PÜSILILLED JANE SISASK RÄPINA AIANDUSKOOL 1MK2 2014 Aed-kukekannus Delphinium x cultorum Aed-kukekannus Delphinium x cultorum · Mõned sordid: 'Jupiter Pink`, 'Jupiter Sky Blue`, 'Jupiter White`, 'Moonlight`. · Kõrgus 70-100 cm. Õitseb juuni august. · Sobib Toitaineterikas parasniiske aiamuld Aed-leeklill Phlox paniculata Aed-leeklill Phlox paniculata · Mõned sordid: 'Adessa Orange`, 'Adessa Pink Star`, 'Adessa Special Fire`, 'Adessa Special Purple Star`, 'Adessa White`. · Väga erinevad värvid. Palju sorte. · Kõrgus 50-100cm · Sobib parasniiske hea aiamuld Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum · Mõned sordid: ´Arno´, ´Bruhonice´, ´Elva´, ´Grand New Heavie´, ´Hallamari´, ´Jubilee´, ´Kappa´, ´Lee´, ´Merle´, ´Neon´, ´Neptun´,
Konkreetne liik: jaapani ülane (Anemone japonica) Taime kõrgus ja läbimõõt: lõppkõrgus 0,6-1,5 m, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: laiuv kasvukuju Lehed: rohelised lõhestunud lehed Õied või õisikud: õied roosad-valged Õitsemine: august-september Liigi eritunnused: vajab talvekatet, ei vaja toestamist, hea lõikelill, metsistumisoht Kasvukoha nõuded: tavaline aiamuld või savine, raske muld, parasniiske kasvukoht, täispäike või poolvari Kasutamine haljastuses: sobib parki, metsaaeda, kiviktaimlasse puhmastena, kuid kasutatakse ka soolotaimena Joonis 4. Jaapani ülane (http://4.bp.blogspot.com/_rvzsgGykUFg/TFf91aVhxUI/AAAAAAAAB08/9QISN6pf3KM/s16 00/IMG_1977.JPG) 8 Joonis 5. Jaapani ülane 9 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum)
ei taha. • Metspipar on igihaljas püsik. Taime vars on 1–1½ dm pikk ja lamab maas. Igal varrel on kaks neerjat pika rootsuga lehte. Lehe ülemine külg on läikiv. Metspipral on pipart meenutavad maitse ja lõhn ning sellest on taim nimegi saanud. Varrel on ka 2-3 paari abilehti, mis paiknevad vastakuti. • Õied kasvavad ühekaupa varre otsas, on kahvatud tumepunased, längus ja lamavad maapinnal. ASTILBE CHINENSIS – HIINA ASTILBE • Tugev pruunikas roomav risoom, paljad või hõredakarvased varred ja kahelisulgjad väikeste roostevärvi karvakestega kaetud pealt läikivad lehed. Õied on roosakaslillad lillakate tolmukaniitidega ja ‘Visions in asetsevad väga lühikestel Red’ karvastel raagudel kuni 30 cm pikkuses hõredas õisikus. Õitseb augustis septembris (hiline õitseja) ja kõrgus on 80...100 cm. • hea varjuaia taim viljaka, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohale
1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Punaraag-kortsleht (http://de.hortipedia.com/wiki/Alchemilla_erythropoda) Joonis 2. Punaraag-kortsleht Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Muud püsililled. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/tooted/p %C3%BCsililled/muud-p%C3%BCsililled/428. 04
1.5 Astilbe(Astilbe) Konkreetne liik: Arendsi astilbe( Astilbe Arendsii) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 80...100 cm Taime välislaadi kirjeldus: kõrgekasvuline, tihe püstine puhmik Lehed: Lehed on tumerohelised, pealtpoolt läikivad Õied või õisikud: õitseb juuli-september, Õied suurtes õisikutes, rikkalik õietoonide valik Liigi eritunnused: eestis kõige rohkem levinum sort Kasvukoha nõuded: Niiske, jahe, huumusrikas ja happeline muld. Poolvari või vari. Kasutamine haljastuses: ilutaimena, vabakujulise rühmana veekogu äärde. Kasutatud kirjandus: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=966 http://plantest.eu/epood/liigikirjeldus-astilbe http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/astilbe_x_arendsii_amethyst_arendsi_astilbe_amethyst.html http://www.neevaaed.ee/tooted/?category=1&product_id=1466 1.6 Bergeenia (Bergenia) Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia)
