UUSVASAKPOOLSUS RASMUS AGO JA SILVER TAMME G3A MIS ON UUSVASAKPOOLSUS? • Radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides • Tekkis 1960. aastate algul • Uusmarksism • Põhiseisukohad:nihilism,anarhism,stiihilisus • Vastandus „vanale vasakpoolsusele“ HERBERT MARCUSE • Vasakpoolsuse isa • Põhiseisukoht UUSVASAKPOOLSUS EESTIS • Sotsiaaldemokraadid • Võrdus • Segamajandus UUSVASAKPOOLSUSE SARNASUSED JA ERINEVUSED UUSPAREMPOOLSUSEGA Sarnasused: • Aktiivse kodaniku ideaal • Suhtumine heaoluriiki Erinevused: • Suhtumine võrdusesse • Suhtumine majandusse • Suhtumine rahvuslusse ISIKLIKUD ARVAMUSED KASUTATUD ALLIKAD
*Kapitalismi kriitika- kap on sandistav, ekspluateeriv, loob sots. eravõimud, mis ei allu demokraatlikele nõudmistele. (Kui kõik on erasfääris, siis avalikku vastutust ei ole. Eliit teeb nii nagu tahab) Imperialismi teooria- kapitalismiga kaasneb toorained; uued turud; kapitali eksport- kapitalismiga KAASNEB LAIENEMINE! (Lenin)(miks USA sekkub Iraagis, aga mitte Rwandas) *** marksism käsitleb klassi mõistet, mitte riigi! Eliit, töölisklass jne. Lääne- või uusmarksism- * Frankfurdi koolkond- ületada positivismist piiranguid; objek teadmine ei ole leitav väljaspool sots konteksti; Jürgen Habermas- kommunikatsioon ja mõistus (kuidas keelekasutus võiks olla võimu allikas) *Gramsci- tahtis selgitada, et kuidas ülestõusud ei toimunud; positivismist kriitik, marxism ei ole ajaloo tõde vaid ajaloo normatiiv; kultuurne hegemoonia, nõusolek, mitte sundimine ( kuidas oleme nõustunud ideoloogiaga, mis ei ole meile hea) KRIITILINE TEOORIA
On erinevate summade mäng- kas koostöö on hea või halb, kas sõda on normaalne või ei ole, kes on osajeljad, kas inimesed, riigid või klassid? Mis on võti, mis RVS mõjutab? On see jõud, võim, demokraatia, majandus läbi ära kasutamise? Maailma selgitab kõige paremini praegu: kõiki elemente eksisteerib, ei ole selget vastust, miks ja kuidas toimub. Neoteooriad Tuntud ka kui uusteooriad Neorealism, neoliberalism, neomarksism või uusrealism, uusliberalism, uusmarksism Uuemad versioonid vanadest teooriatest (parandused, kaasajastused, vaidlevad omavahel Institutsialistid Erinevad teooriad, mis ühel või teisel kujul on seotud institutsioonidega Reziimi teooria- Institutsiooneon erinevaid Ratsionaalne valiku institutsionalism- Koostööd on vaja koordineerida. Funktsionalism- Kui on vajadus koostööle, tekib ka koostöö vorm Ajalooline institutsionalism
Kultuuri tõusu eeldus on loominguline jõud. Ta on kriitiline tehnika arengu suhtes, inimene käib alla. Kultuuri alus on jumalik plaan. Ajalugu sõltub loomingulise vähemuse vabadest otsustest, ta rõhutab isiksuse rolli ajaloos. On takistatud (kastisüsteem jne) ning kasvavad (vaimne loomingulisus) kultuurid. Käib alla kui vähemus kaotab loovuse aga mitte võimu. 17. Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsed H. Marcuse. Ta alusideoloogia on uusmarksism. Uusmarksistideks nimetatakse tavaliselt neid, kes ilma marksistliku minevikuta ja väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi. Kõige suuremat tähelepanu väärib siin nn. FRANKFURDI KOOLKOND. Marcuse leiab, et kapitalism on ummikus, eesotsas USAga. Kapitalism tahab end väga säilitada ja tulemus on vabaduse maha surumine, sõjaohukasv jne. Kõrgkihil on selles oma osa. Rõhumine on kõikehaarav ja toimub massimeedia kaudu. Heaolutunne hävitab
