele vastavaid konstruktsioonilisi ja ehitustehnoloogilisi võtteid. Materjalide kooskasutamine sõltub eelkõige materjalide omadusi iseloomustavate näitajate sobivusest. 1.1.2. Toormaterjalid Ehitusmaterjali valmistamiseks kasutatud materjalidest on võimalik klassifitseerida erinevatest põhimõtetest lähtudes: · päritolu järgi: looduslikud ja tehislikud (näiteks looduskiviplokk või silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: anorgaanilised ja orgaanilised (näiteks portlandtsement või polüstüreen) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, keraamilised-, klaas-, metall- jne.materjalid Toormaterjali järgi klassifitseerimine on oluline eelkõige materjali töötlemiseks või tootmiseks vajaliku tehnoloogilise protsessi valikut silmas pidades. 1.1.3.Tootmistehnoloogia järgi Looduslike materjalide puhul on pigem tegemist töötlemisega:
Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata. Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga. PÕLETAMATA TEGISKIVID Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena. Liigitused sideaine järgi: - Lubitooted - Kipstooted - Tsementtooted Lubi sideaine baasil valmistatakse: - Silikaatkivi - Silikaatplokid, - plaadid - Kerge täitematerjaliga silikaatbetoon - Mullbetoon - Silikaltsiit. Silikaattellis Silikaatikivi valmistusprotsess: Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6…8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. Kivistamine toimub autoklaavis 174,5C ja rõhu 8…12 at juures 8- 12 tundi. Soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajad.
annaabi.ee 