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja) ja istutada kohale mais -
Valgete viljakobaratega. Õied valged õitseb mais juunis, vili valge. Levib juurevõsudega, võib muutuda metsikuks. Niiskete kasvukohtade taim, varjutaluv. Külmakindel põõsas. Kirss-kontpuu (Cornus) Tihe, kuni 2m kõrgune põõsas. Põõsa koor on soomusjas. Lehtede mõlemal küljel on liduskarvad. Õitseb kevadel enne lehtimist. Õied on kollased. Vili on tumepunane, söödav, magushapu maitsega ja valmib hilissuvel. Varjutaluv, põuakindel. niiskem pinnas, poolvari. Villane lodjapuu ( Viburnum) Põõsa kõrgus 2-3m. Lehed ovaalsed või munajad. Lehed alt tihedalt tähtkarvased ja hallikasrohelised Õitseb mai juunis, valged poolkumerad õisikud. Mustade mittesöödavate viljadega. Võrdlemisi kiirekasvuline, väga põuakindel. Annab kännu- ja juurevõsusid. H. lodjapuu ( Viburnum) 2-4m kõrgune kohalik liik Õitseb mais juunis. Õied on valged, äärmised õied steriilsed. Lehed 3-hõlmalised, alt enamasti tihedalt karvased.
Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine – Seemnetega. – Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed). – Vana põõsa jagamise teel kevadel või augustis. Istandik – Istandiku rajamise eel tuleb põld töödelda herbitsiididega ja väetada (soovitavalt kompostiga). – Järgmine väetamine on soovitav teostada 3. kasvuaastal. – Istandiku võib rajada ka peenravaibale. – Istandiku eluiga on 5 aastat (suurim saak 3. ja 4. kasvuaastal, hiljem hakkab saagikus langema. Saagi kogumine – Esimesel kasvuaastal saaki ei koguta.
kasvukohta ja huumusrikast, hästi Basiilik huulõielised vett läbilaskvat mulda 15 - 40 cm Kurgirohi karelehelised eelistab niiskemat kasvukohta 20-60 cm päikeseline ja vaikne kasvukoht, Apteegitill sarikalised viljakas ja lubjarikas muld kuni 1,5 m keskmise raskusega huumusrikas madalad sordid neutraalne muld, tuulevaikne 25 - 40 cm, kasvukoht, valguse suhtes pole lattaeduba kuni Aeduba liblikõielised eriti nõudlik 4m Füüsal maavitsalised sarnaneb tomatile kuni 50 cm päikeseline kuivemapoolsema Harilik iisop huulõielised lubjarikkama mullaga kasvukoht kuni 60 cm
Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püsikud, mõned liigid ka ühe- ja kaheaastased rohttaimed või poolpõõsad. Astrid vajavad päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Sobivad tavalised aiamullad, kuid eelistavad huumusrikkamaid muldi. Erandiks on siin Alpi aster, tema eelistab kuivemat lubjarikkamat mulda, kuid ei talu läbikuivamist
.......................................................15 7.2 Hooldusvõtted...........................................................................................................................16 8. Prunus - perekond ploomipuu........................................................................................................16 8.1 Harilik ploomipuu....................................................................................................................17 8.2 Tuntumad sordid.......................................................................................................................17 8.3 Lõikamine ja hooldus...............................................................................................................18 8.4 Noorendamine..........................................................................................................................18 9. Prunus subg. Cerasus - perekond Ploomipuu.................................................
