Tartu kunstigümnaasium Raha Riho Sulg 10.klass 2010. Sisukord 1. Mis on raha? 3. 2. Raha ajalugu 4. 3. Numismaatika 5. a) Numismaatika kui teadus 5. b) Numismaatika kui hobi 5. c) Kuulsad numismaatikud 5. 4. Rahakurss 6. 5. Rahaühikud 7. 2 Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 1.MIS ON RAHA?.........................................................................................................2 1.1 Kvaliteetne raha...................................................................................................2 2.RAHA TEKKIMINE JA ARENG.............................................................................. 4 2.1 Raha areng Eestis................................................................................................. 5 3.RAHA FUNKTSIOONID...........................................................................................6 4.ERINEVAD RAHA LIIGID.......................................................................................7 5.VALUUTA VAHETUSKURSS................................................................................. 8 6.EUROOPA ÜHISRAHA - EURO.............................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Ants Banaan TT-09 Raha Referaat Juhendaja: Väimela 2009 Sissejuhatus Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Inimesed vahetasid kõikvõimalikke kaupu ning raha tekkele aitas kaasa asjaolu, et vahetatavate kaupade väärtused läksid vastuollu. Sest varem või hiljem said
Raha Paljudel noortel on tähtsal kohal raha. Selle eest saab endale süüa, riideid, kooliasju ja muud vajalikku osta. Kuna noortel puudub raha teenimise võimalus, saavad nad vanematelt taskuraha. Kindlasti on paljudel teismelistel probleemiks, et taskuraha, mida vanemad annavad, jääb väheseks. Mõni, kes saab rohkem taskuraha, ei oska selle väärtust hinnata ja raiskab selle kohe ära, sest teab, et võib vanematelt alati juurde küsida. On ka neid, kes saavad vähem ja nad hindavad seda paremini. Üldiselt saavad kooliõpilased oma taskuraha vastavalt vanusele ja vanemate "rahakoti suuruse'' järgi.
Essee 'Raha' Raha on ja jääb meie eludes väga tähtsale kohale. Nagu ka ajalugu on näidanud, on väga paljud sõjad tekkinud raha pärast. Raha keerleb igapäev meie ümber ja see on ühiskonnas põhiliseks jututeemaks. Kuid milline tähtsus on rahal minu jaoks? Raha on vahend, mis muudab meie elud tunduvalt lihtsamaks. See tähendab seda, et suuresti tänu rahale, saame muuta oma elu mugavamaks ja lihtsamaks. Seega on meil rahaga võimalik osta vahendeid, et saavutada lihtsus ning mugavus. Näiteks, kui ma ostan endale auto, siis suudan kahtlemata kiiremalt ja mugavamalt liikuda punktist punkti. Ühistranspordiga kuluks palju rohkem aega ja oleks ka ebamugavam. Ka telefonid muudavad elu mugavamaks
RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks
Alternatiivkulu ehk loobumiskulu- tehes ühe valiku, jääb selle tõttu midagi muud tegemata. Ratsionaalne käitumine- selline käitumine, mille korral maksimeeritakse oma. Tehing- majandussüsteemi fundamentaalne element Turg- korraldus, mis võimaldab tehinguid teostada Majandusteadus- uurib, analüüsib ja prognoosib tehingute toimumist majandussüsteemi erinevate osapoolte vahel. RAHA- vahetuse, varakogumise ja hindade mõõtmise vahend Universaalne vahetusvahend- raha vastu saab vahetada kõiki ressursse, kaupu, teenuseid Vara kogumisvahend- raha on võimalik panna panka ja seda sinna juurde koguda Väärtuse mõõdupuu- raha näitab teenuste ja hindade suhtelist väärtust LIHTINTRESS TV=NV(1+n*i) TV- tulevane väärtus ehk lõppsumma LIITINTRESS NV- nüüdisväärtus TV=NV(1+i)n i- aastane intressimäär n- laenu periood aastates
Raha funktsioonid Nimi Kristen Sempelson Järgnevalt on kirjas raha funktsioonid. Too iga funktsiooni kohta üks näide: 1.vahetusvahend: raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. 2.arvestusühik: raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. 3. akumulatsioonivahend: raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused Raha peab olema: 1. stabiilne - raha väärtus ei tohi kõikuda. 2. kaasaskantav - raha peab olema väike ja kerge, et seda saaks kaasas kanda. 3. kulumiskindel - füüsiline vastupidavus. 4. ühtlane - ühesugused rahad peavad olema sama ostujõuga. 5. jagatav - põhiühik jaguneb alamühikuteks. 6. äratuntav - raha peab olema lihtne ära tunda ja raskesti järgi teha. Selgita, mida need omadused tähendavad
Raha on nagu magnet, mis nõrgemaid, raha ülistavaid inimesi enda poole tõmbab. Vastu saavad astuda vaid need, kes on sama tugevad või tugevamad ning näevad raha vahendina, mida ära kasutada kui orja, mitte muutudes ise raha orjaks. Ühtlasi on raha omamine ka võimalus head ligi tõmmata. Kuidas aga jääda iseendaks, olles surevstatud nende poolt, kes raha esmatähtsaks peavad? Raha on siiski vaid vahend millegini jõudmiseks. Raha paberina on väärtusetu, õnne saab selle abil leida vaid siis, kui osata arukalt otsustada ja hiljem õigetesse kohtadesse investeerida. Juba aegade algusest peale on rikkamad vaeseid inimesi allutanud ja orjastanud ning seeläbi realiseerinud enda soove, mitte sõltunud teiste unistustest. Raha endale kasulikult paigutamine muudab elu mugavamaks ja suurendab juba olemasolevat õnne, kuid ainult rahale õnneotsinguil lootma jääda ei tasu.
