pidi korduvalt ja kõvasti näppe kõrvetama, kuni ssee tõdemus uuesti koha le jõudis. Tänapäeval on aukartus elu ees saanud teadusliku ökoloogilise põhjenduse. Säästev areng kui ametlikult üldtunnustatud paradigma on tõusnud kultuurinähtuse seisusesse, püüeldes igaühe väärtushinnangute , käitumislaadi ja mõtteviisi aluseks. Selle mõistmine ei ole tulnud kerge lt, selle vormindamine seadusteks on samuti keerukas ja pidevalt jätku v protsess. 6 Enne kui looduska itsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikute lt ärksatelt inimestelt ning seltsidelt. Parimad võima lused selleks olid maaomanike l. Kahjuks jätsid üle -eelmisel sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest pa ljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning ka itstud
väärtushinnangute, käitumislaadi ja mõtteviisi aluseks. Selle mõistmine ei ole tulnud kergelt, selle vormindamine seadusteks on samuti keerukas ja pidevalt jätkuv protsess. Enne kui looduskaitsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikutelt ärksatelt inimestelt ning seltsidelt. Parimad võimalused selleks olid maaomanikel. Kahjuks jätsid üle -eelmisel sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest paljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning kaitstud metsatukkade ja nende kaitse korralduse kohta. Mitmeid puude ja kivide kaitset korraldavaid sätteid olid maaomanikud lisanud ka rendilepingutesse. Mõnel korral renditi maad kogunisti selleks, et kaitsta looduslikke objekte või elupaiku. 5