..............................................................................8 Lisa 1.........................................................................................................................................9 Kasutatud allikad...................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat kirjeldab lumeroosi erinevaid sorte. Toon välja nende kasvutingimused, kuidas hooldada, mis on neile parim kasvukoht, kust on ta pärit ja kuidas istutada. .Lisasin erinevate lumeroosi liikidest ka pilte ja ladinakeelne nimetus ka olemas. Panin kirja lilled, mis sobivad koos lumeroosiga ühte peenrasse. On antud õpetus, kuidas hooldada taime, kui ta on sul olemas. Välja on toodud ka palju lumeroosi kasutus alad. Referaadist saab lugeja teada, kuidas peaksid istutama lumeroosi enda aeda, et ta jääks
Kuslapuud harvendatakse varakevadel ning kärbitakse peale õitsemist. Söödava kuslapuu põõsast on lihtne kasvatada. Taim on vähenõudlik mullastiku suhtes ning talle meeldib olla ilma lõikamata. Suur lõikamine võib põõsale mõiuda negatiivselt.Eemaldada on tarvis vaid mahavajunud oksi. Lõikamisega ei tasu liialdada, kuna vilja kannavad teise aasta oksad. Plussiks on see, et kahjurid ja haigused ei kimbuta põõsast. Meil kasvatavad sordid on aretatud Siberis mistõttu on nad külmakindlad. 9 ILUÕUNAPUU (Malus) Joonis 2. Iluõunapuu. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/iluounapuu-kaunistab-linnaparki-ja-koduaeda? id=68719237 Iseloomustus Õunapuu on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond ja üks kõige vanemaid kultuurtaimi
või kevadel reeglipäraselt tagasi lõigata, moodustavad nad pidevalt uusi õrnu võsusid. Tüümian on külmakindel. Niiske mulla puhul on talvitumine problemaatiline, taim võib kergesti mädanema minna. Aed-liivatee vajab kindlasti talvekatet kahel põhjusel: esiteks külma ja lumeta talve pärast, teiseks varakevadise päikese eest, mis võib põhjustada taimede kuivamist. Külmakahjustused taimedel taastuvad aeglaselt, kuid enamasti südasuveks. Paljundamine Paljundatakse seemnetega, jagamise teel ja pistikutega. Kuna Tüümian kuulub valgusidanejate hulka, kaetakse seemned kergelt mullaga või liivakihiga. Tärkavad 2-3 nädalaga. Külvid tehakse mai kuust alates avamaale. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Jagamise teel saab paljundada vanemaid puhmaid ja selle töö võiks ette võtta kevadel, et taimed jõuaks korralikult juurduda. Vanematelt taimedelt võib suvel pistikuid lõigata.
...............................................53 MÄGIMÄND................................................................................................................................. 55 Liigikirjeldus.............................................................................................................................. 55 Hooldusvõtted.............................................................................................................................57 Tuntumad sordid.........................................................................................................................57 KUUSK.......................................................................................................................................... 59 Iseloomustus............................................................................................................................... 59 Hooldamine....................................................................
haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada? Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied
Kevadel tuleb umber istutada , lõigata pikad võrsed tagasi ja hakata taas regulaarselt kastma . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid ja kedriklestad . Kokkuvolditud pungad avanevad suurteks rippuvateks 25cm pikkusteks trompetjateks õiteks . Lõhn on tugev , eriti õhtuti . [1][5] Ogaõun ( Datura ) Kesk - ja Lõuna Ameerikast pärit olevate mõningate ogaõunte liigid võivad kasvada puu kõrgusteks . Rohtsed liigid on pärit Euroopas ja Aasia troopilisest vööndist . Kõigile neile on iseloomulikud omapärased lehterjad õied , millest arenevad ogalised viljad . Ogaõun kasvab raskusteta toataimemullas , kuhu on segatud savi ja sõnnikut . Ta vajab kasvuperioodil rikkalikku kastmist ja korrapärast väetamist . Talvel võivad vanemad taimed olla jahedas , kuid külmakraaditeta kohas . Noored taimed , mida on kerge pistikutes kasvatada , vajavad talvel siiski 10-15 soojakraadist temperatuuri . Taim on väga mürgine . [2]
Joonis 2. mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) (http://www.thefloweringgarden.com/pics/begonia-tuberhybrida.jpg) Fuksia (Fuchsia) -värdfuksia (F.×hybrida) Kasvukoht peab olema tuulte eest kaitstud, huumus- ja toitaineterikas, niiskusthoidev. Sobilik potis-kastis kasvatamiseks, kui ka peenrale. Sobib siseruumidesse ja klaasitud rõdudele, välisterrassidele. Rippuva kasvuga sorte kasvatatakse eelkõige amplites. Väga dekoratiivne, seetõttu sobib hästi aktsenttaimeks, saab kasutada ka kontrasttaimena. 2 f f
nõudvaid taimi. Igalepoole mujale, katmata pnnasele külvatakse muru. Aias on erinevad viljapuud, marjapõõsad ja kasvuhoone. 4 3 Taimed Tabel 1. Kasutatud puittaimed Taim Lad. Nimi Kõrgus Laius (m) Kasvukoht (m) Laiuv tuhkpuu Cotoneaster 1 2,5 Täisvalgus/ horizontalis poolvari Läiklehine Mahonia 1 1 Poolvari/ vari mahoonia ´Apollo´ aquifolium ´Apollo ´ Äädikapuu Rhus typhina 5 6 Täisvalgus/ poolvari Mikrobioota Microbiota 0,4 1,5 Poolvari/ vari decussata Värd jugapuu Taxus x media 1 1 Poolvari/ vari
2.2. Magnolia Magnoolia 2.2.1. Kirjeldus Magnooliate (magnolia) (Joonis 1) looduslikud levilad asuvad Põhja- ja Kesk- Ameerikas, Lääne-Indias ning Ida- ja Kagu-Aasias. Magnooliad on igihaljad või heitlehised puud ja põõsad. Nende karvased suured õiepungad arenevad välja juba sügiseks, et kevadel avaneda. Õied võivad olla valged, roosad või purpurjad, sageli ka lõhnavad. Eestisse sobivad kasvatamiseks vähesed talvekindlamad liigid ja sordid, siiski on neid mõttekas istutada vaid arboreetumitesse ja era-aedadesse huvi- ja efektitaimedena. Eestimaa aedades ja dendraariumites on kasvamas 2-4 m kõrgusi ja rikkalikult õitsevaid Loebneri-, hondo-, sieboldi- ja tähtmagnooliaid (Hansaplant 2013). Joonis 2. Magnoolia (http://worldandhome.blogspot.com/2010_04_01_archive.html) 2.2.2. Magnoolia Tagasilõikamine Magnooliat ei ole soovitatav lõigata. Kui seda siiski on vaja teha, on selleks parim aeg juunis
Õied kukkurviljad , kujult munajas, 0,5-1 cm pikk, lõpeb lühikese terava tipuga Viljad mai-juuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgus ei talu seisvat niiskust niiskus vähenõudlik muld üksikpõõsastena, rühmiti, hekkide rajamiseks Kasutamine Physocarpus opolifolius ´Luteus´, Sordid taluvad hästi kärpimist, paljundatakse pistokstest ja põõsaste jagamise teel Märkused JAAPANI EBAKÜDOONIA Jaapan Päritolu 0,6-1 m Kõrgus laiuvate okstega madal põõsas Kasvukuju võrsed karvased, hiljem tumepruunid oksad asteldega. Okstel tihedalt näsad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, ümardunud või teritunud tipuga, hõredalt täkilise Lehed servaga, 3-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad
Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Laiuva võraga 1015m kõrgune lehtpuu. Eluiga kuni 300 aastat. Lehed pealt tumerohelised, alt hallikad. Õitseb mais, juunis. Väikesed valged õied. Vili on punane või oranz mari, umbes 1 cm läbimõõduga. Valmib septembris. Juurestik maapinnalähedane. Külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuur sorte. Kasutatakse ka masina osade ja mööbli valmistamiseks, viljade saamiseks. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) Sugukond: kuslapuulised (Caprifoliaceae) Püstise võra ja hargevate Kasutatakse linnahaljastuses, sest talub okstega 24m kõrgune hästi kärpimist ja saastunud õhku. lehtpõõsas. Eluiga kuni 25 aastat. Helehallid oksad. Lehed on hallikas rohelised, alt pehmekarvased. Õitseb mai lõpuljuunis. Õied on kollakasvalged. Külmakindel