Raha ei ole maailmast otsa saanud Euro Lühend EUR, tähis Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse sularahana Eurot kasutavad maad Euro turvaelemendid: Pangatähe paber Vesimärk Turvaniit Hologramm Muutuva värviga nimiväärtus USA DOLLAR Lühend USD, tähis $ Ameerika Ühendriikide rahaühik aastast 1785 1 USD = 0,73 EUR Kanada dollar Lühend CAD, tähis $ või C$ Kanada rahaühik aastast 1858 1 CAD = 0,75 EUR Austraalia dollar Lühend AUD, tähis $ Austraalia rahaühik aastast 1966 1 AUD = 0,63 EUR Jaapani jeen Lühend JPY, tähis ¥ Jaapani rahaühik 1871. aastast 1 JPY = 0,01 EUR Hiina jüaan Lühend CNY, tähis Hiina rahaühik aastast 1889 1 CNY = 0,09 EUR Mehhiko peeso Lühend MXN, tähis $ Mehhiko r...
Raha mõju Raha mõjutab inimesi erinevalt, näiteks mõned inimesed hakkavad seda kohe kulutama, teised aga hoiavad selle tagavaraks. Need, kes seda kohe kulutama hakkavad, on tavaliselt veidi nooremad ja nad pole nii vastutustundlikud, kui neist vanemad inimesed. Kui võrrelda vanemat ning nooremat siis ilmselt kulutab noorem inimene rohkem raha kui vanem, aga miks see nii on? Selle küsimuse vastus on lihtne:vanemad inimesed on juba niiöelda elu näinud ja käituvad rahaga vastutustundlikumalt kui noored, kuna neil on juba elukogemust ja tarkust. Kui küsida noorelt kuidas kulutada miljon eurot, siis kindlasti vastaks paljud, et:"Osta suur maja ning uhke auto", kuid vanematelt inimestelt võib ilmselt saada vastuseks:"Investeerida see kuhugi ja kasutada säästlikult"
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Raha Referaat Juhendaja: Koostaja: TALLINN 2018 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. RAHA MÕISTE..................................................................................................... 4 2. RAHA AJALUGU................................................................................................... 5 3. RAHA FUNKTSIOONID......................................................................................... 6 4. RAHAGA SEOTUD TERMINID...............................................................................7 KOKKUVÕTE........................................
maksevahend, mille abil on võimalik majanduslikult paremini teostada vahetustehinguid. Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. arvestusühik, mille abil on võimalik ühtsetel alustel arvutada ja võrrelda erinevate kaupade väärtust ning seeläbi vähendada suurt hulka hindu, märksa väiksemaks hulgaks rahas väljendatud absoluuthindadeks. Raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. Raha kui väärtuse mõõt-Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu.Seega omab raha ühte võimalust mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Peale selle, et raha võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu, lihtsustab see oluliselt raamatupidamist, võimaldab statistika kogumist ja rahvusvahelist võrdlust. Kaasaegses majanduses on rahal ka ajadimensioon: seos tänapäeva ja tuleviku vahel.
Raha arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Raha arvestuse korraldus 3 Kassa 4 Pank 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead rahaarvestuse üldist korraldust; ·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse.
