Realism kõige vanem pikalt domineerivaim ( enne 19.saj); osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad , inimene ei ole tähtis; riigid käituvad ratsionaalselt; riikide suhted on ,,null-summa mäng"; maailmas valitseb anarhia ja iga riik vastutab enda eest, riikidevaheline koostöö väike või olematu; sõda on normaalne; Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline. Inimloomus on halb Kellel jõud sellel õigus. Realismi kriitika: ajad on muutunud; rahvusvahelised organisatsioonid juhivad maailma; ei seleta põhjusi; sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat; riigid ei ole ühtsed mängurid. Realism tänapäeval mõned riigid jätkuvalt kasutavad seda; RV suhete uurimises omaette grupeering; seletab osa maailmast, teist osa mitte. Idealism- idealism enne-eksisteerinud ammu; Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks Rahvasteliit; Briand-Kellogg; inimloomus on hea, kasutame seda; Vaja-RV õigust, koostööd; saab ilma sõjata
olulisus. Institusionalism- orga olulisus kuna edendavad koostöödja usaldust. Sts instit: juhtumipõhine, inimene on mõjutatud. Marksism- klassipõhine (ttölisklass ja eliit) poliitika kese tootmine. Poliitika ja majanduse tihe kokkupõimitus. Kapitalismi kriitika. Rahvusvaheliste organisatsioonide tüübid: valitsusvälised, -vahelised ja ärilised. Piirkondlikud vs globaalsed; multi- ja biliteraalsed; erinevate eesmärkide, ülesehituse ja võimuga. Euroopa kontsert- 1815-1853- esimene organisatsioon üldse; Rahvasteliit 1920- esimene tänapäevane organisatsioon; ÜRO 1945- RL’i asemele, peakorter NY, 193 liiget. Peasekretär Ban Ki-Moon, peaassamblee kord aastas. Majandus ja sotsiaalnõukogu, Rahvusvaheline kohus, Hooldus- ja julgeoelkunõukogu. Allasutused: IMF; Maailmapank. NATO- 1949, 28 liiget ja 22 partnerriiki. Sõjaväekommitee ja Nõukogu. (Eesti: Lauri Lepik-tsiviil; Valeri Saar-militaar). Eesmärk on rahu tagamine, sõjaline koostöö, vastastikune abi ja kaitse, ühisõppused
.............. 7 Kriteeriumid......................................................................................................... 7 Tekkimine ja kadumine........................................................................................ 7 Koht süsteemis.................................................................................................... 7 Realism............................................................................................................ 7 Liberalism......................................................................................................... 7 Väikeriigi välispolitiika......................................................................................... 8 Liidud............................................................................................................... 8 Väikeriik suureks.................................................................................................. 8 Institutsioonid.........
- Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid
Esimene rahvusvaheline org?!. Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud. Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Koloniaalpoliitika- jagame maailma! II loeng Teooriad-lähenemised Klassikalised teooriad: realism, idealism, liberalism, marksism, nei-neo-neo. Mänguteooria: -Null- summa mäng (kes ees see mees) · Õnn on piiratud (koostöö on kahjulik, tuleks seista enda eest) · Kui keegi võidab, siis keegi kaotab · Teatud valdkonnas siiani domineerib (piiratud energia) -Pluss-summa mäng (koostöö) · Õnn on piiramatu · Kõik võivad võita · Teatud valdkondades domineerib Realismi olemus ja ajalugu Kõige vanem pikalt domineerivaim. Sobis täpselt oma ajastusse (enne 19.saj)
