Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püsikud, mõned liigid ka
Kollane värv tundub päikese käes võib-olla kahvatu, aga varjuaias kollane lausa särab. Valge ja sinine muudavad aia suuremaks, punane aga teeb aia visuaalselt väiksemaks. Punane ja oranz tõusevad esile just õhtupoolikuti kui valguse intensiivsus väheneb. Tugev punane muutub hämaras mustjaks. Järgnevalt valik püsililli varjuaeda. Fotod 2-4.Valik efektsete lehtedega püsikuid. Hosta (Hosta) Helmikpööris (Heuchera) Rodgersia (Rodgersia) Hostad on ühed efektsemad ja lihtsamini kasvatatavad varjutaimed. Nad pakuvad ka väga suurt valikut lehtede värvuse ja taime kõrguse osas, alates miniatuursetest kuni 180 cm kõrguseid variatsioone. Lehtede värv varieerub rohelise, sinise valge ja kuldse vahel. Mõned hostad lõhnavad. Sobib istutada murtudsüdame kõrvale. Fotod 5-6. Valik roosakate õitega varjutaimi Kukehari (Sedum) Risoomikas kurereha (Geranium macrorrhizum)
Oluline on meeles pidada, et murutaimed peavad väetamise ajal olema kuivad. Peale väetamist tuleks muru luuaga üle rehitseda. Muru väetamisel tuleb jälgida järgmist reeglit: kevadel antakse rohkem lämmastikku, sügisel fosforit. Sügisene lämmastik võib hävitada muru. 6 Majandusõu Majandus on krundi kõige väiksem osa kus asub prügikonteiner, garaaz mis on ümbritsetud 5 elupuuga, peenar kus kasvavad elupuud ja hostad ja puuriit. Majandusõu garaazi taha aia nurka on istutatud 5 kaske. Okaspuud Harilik Elupuu `Smargad` 11tk Harilik Elupuu `Danka Aurea` 5tk Lehtpuud Harilik Arukask 5tk Lilled Hosta `Paul's Glory` 7tk Südajas aktiniidia 10 tk Tarbeaed Asub krundil põhjaosas kus kasvavad õunapuud, kirsipuud, ploomid, mustsõstrad, punasõstrad, vaarikad, maasikad, mustikas, kartul, redis, porgand, lehtsalat, jääsalat, basiilik, sibul, murulauk, till. Puuviljad Punalehine kirsipuu 3tk Ploom `Julius` 2tk
kadakkaeraga Sorte üle 100 ´Amber Waves´, ´Creme Bruleé´, ´Midnight Rose´, ´Eco Magnififolia´. https://www.pinterest.com/pin/77898268534193972/?lp=tru e https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/267 Hosta (Hosta spp) Pärineb Jaapanist, puhmik, 95-120 cm kõrge Kasvukoht vari kuni täisvari, hostad on külmakindlad. Pinnas mullastik keskmine, kuiv kuni parasniiske Õitseb- juuni-juuli. Liiliat meenutavad torujad õied. Õite värvus on valgest kuni lavendlilillani, lehed suvehaljad laimunajad, ovaalsed, südajad või süstjad. Paljundamine puhmiku jagamise teel, risoompistikutega Istutada püsilillepeenardesse ja haljasaladele murudesse, mitmesugustele istutusaladele üksikpõõsaste või rühmadena. Veekogude äärde.
seemnetega, mis külvatakse avamaale sügisel (oktoobris) või kevadel. Seeme idaneb 1-4 nädalat. Paljuneb ka isekülviga. [10] Harilik müürilill on hinnatud haljastuses oma pika õitsemisaja ning dekoratiive lehastiku tõttu. Müürilill leiab kiviktaimlas mitmekülgset kasututust: õitsva pinnakattena, müüripragudes või asteplaatide vahel. Samuti sobib moldaeda ja teistesse loodusliku ilmega konteineritesse. [2, 10] Sobivad naabrid müürilillele on madalad hostad ja sõnajalad, poolpõõsad, kollane kukekannus, madalad murtudsüdamed, palunäsiniin ja madalad kõrrelised ning mitmed muud kiviktaimlataimed. Harilik müürilill sobib ka sibullillede alustaimeks. [1] Tuntumad sordid: · 'Alba'- valged õied; · 'Globoosa'- moodustab kompaktse mätta. [2] 1.3.3. Aed-pärdiklill Aed-pärdiklill (Mimulus x hybridus) on võõrasemade ja meelespeade kõrval veel üks kevadine külmakartmatu suvelill kalmistule või rõdule anumatesse
annaabi.ee 