Rahal on pikk ajalugu ning areng on toimunud rohkem kui tuhande aasta jooksul. Kui mõelda näiteks selle peale, miks on 500- kroonine rahatäht väärt just 500 krooni. Kindlasti mitte sellepärast, et selle tootmine maksab nii palju ei, selle väärtus on lihtsalt kokku lepitud. Minevikus olid asjad teisiti. Kaua aega vastas raha väärtus otseselt oma füüsilisele väärtusele. Väärtuse arvutamise aluseks oli peaaegu kõikjal kulla hind. Aja jooksul on raha palju muutunud. Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutati edukalt musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Tuhandeid aastaid tagasi tegelesid meie Euroopa esivanemad jahipidamise ja põlluharimisega. Metallid olid veel avastamata, niisiis pidasid nad jahti ja harisid põldu kivist tööriistadega seda ajastut nimetatakse kiviajaks
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistika klenditeenindaja Kristiina Väärtmaa RAHA Referaat Ester Altermann Paide 2014 SISUKORD RAHA............................................................................................................................................ RAHA AJALUGU............................................................................................................................ EESTI RAHA................................................................................................................................. EESTI KROON........................................................................................................................... KULDKROON............................................................................................................................ EESTI KROON AASTATEL 19281941...........................................................
Sissejuhatus Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud? Rahasüsteem on sätestatud riigi raharingluse korraldus, mis määrab kindlaks rahametalli, rahaühiku, rahamärkide emiteerimise korra jm. Käesolevas referaadis on antud ülevaade raha ajaloost ning välja on toodud Eesti raha kujunemislugu.
võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. 3 2. Raha ajalugu 2.1 Raha tekkimine Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid kolonistid kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana näiteks soola. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati valmistama kindla kulla- või hõbedasisaldusega münte. Raha valmistamise õigus oli tavaliselt ainult valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse
0 või puudub perioodi lõpus 1 - perioodi alguses Rate - Määr intressimäär ühe perioodi kohta Value1 Väärtus1 1 kuni 29 argumenti, mis tähistavad makseid ja sissetulekut Values Väärtused massiiv või viide arve sisaldavatele lahtritele. Need arvud esindavad regulaarsete ajavahemike järel toimuvate maksete rida (negatiivsed väärtused) ja sissetulekuid (positiivsed väärtused). . Financ_rate - Finants_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär. Reivest_rate - Taasinvest_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär, kui selle taasinvesteerite. Laenu kestus aastates 4. Kuumakse 200 kr. Laenusumma 8000. 1.Laenu igakuine intressimäär 2. Laenu aastaintressimäär PV - Tagastab investeeringu praeguse väärtuse. Praegune väärtus on kogusumma, mida tulevased maksed on praegu väärt. Iga kuu lõpus makstakse lõpul kindlustusannuiteedina 500 kr.. Makstava raha pealt teenitav intress on 8%
Raha inimsuhete kujundajana Võib öelda, et raha mängib meie kõigi elus väga suurt rolli, sest kui seda pole, ei ole meil praktiliselt midagi. Raha eest saab ju peaaegu kõike- sööki, riideid, elamispinda, nautida kultuuriüritusi. Muidugi on võimalus paremini hoolitseda oma tervise eest ning mingil määral saame osta ka armastust. Kuna rahal on võim, suudab ta inimsuhete kujundamisel palju ära teha. Neid suhteid mingil määral muutes, kas siis paremaks või halvemaks. Mida täpsemalt aga raha korda saata suudab? Kui suur on võim tal meie kõigi üle ikkagi on?