siiski olemas) Miks tekib SR konflikt? *Võim on tasakaalus või tasakaalust väljas (palju võimu hoiab ära konflikti?; konflikt, et ära hoida hegemooniat) *Võimu muutused- võimu tasakaalu dünaamika (tõusev võim alustab konf; domineeriv võim ründab tõusvat võimu) *Ründe-kaitse tasakaal (Kui ründav võidab, siis on konflikt- I MS tangid, lennukid; Kui kaitse võidab siis on rahu- tuumarelvad) Klassikaline liberalism (Immanueal Kant)- Kant- saksa filsosoof „Igavene rahu“ Inimene on loomult hea. Koostöö on võimalik. Riigi mõte pole saavutada võimu vaid olla õigusriik. Usk progressi. Uusliberalism- fookus on RV tasemel. Leidis, et tuleb arendada suhteid kaubanduses, et tekitada kompleksne vastastikune sõltuvus. Sostsioloogiline liberalism- oluline on milline on riik (riigid pole mustad kastid) rahvusvahelised suhted akadeemilise distsipliinina tegeleb nii valitsustevaheliste
RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad erinevates riikides paiknevate erinevate gruppide ja institutsioonide vahel; püüdes jätta kõrvale riiki (ülikoolide RV suhtlus) o vabariiklik liberalism – rahu on see, mis on oluline; nad on veendumusel, et
Teise riigi siseasjadesse on teatud juhtudel lubatud sekkuda. Tänapäeval võib ka üksikisik olla rahvusvahelise õiguse subjekt. Nt isikud võivad pöörduda süüdistustega riigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Isikul võivad olla ka rahvusvahelised kohustused mingit asja mitte teha või teha (nt piraatlus, lennuki kaaperdamine, genotsiid jne). Euroopa Nõukogu (asub Strasbourgis) tegeleb ka peaasjalikult inimõigustega. Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ja NGO(non-governmental organisation) Valitsusvahelised rahvusvahelised organisatsioonid tekkis kaasus et ÜRO oli subjektiks (lasti maha nende esindaja Iisraelis), tekkis ÜRO õigussubjektsus. Rahvusvahelisetl tegutsevaid subjekti on juurde tulnud. Paljud vanad valitsustevahelised organisatisoonid on muutunud valitsustevälisteks rahvusvahelisteks organisatisoonideks. Valitsusväliseid organisatsioone nimetatakse NGO-
Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse: kordamine eksamiks 4. jaanuar 2010. a. 22:19 Rahvusvahelised suhted on kõik suhted, mis toimuvad nii riigiüleste organisatsioonide/institutsioonide, 1) Rahvusvahelised organisatsioonid 2) Mitteriiklikud organisatsioonid (ROKK) 3) Äriettevõtted - rahvusülesed korporatsioonid (transnational) 4) Kirikud (nt. katoliku kirik, õigeusukirik, protestantlikud) 5) Moraal, eetika kui ka riikide vahel (Milline on nende rahvusvaheline poliitika ning mis positsiooni nad teistega võrreldes omavad) Sund + - Domineerimine Stabiilsus, kord Represseerimine
rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla: a) piiramatu e täielik rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks; b) piiratud e osaline rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Subjektideks, kellel on tavaliselt piiramatu rahvusvaheline õigussubjektsus , on riigid. Piiratud õigussubjektsusega on nt rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelisest õigusvõimest tuleb eristada rahvusvahelist teovõimet , st võimet rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb järgmisteks võimeteks: a) võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduse kaudu; b) võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks;
Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (seadus)