Külvi võib pukemist kogutud ladvaosa hästi lehistunud. Lehed on kitsad, 10mm paika. Lepib ka teha otse avamaale. Prantsuse ja lehti peamislt värskelt, pikkused, lineaarsed, teravatipulised ja poolvarjuga, estragonpuju saab paljundada ainult võib ka sügavkülmutada. terveservalised. Väikesed kerajad õisikud on Vajab piisav jagamise teel või pistikutega. Lihatoitude, köögiviljade ja valkjaskollased.õitseb VIII-IX. On levinud kaks niiskusevarug, Kasvuruumiks tuleb arvestada 50- marinaadide estragoni vormi. Kibedama maitse ja lõhnaga, mitte savimulda 80cm taime kohta. Põua ajal vajab maitsestamiseks. Eeterlikku kõrgemat vene magusavõitu aniisimaitselist ja kastmist
paiknevad 2-6 kaupa, telliskivipunased, kuni 3 - 4 cm läbimõõdus. Viljad kerajad, valmivad oktoobris, hapud, kollased kuni rohelised. Aastane juurdekasv 3-5cm. Külmakindel, kuid võga karmidel talvedel võib esineda külmakahjustusi. Haljastuses kasutatakse tihti üksikpõõsastena või grupiti murus, vabakujulise või pügatava hekina, muruservades. Linnatingimusi taluv, põuakindel, kärpimist taluv vähenõudlik liik. Läänes tuntud alates 1874aastast. On aretatud rida sorte: 'Cido' - õied oranzpunased, viljad kuldkollased valmivad septembri lõpus oktoobri alul. Sile ebaküdoonia (Chaenomeles speciosa) kasvab kuni 2 m kõrguse püstise, tihedalt hargnrvate astlaliste võrsetega põõsana Hiinas ja Jaapanis. Liik sarnane eelmisega, võrsed on karvadeta ja näsadeta, õied ja viljad suuremad kui eel misel liigil ja lehed puhkedes punakad. Meil külmaõrnem, kui on jaapani ebaküdoonia. Euroopas on aretatud palju sorte, millised on
Ei talu põuda. Okkad lamedad, paksud, tumerohelised. Pungad punkaspruunid, vaiguta. Käbid pruunid 4-6cm. Puit pehme, vaigukäikudega. Kasutatakse teravatipulise võra tõttu palju haljastuses, vähem jõulupuudeks, paberi ja puidu tootmiseks. Eristamise tunnused: kõrgus, okkad, pungad, käbid, võra kuju. 8. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga: Pseudotsuga menziesii Pärit Põhja-Ameerika lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 50m. Ei sobi väga kuiv ega väga niiske muld, samuti ei talu täisvarju. Talub õhusaastet. Okkad püstiselt ettepoole suunatud, tömbid, tumerohelised. Pungad suured. Käbid rippuvad, kattesoomused seemnesoomuste vahelt väljas. Puit keskmise raskusega, roosakas ja kergesti töödeldav. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, mööblivalmistamiseks, vineerina, kütteks ning jõulupuudena. Õitseb mais. Igihaljas Kanada tsuuga: Tsuga canadensis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 18-20m. Suhteliselt külmakindel
teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead
................................................................7 Deutzia scabra ............................................................................................................................ 8 Kare deutsia .......................................................................................................................8 Lõikamine................................................................................................................................... 8 Paljundamine .............................................................................................................................. 8 Laburnum anagyroides ............................................................................................................... 8 Harilik kuldvihm................................................................................................................8 Potentilla fruticosa..........................................................................