4 EESTI PANGA FUNKTSIOONID JA TÄHTSUS Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga tähtsus seisneb hinnastabiilsuse tagamises Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Eesti Panga funktsioonid: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd; 2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist; 3) korraldab sularaharinglust Eestis;
Majanduse kordamisküsimused Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne)
Raha ehk monetaarpoliitika Raha ehk monetaarpoliitika Monetary policy Poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja majanduskasvu Rahapoliitika eesmärgid Raha stabiilsuse tagamine Hindade stabiilsus Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid
Mina ja raha Seoses vanusega on muutunud minu suhtumine rahasse. Kui inimesele antakse võimalus ise raha teenida, siis ta saab aru, et raha ei tule lihtsalt. Küll aga kipub mõnikord raha kergesti kuluma. Vanemate kohus on lastele õpetada oma lapsi rahaga õigesti ümber käima. Arvan, et minu vanemad on seda päris hästi teinud. Meie peres on seoses rahaga kindlad reeglid paika pandud. Minule ja õele antakse igaks nädalaks viiskümmend krooni taskuraha. Selle eest me ostame me maiustusi ja käime kohvikus. Koolitarbed ja muud vajaminevad tarbeesemed muretsevad meile vanemad. Peale taskuraha on mul avatud pangaarve, kus ma hoian natukene suuremat summat. Sinna laekub
Sissejuhatus. Mina valisin teema raha ,sest hetkel on majanduslangus ja paljudel inimestel on raske . Minu küsitlusest võtsid osa 30 inimest,kes olid 12a. 19a. õpilased.Kõige rohkem võtsid osa 14 a. õpilased ja neid oli 9.Ma küsitlesin Rapla Ühisgümnaasiumi kooli ja Rapla Vesiroosigümnaasiumi kooli õpilasi . Iga õpilase käest küsisin ma 5 erinemat küsimust ,millele tuli ausalt vastata.Ma panin kokku 12-13a. õpilased ,14-15a-õpilase,16-17a.õpilased ja 18-19a.õpilased ning võrdlen neid
EsimeNE VARIANT 1. Mis on münt? Münt on rahana kasutatav metallitükk, millel on seadusega määratud mass, koostis, vorm ja nimiväärtus. 2. Millised on raha põhifunktsioonid? 5tk. Vahetuse vahend- vahendab kauba, teenuse, tööjõu liikumist. Väärtuse mõõt ja arvestuse ühik. Rikkuse akumulatsiooni vahend. Maksevahend- raha liikumine on ajas ja/või ruumis eraldatud kauba liikumisest. Väärtuse ülekandmise vahend- pärandus, kingitus. 3. Milline alljärgnevaist on seaduslik maksevahend: -asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy
TEINE VARIANT 1. Millised on barterkaubanduse puudused? 3 tk. -vajadused ei lange kokku kõikidele osapooltele -vahetuse proportsiooni määramine on raske -kauba säilivuse probleem 2. Mis on raha? raha on eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega. 3. Millised on mistahes rahade ühised omadused? 7 tk. -säilivus -kaasaskantavus -jaotatavus -homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6
Raha ja perekond Inimeste elus on alati tähtsalt kohal olnud perekond ja raha. Viimast vajatakse igapäeva eluks ning perekond on tugipunkt, kuhu alati saab toetuda. Honore de Balzaci teoses ,,Isa Goriot" olidki põhiprobleemiteks raha ning perekond. Perekonnas peaks saama alati kõik loota üksteise peale, kuigi elus pole see alati nii. Sellest võis lugeda ka raamatus ,,Isa Goriot", kus peategelaseks oli kahe tütre, Anastasie ja Delphine, isa Goriot. Mees oli oma laste aitamiseks teinud elus kõike, pannud nad naiseks rikastele meestele ning toetanud neid igati. Kuid siiski kasutasid tütred teda ära igal võimalusel ja kui isa vajas nende abi polnud neid kusagil. Nad häbenesid oma isa, mida näitas see, et nad
RAHA AJALUGU Preili Kristina Mida kasutati otsese raha asemel ? · Loomanahad · Teokarbid · Tööriistad: kirved jne · Asteekidel olid kasutusel kohvioad · Hiinas sool · Nigeerias jalarauad · Orjad, tütarlapsed Kuld ja hõbe · Kõige esimesena hakati kasutama otsese rahana kulda ja hõbedat · Vermiti teatud suurusega mündid · Võeti kasutusele tsekid ja võlakirjad · 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard
Raha ja armastus Inimeste eludes on palju erinevaid elemente, kõik mingil määral vajalikud. Nende hulka kuuluvad ka raha ja armastus. Kuigi paljude romantikute arust on armastus ainus mis loeb ning tunnistamine, et ka raha on mingil määral vajalik, on äärmiselt ebapopulaarne, annab sellel teemal palju arutleda. Armastuse ja raha omavaheline suhe ja tasakaal on olnud ka paljude kirjanike, teatrimeeste ja filmitegijate üheks lemmikteemaks juba aegade algusest saati. Kõige ehedamaks näiteks sellest, kuidas raha mõjutab armastust, või siis selle puudumist, on korraldatud abielud. Enam seda küll läänemaailmas palju ei kohta, kuid minevikus oli see igapäevane mure. Vanemad tahtsid ikka, et nende lapsed abielluksid heasse perekonda, polnud tähtis, kas noorte vahel ka reaalne armastus oli
Raha ja finantsasutused. XIII peatükk. · Mis on raha? Millised on selle omadused? · Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? · Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? · Kuidas "loovad" pangad raha? · Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? · Miks muutub raha väärtus? · Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus
saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1) Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi. Rakendatavates matemaatilistes mudelites lähtutakse põhiideest, et valuutakurss on rahaline fenomeen, mis näitab vahetatavate valuutade suhtelist hinda ehk riigi raha väärtust, väljendatuna teise riigi rahas. Iga kauba, s.h. ka raha väärtus on nõdluse ja pakkumise funktsioon. Kui rahapakkumine ületab nõudlust, tema väärtus langeb. Raha
Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitutsioonid · eraisikud Finantssüsteemi alged: Mesopotaamias 3000 e.m.a Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.