ähvardamise kõikides relvakonfliktides. Selle kontrollimise tarbeks loodi julgeolekunõukogu. Oluliseks muutuseks 1960. dekoloniseerimise lõppemisega III maailma riikide esilekerkimine. III maailma riigid ja sotsialistlik blokk ÜRO Peaassamblees enamus, kuid võim Lääne riikidel. III maailma riigid ja sots riigid taotlesid enesemääramist ja rassilist võrdsust õiguse printsiipideks. 1970 rv õ printsiipide deklarats nende algatusel. Tekkisid valitsustevahelised organisatsioonid, samuti rv õ-se intensiivne kodifitseerimine (oluline roll ÜRO poolt loodud Rv Õ Komisjonil). Al 1960 konsensuse pm diplomaatilistel konverentsidel kokkulepete saavutamiseks. Hääletust ei toimu, tekst võetakse vastu, kui see on sobilik kõigile. Külm sõda – tänapäev: NSVL lagunemisega kadus vastasseis endise sotsialistliku bloki riikide ja lääneriikide vahel. USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide
- Bangkoki deklaratsioon III loeng Miks on inimõigustel välispoliitikas väike roll – seletused Inimõigusi mitte-arvestavad (Donnelly) - Realism – kõik on potentsiaalsed vaenlased, maailmas hakkama saamiseks on vaja jõudu - Legalism - Pluralism – iga kultuur on oluline, siseasjadesse sekkuda ei tohi Inimõigusi seletavad - Liberalism - Rahvusvaheline ühiskond - Režiimiteooriad Mis on rahvusvaheline režiim? 1980ndatel tekkinud analüütiline lähenemine Režiimi tunnuseid erinevatelt autoritelt: - Normid - Reeglid - Protsessireeglid - Institutsioonid Režiimid erinevad kokkulepetest ja struktuurist (ei ole teoreetiline struktuur, on käitumismuster mingite kindlate normidega) Režiimi komponendid - Printsiibid ja normid – muutused siin toovad kaasa režiimi muutuse
Riigi ja erasektori suhe Gilpin Metodoloogi Teooria (võiks seletada kõike) majanduse imperialism Erinevad küsimused o Majanduse defineerimine o Tegutsejad o Maailmamajanduse dünaamika o Klassikaline majandusteadus (turg) vs poliitökonoomia (riik) Qatley Erinevad aspektid: majandusteooria, poliitika ja nende mõjutused Neli valdkonda: kaubandus, rahandus, korporatsioonid, areng Kaks probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine Kolm teooriat/ideoloogiat Liberalism : indiviid, vabakaubandus Merkantilism : realism, riik Marksism: klass Poliitilise süsteemi mõju majandusele (Spero) (poliitiline olukord mõjutab majandussüsteemi) Rahvusriigi tekkimise ajastu Merkantilism Suurbritannia hegemoonia vabakaubandus Imperialism merkantilism II MS järgne aeg (sisuline)
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3
Nõustaja- struktuur (milline on ligipääs otsustajatele), nõustajate omadused. Bürokraatia- millised on standartsed tegutsemisprotseduurid, kuidas grupp mõtleb? Riigi tase: Valdavad on surve, piirangud, meedia ja rahva arvamus, valimised, eelarve piirangud, poliitiliste institutsioonide struktuur (nt parlament- mis ülesanne on kaasarääkimistel jne) Süsteemi tase: rahvusvahelised piirangud, geograafia, naabrid, maavarad (gaas, nafta), liitlased (NATO), rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO; EL), millised on teised riigid (demokraatia riigid, suured riigid, tõusvad võimud), mitte-riigilised toimijad (Punane Rist) ANALÜÜSI TEOORIAD: REALISM- suurriigid on olulised: sõjaväeline ja majanduslik võim, võimude tasakaal, võimu ülekandumine, hegemoonia. LIBERALISM- suuriigid on olulised: majanduslik võim, rahvastiku arv, pehme võim. KONSTRKTIVISM- suurriigid on olulised: võimalus konstrueerida rahvusvahelisi suhteid on märkimisväärne (reeglid ja normid)
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.