ning meeldiva lõhnaga; neid on kasutatud leivategemisel ja viinapõletamisel. Ka metssead peavad neist lugu. Varem on kasutatud mugulaid rahvameditsiinis. HOBUMADAR Ladinakeelse nime Galium verum tõlkimisel, saame gala piim, kuna perekonna esindajad põhjustavad piima kalgendumist ja verum õige, tõeline. Sugukond madaralised. Kasvukoht: hobumadar kasvab kuivades kasvukohtades, loodudel ja liivikutel; ta on lubja- ja valguselembene mitmeaastane taim. Risoom on peenike, arvukate lisajuurtega. Hobumadar on kuni 80 cm kõrgune püstiste või tõusvate ümarate vartega taim, mille kollased õied on väga tihedas õisikus. Teistest madaratest erineb ta oma kuldkollase õite värvi poolest; kõik ülejäänud Eesti madarad on valgete õitega. Lehed on niitjad või lineaalsed, rullunud servaga ja 6-kaupa männases. Taim õitseb juunist augustini ja tal on kibekootav maitse. Viljaks on augustis valmiv kaksikpähklike
Kasvatamine Eestis: Mõningail aastail esineb külmakahjustusi, seetõttu tuleks valida kasvukohta või talveks kinni katta. Levinud ilupõõsas. Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense Areaal Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense Niiskete kasvukohtade taimed Sookask Betula pubescens AREAAL Euroopa ja Aasia põhjapoolne osa. SUURUS 20-22 m. VÕRA Munajas, püstiste tugevate okstega. KOOR, VÕRSED Tüve koor peaaegu maapinnani valge, ainult tüve alumises osas tekib krobeline must korp. Noored võrsed hallikarvased. Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased. LEHED Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või südajas
Second level 30- 150 cm Third level Fourth level Fifth level Roog-sinihelmikas Molinia caerulea subsp. arundinacea Parasniiske Click to edit Master text styles ~ 180 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Vitshirss Panicum virgatum Päike kuni poolvari Parasniiske Click to edit Master text styles Second level ~ 150 cm Third level Fourth level Fifth level Austraalia hiidhirss Pennisetum alopecuroides Click to edit Master text stylesPäikseline Second level Parasniiske Third level 80 cm Fourth level Fifth level
........................ 5 1.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 5 1.2 Valgusnõuded................................................................................................ 6 1.3 Nõuded niiskuse ja mulla suhtes...................................................................6 1.4 Väetamine..................................................................................................... 6 1.5 Taime paljundamine...................................................................................... 6 1.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid.............................................................7 2. TUPS-ROHTLIILIA................................................................................................ 7 2.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 7 2.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes...............................
seedermänd on juurekaelast tugevasti harunev kuni 3 m kõrgune põõsas, või vahel ka madal, kuni 6 m kõrgune puu. Kasvab jõgede orgudes, alusmetsas ja mägede nõlvadel kuni 3000 m kõrgusel, tihedate läbipääsmatute põõsastikena. Talve saabudes koolduvad põõsaste oksad vastu maad ja jäävad enamuses lume alla talvituma. Kääbus-seedermändi saab kasutada haljastuses samuti nagu mägimändi, ta on sama vastupidav kuivusele, kehvadele kasvutingimustele jne. Teda võib ka kärpida ja istutada varjulisematesse kohtadesse kui mägimändi. Samuti ei jää ta hõredaks ega kasva suureks laiuvaks põõsaks nagu meile teadmata päritoluga mägimänd. Põõsaste värvus on tänu kirjule okkavärvile väga silmapaistev ja tore. Kõik need omadused teevad kääbus-seedermännist väga tänuväärse haljastusmaterjali. Sordid: 'Glauca'; 'Globe'; 'Compacta'; 'Jermyns'; 'Draijer's Dwarf'; 'Saentis'; Alpi e. euroopa seedermänd (Pinus cémbra L
laste taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab süm- paatiat ja armastust inimeste vahel. Kasvatamine aedsalvei armastab päikest ning sooja. Taim pannakse kas- vama kuiva ja hea veeläbilaskuvusega mulda. Istutatakse aeda pärast öökülmade möödumist. Aedsalvei lõigatakse kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks tuleb taim katta. Paljundamine seemnetega, pistikutega ja puhma jagamise teel Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ning kasutada värskelt. Kuivatamiseks lõigatakse võrseid vahetult enne õitsemist Kasutamine maitsetaimena lehtedel on tugev maitse ja neid tuleb ettevaatlikult doseerida. Sobivad suppidesse, liha- ja kalaroogadesse ja neid keedetakse toidus vaid lühikest aega. Salvei kuulub itaalia ürdisegude koostisesse Kasutamine ravimtaimena aedsalvei ergutab sapi tegevust ning muudab rasvased toidud kergemini seeduvaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