kolmandat maailma. Rahvusvahelise suhetes osalejad on KLASS, osalaetakse läbi konfliktide ehk koostöö on ärakasutamine. Tegemist on ,, null-summa mänguga" ja loomus on KONFLIKT, sõda on normaalne( kuna klassivõitlus on normaalne ühiskonna osa). Peale külma sõda arvati, et milleks meile marksism ja sellest kujunes välja Neo-Marksism. Neo-neo-neo Neoteooriad e. uusteooriad: neorealism ( uusrealism), neoliberalism (uusliberalism), neomarksism (uusmarksism). Uuemad versioonid vanadest teooriatest- parandused, kaasajastused, vaidlevad omavahel. NB! EKSAMIS nt küsimus- Seleta NATO tegevust läbi liberealismi. Institutsionalism, Konstruktivism- kui täiesti uus lähenemine Kriitilised-hindavad teooriad-Kriitiline teooria, Feminism, Post-teooriad Institutsionalismid erinevad teooriad, mis on kõik ühel või teisel kujul seotud institutsioonidega. Reziimi teooria institutsioone on erinevaid
oleks tunnetatav, siis ei oleks tunnetatu väljendatav. Seega pole sofistidele enam miski püha, lähtepunktiks pole maailm, vaid inimene. Samas suunasid sofistid esimesena filosoofia ajaloos pilgu looduselt inimesele, muutsid mõtlemise enda mõtlemise aineks, allutasid eetilised väärtushinnangud. Suur panus ka kõnekunsti, keeleteaduse ja grammatika arengusse. MINU FILOSOOFILINE MAAILMAPILT 20. PILET AMEERIKA PRAGMATISM (PEIRCE, W.JAMES, J.DEWEY) H. MARCUSE UUSMARKSISM Pragmatismi põhiidee: õige, eetiline on see, mis töötab ja annab tulemust, kasu. Pierce räägib sellest, et kõik inimteadvuse tunnetusprotsessid tulenevad kahtluse ja veendumuse vahelisest pingest. Inimesel on loomulik vajadus veendumuse e usu järele. Tal on vaja kindlustunnet. Inimesel on mõtete ja harjumuste kogu ning kahtlus tekib siis, kui me puutume kokku uute kogemustega, millegi sellisega, mis on meie senisele süsteemile uus, võõras. Kuna inimesel on
traditsiooni positiivselt. (Horheimer, E.Bloch). -) Usk Jumalariigi ilmumisse pole midagi muud kui rahulolematus olemasoleva maailmaga, igatsus teistsuguse järele, kangekaelne veendumus, et asjad võivad olla ka teisiti. 1.Ühiskonna analüüs. Koos näiva demokratiseerumisega manipuleeritakse tegelikult vabadusega. Ühiskonda ei määra niisiis üksnes majanduslikud jõud. 2.Tänu oma freudistlikule inimesepildile kritiseerib uusmarksism küllaltki efektiivselt kaasaegset tootmis- ja saavutusühiskonda. 3.Teadus pole tõesti objektiivne, üldkehtiv ja väärtusvaba. See sõltub inimisiksusest. -) Kuid teaduse ideaaliks saab olla üksnes kriitiline funktsioon ühiskonna suhtes, mis lähtub tõe armastusest. Selle tõearmastuse juured asuvad õiglustundes ja vabaduses. -) Kuid teaduse ideaaliks saab olla üksnes kriitiline funktsioon ühiskonna suhtes, mis lähtub tõe armastusest
annaabi.ee 