Raha ja õnn Paljud meist ütlevad, et neil pole raha selleks vaja, et õnnelik olla, kuid päris nii see asi ei ole. Selleks, et inimene saaks elada sellist elu ja endale midagi lubada, et ennast rõõmsamaks muuta on vaja raha. Keegi meist ei tahaks ju ärgata teadmisega, et tal ei ole kodu ning ei ole ka perele midagi süüa pakkuda ja pole võimalus endale midagi lubada. Raha omamine tagab justkui sellise tunde, et sa oled kaitstud ja annab jõudu eesmärkide täitmiseks, kuid seda raha ei pea kunagi palju olema. Raha nähakse tänapäeval kui edukuse ja õnnelikkuse mõõdupuuna. Arvatakse, et kui sul on palju raha siis sul on olemas kõik mis eluks vajalik, tegelikult nii see pole. Jõukad inimesed panustavad oma raha sellele, et osta uhkeid autosid, maju, riideid ja kõike materiaalset. Kõige
1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"?
$UYHVWXVWHVW5DKD 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW5DKD 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV .XLNHVNSDQNRVWDEHODQLNNRQQDOWVXXUH 9DOPLV NRJXVHULLNOLNNHYllUWSDEHUHLGVLLV +LQQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOLNV 0lUJLVWD /}SHWDOHYDDWXV ...
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a)
Akumulatsioonivahendid Raha olemused Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 – sularaha (M0) + nõudmiseni hoiused M2 – M0 + M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused
Raha valitseb maailma Terve meie elu keerleb raha ümber. Kui raha on vähe oleme õnnetud ja ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist, elu osta. Eksisteerib erinevaid arusaamu sellest, kas raha teeb kedagi õnnelikuks või mitte. Elus on tihti nii, et inimesed kellel on palju raha ja ühiskonnas kõrge positsioon ei ole kõigele vaatamata õnnelikud vaid vastupidi on nende elu probleemide rohke. Sageli on nii, et nad muutuvad rahast sõltumaks. On juhused, kus inimestel tekib sõltuvus hasartmängudest. Targad inimesed kasutavad raha enda harimiseks ning oma laste tuleviku kindlustamiseks. Paljudel juhtudel on raha tekinud inimeste vahel vaenu ja vihkamist
b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks Kindlustusvahendaja Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 5.Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Esmane turg Järelturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 6. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad • Otseinvestorid • Portfelliinvestorid Kutselised investorid • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) • Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval:
Raha loomise protsess Kommertspangad laenavad raha. Tegelevad varjatud emissiooniga- suunavad ringlusesse täiendavat raha, kuigi emissiooni ainuõigus on keskpangal. Tegemist on arvestusliku rahaga. Raha peab ringluses olema parasjagu, ei tohi olla liiga palju, sest hakkab majandus pidurdama läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid.