Eesti Soome Venemaa Põhja-Korea USA Venemaa kohta ei saa väita, et ta on demokraatlik riik. Massimeedias on esinenud ,,Kaldub autoritarismi", ,,juhitav demokraatia", ,,ei ole vaba riik". Venemaal esineb inimõiguste rikkumist, opositsiooni mahasurumist, valimisreeglite rikkumist, ühel juhtival parteil on liiga suur mõjuvõim, välispoliitika on agressiivne . . Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid RIIGID (vt. kaarti eespool) EL(27) NATO(26 +2) euro(16 ) Albaania 35 - -(kutse) - Austria 22 + -! + Belgia 16 + + + Bosnia-Herts. 30 - - - Bulgaaria 32 + + - Eesti 5 + + -(ühineb 2011)
o Rahvuslik kvaliteet (haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda) Sektoridvaldkonnad Avalik sektor Erasektor Mittetulundussektor Näited ERR, president jt. AS, FIE, OÜ, MTÜ, SA, ühistud, TÜ seltsid Põhivaldkonnad Poliitika, riigi ja Raha, kasum, Kodanikuühendused ja omavalitsusasutused eraettevõtted organisatsioonid Hõivatute osakaal 35% 60% 5% Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Sotsiaalne struktuur e. kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ja üldist arengut. Nüüdisaegne demokraatia vastandub monarhiale kui ainuvõimule polüarhia (paljude võim) Avalik sektor · Tuumaks on riik · Riigi tunnused:
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad
Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishuvisid, erihuvid ühitatavad kompromisside toel(rahvusvahelised suhted on positiivse/negatiivse summa mäng). Keskne on absoluutne kasu:Riikide põhieesmärk on inimarenguks hea keskkonna pakkumine. Riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks. Sekkuv liberalism: sekkumine teise riigi
........................................11 3.1Muutuv julgeolekusituatsioon.......................................................................11 3.2Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted.......................................................12 3.3Rahvusvahelise suhtlemise vahendid...........................................................13 4.Peamised julgeolekuorganisatsioonid................................................................15 4.1Ühinenud Rahvaste Organisatsioon..............................................................15 4.2Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon..........................................................16 4.3Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.............................................17 5.Inimõigused mitmepalgelises maailmas............................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3
Toimib ülesandel üksteist kaitsta välisrünnaku eest. *OSCE- eesmärk kaitsta inimõigusi ning kriisiennetuse lahendamisega. Toimib oma otsuseid tegevate institutsioonide kaudu. *Euroopa Nõukogu- eesmärk euroopalike väärtuste toetamine ja kaitsmine. Toimib kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kongressil. 10. Selgita Euroopa Liidu asutamise ja tegutsemise eesmärke ning iseloomusta selle toimimist ja tähtsamaid institutsioone EL-majanduskoostöö organisatsioon, millel on nii rahvusülesandeid kui ka valitsusvahelisi institutsioone. * Euroopa Parlament: omab seadusandlikku võimu, mis on EL-i kodaniku poolt valitud 5a esindusorgan *Euroopa komisjon: rahvusülene EL-i täidesaatev organ *Euroopa Nõukogu: valitsusvaheline institutsioon, kus liikmesriike esindavad ministrid *Euroopa ülemkogu: valitsusvaheline institutsioon, koosneb liikmesriikide riigipeadest, Komisjoni presidendist ja Ülemkogu presidendist
sellist, mis oleks euro-aseaatlik impeerium USA vastu. Venemaa, aga võiks olla ka Hiina, Islamimaailm, EL tervikuna, India – kõik tegutseda selle nimel, et ainukest impeeriumi troonilt tõugata. c) anti-impeeriumid (anti-eliit) – mitteriigid, kelle eesmärgiks on võidelda globaliseerumise nähtuse vastu (seostatakse impeeriumiga), nt äärmuslikud organisatsioonid (poliitiliselt kas vasak/parem- äärmuselased), samapärased organisatsioonid (vabamüürlased), keskkonnaorganisatsioonid jms. d) mitte-eliit ehk mass – mitteimpeeriumid, lähemalt Dugin ei seleta. Impeeriumi ja mitteimpeeriumi vaheliseks veelahkmeks on mood. ÕIS: slaid: Baltoscandia – sellele panid aluse rootsi geopoliitikud, kelle koolkond on ajalooliselt märkimisväärne olnud, Eestile tutvustas seda Edgar K(G?)ant. Tänapäeva skandinaaviale selline liigitus enam ei imponeeri.
Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg’i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse printsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõista ÜRO-d peame mõistma rahvaste liitu. Need probleemid olid poliitilist laadi. Poliitiliseks probleemiks oli, et ei suudetud saavutada RL universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks. Teiseks poliitiliseks probleemiks oli totalitaristlike ideede levik. Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsiooni, mis püüab natsi saksamaad ohjes hoida
· riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. · riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Erasektor ehk tulundussektor 1 ÜHISKONNA KOLMSET SEKTORIST, KUHU KUULUVAD KASUMIT TAOTLEVAD ERAETTEVÕTTED. o Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond AVALIKU ELU VALDKOND, MIS ERISTUB AVALIKUST NING ERASEKTORIST; KODANIKUÜHISKONNA MOODUSTAVAD KODANIKE ALGATUSEL NING KEHTIVATE ÕIGUSNORMIDE RAAMES LOODUD VABATAHTLIKUD ORGANISATSIOONID, ÜHENDUSED JA LIIKUMISED. Kodanikuühiskond on vajalik kuna: · erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus · kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond · piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa
Iisraeli riigi loomine 14.05.1948 Tunnustamine Sõjad: 48-49- riigi hävitamise soov. 1956- Suessi kanal Egiptus kuulutas enda omaks. 1967- ähvardused ja tänasepäevani on islamisusulistele kõige traagilisem sõda, Iisrael võttis ära Jerusalemma 1973-klassikaline sõda,Iisraeli kõige suurem vastane Süüria. 1982. Iisrael ja maailm: 1. Regioon (araabia riigid)- pidev sõdimine ja konflikt. 2. Iraan- suhted väga vaenulikud. 3. Euroopa- Euroopa riigid olid Araabia riikide poolt. Nafta! 4. USA- suhted suhteliselt head. 5. NL & Venemaa- head suhted, halvad suhted. 6. Arengumaad. HIINA: Hiina Rahvavabariik, Hiina Kommunistlik partei. Han-hiinlased (93%) Suurriik ja üliriik. Kaks dententsi: 1. järjepidevus 2. muudatused. Mõju Hiina ajalugu, geograafia, kultuur ja rahvas. Maoism ja selle eripära. 4 perioodi ajaloos!: 1. Impeeriumid kuni ca 1840. 2. Alandused 1840-1940 Hiina oli ära jagatud. 3. Maoism 1945-1976. kodusõda 1945-49. Mao revolutsioon- talupojad. (K
parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia, Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit) Edendamisgrupp eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud o Avaliku arvamuse kujutamine läbi meedia
sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg'i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse prinsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõiste ÜRO-d peame mõistma rahvaste liitu. Need probleemid olid poliitilist laadi. Poliitiliseks probleemiks oli et ei suudetud saavutada RL universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks. Teiseks poliitiliseks probleemiks oli totalitaristlike ideede levik. Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsioonina, mis püüab nati saksamaad ohjes hoida
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID NATO PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949 NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004
teenuste hindade muutus; aluseks indikatiivne ostukorv), tööstustoodangu tootjaindeks (Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus, ilma käibemaksu ja aktsiisita), EXHI (eksportkaupade hindade areng), IHI. Mõju tarbijale: pangalaenu tagasimakse on soodsam, hoiused kaotvad selle võrra väärtust, raha väärtuse e ostujõu langus. Põhjused: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (siis kui pangad annavad lihtsalt laenu); tootmiskulude kasv (nt nafta hinna tõus SUBSIIDIUM- riigi rahaline abi ettevõttele, et muuda tema toodang kunstlikult odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Nt uue maj haru rajamisel, kriisiolukorra leevendamiseks. Varjatud vormis kaitsetollid, madalaintressilised laenud, maksudest vabastamine jne DUMPING- ettevõtete rajamine odavama tööjõuga maadesse või loodust kahjustavate ettevõtete rajamine nõrgemate keskkonna regluatsioonidega maadesse. MONETARISM- Eesmärgiks inflatsiooni stabiilsus, isereguleeruvad hinnad
Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor. Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Riigivälisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, mis jaguneb kaheks: Koguvälisvõlg – summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad Netvälisvõlg – näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