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus
Võrreldavus · Võrreldavuse printsiip: võrdsetel muudel tingimustel valitakse odavam instrument · Näide 1: Arnold R. pakub EV võlakirja tootlusega 5% - see on kasulikum, kui hoius intressiga 2.5% · Näide 2: Aktsiaturg valida tuleks odavamaid, perspektiivikamaid, parema juhtkonnaga jne ettevõtteid. © Robert Kitt Arbitraaz · Arbitraazi printsiip teenitakse raha ilma ise investeerimata · Näide: Nokia aktsia hind New York'is on 16.29$ ja Helsingis 13.32, 1=1.2060$; ostes NYSE'lt ja müües HKI's teenitakse 16.29-13.32x1.206 = 16.29-16.06 = 0.23$ aktsia kohta. · Üldiselt eeldatakse, et selliseid võimalusi finantsturgudel pikaajaliselt ei eksisteeri. © Robert Kitt Veelkord võrreldavusest ja arbitraazist · Olgu Teil 1 miljon krooni ja hoius 5%
"Raha paneb rattad käima" on kulunud klisee, kuid millel kindlasti ka mingi tõepõhi all. Raha teeb inimese mingilmääral õnnelikuks, kuid vaid senikaua kuni seda jätkub. Kuid kas tõesti on raha väärt seda, et loovutada oma perekond, oma õnn ja oma elu? Seda kuidas liigne rahahimu hävitab mitu perekonda ja nende õnne on suurepäraselt näha Honore de Balzaci teoses "Isa Goriot". Goriot on nii helde, seda seetõttu, et tütred tahavad aga aina rohkem raha ning Goriot jääb aina vaesemaks, kuid ta armastab oma tütreid nii väga ja teeb ükskõik mida, et tütardele raha saada. Nähes oma tütarde õnne raha üle on ka isa Goriot õnnelik. Goriot teadis, et raha pole tema jaoks see, mis tooks perekonda õnne, aga muud moodi ta oma tütreid näha ei saanudki. Arvatavasti just see seda perekonda nii lõhustaski. Kui Gorio poleks isegi seda raha andnud, siis tütred ei oleks temast midagi teadagi tahtnud ja see oleks talle veel kurnavamalt mõjunud
Mina ja raha "Kellel raha, sellel võimus". Raha tähtsus on ajapikku kasvanud, kuid oskus seda õigesti kasutada on jäänud tagaplaanile. Raha loob, kui see on õigeis kätes ning raha hävitab, kui see on valedes taskutes. Vanemate kohustus on õpetada lapsi rahaga õigesti umber käima. Meie peres on rahaga seoses kindlad reeglid. Raha me kergelt kätte ei saa, mis on minu arust väga õige kasvatamisviis vanemate poolt. Meil on kõigil kodused ülesanded, kui nendega hakkama ei saa, jääb ka taskuraha saamata. See valmistab meid ette tulevikuks, kus raha ei saa kätte ilma vaevata. Usun, et kõigil on olnud kogemus või vähemalt tahtmine tunda neid lapsepõlverõõmusid, kus said vanematelt natuke raha ja jooksid rõõmujoovastuses lähimasse poodi jäätist või kommi ostma. Nii on ka olnud minul
Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2
Raha ja valuutakursid Turumajanduslikus ühiskonnas on rahaasjandusel esmajärguline tähtsus. Rahal on mitmeid funktsioone. Eeskätt vaatame rahale kui väärtuse mõõdule. Rahaga mõõdetakse kauba väärtust. Kauba väärtus mõõdetuna rahas on kauba hind. Raha ise on samuti kaup, mida saab osta, müüa ja vahetada. Igal iseseisval riigil on oma raha ehk valuuta (itaalia keelest valuta hind), kuid erinevate riikide rahaühikul võib olla üks ja sama nimetus. Nii näiteks on Taanis, Rootsis, Norras rahaühikuks kroon. Austraalias, Kanadas, Hong Kongis dollar. Sveitsis on rahaühikuks frank. Rahvusvahelise suhtlemise ja arveldamise lihtsustamiseks on iga riigi rahaühikule omistatud kindel rahvusvaheliselt kasutatav lühend. Näiteks Rootsi kroon SEK, USA dollar
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz RAHA AJALUGU EESTIS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. RAHAST ÜLDISELT..................................................................................4-5 1.1. Raha kujunemine..........................................................................
13. PEATÜKK. Raha ja rahaasutused Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B _G__1. Barterkaubandus A. Turistidel on nad sageli raha asemel. __J_2. Käiberaha B. Kõik, mida tavaliselt võetakse vastu maksetena kaupade ja teenuste eest. __E_3. Nõudehoius C. Raha väärtus. _I__4. Varutegur D. Hindade tõusu periood. __B_5. Raha E. Raha jooksval kontol. __H_6. Rahapakkumise F. Selle pakkumine suureneb või väheneb automaatselt komponendid vastavalt äritegevuse vajadustele. _C__7. Ostujõud G. Ühe kauba või teenuse vahetamine teise vastu. __D_8. Inflatsioon 8. M0, M1,M2 __A_9. Reisitsekid I
Teema 8 RAHA JA PANGANDUS RAHA Raha on tekkinud tänu kaubavahetusele. Ühtede hüviste ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke.Vahetus toimus esialgu kaup kauba vastu. Sellise olukorra probleemiks oli aga sobiva vahetuskauba puudumine. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida paljud aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. RAHA- on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
