Vahiteenistus (0)

Vahiteenistus
Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele.
Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine).
Laeval seistakse vahte sillas , masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik.
Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile.
Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet.
Vahimadruse kohustused roolis
Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vahimadrus on roolis, peab kapten või tüürimees andma roolimadrusele kurssi, roolimadrus peab vastu vastama kõva ja selge häälega kurssi, mida ta sai. Kui laev on kursil, peab roolimadrus võrdlema gürokompassi kurssi ka magnetkompassi näiduga. Tavalisel on nende vahe umbes 7-10 kraadi. Star laeval vahimadrused seisavad roolis sadamasse sisenemisel või väljumisel ja kitsustes sõites.
Vahimadruse kohustused trepivahis
Laeva sadamasse saabudes on madrustele esimeseks tööks laevatrepi kohale panek . Trepi kõrvale tuuakse liiniga päästerõngas. Juhul kui keegi läheduses vette kukub. On põhine nõue, et vahimadrus ei tohi kaugele ja kauaks ajaks trepi juurest lahkuda. Trepivahti peavad vahimadrused selleks, et laevale ei tuleks vööras inimene või inimesed, keda nimetakse „jänesteks“. M/S Star laeval seistakse trepivahti, eriti laupäevadel, kui toimub õppehäired.
Vahimadruse kohustused ankruvahis
Ankruvahis peab vahimadrus jälgima ankru asukohta ja ketti suunda. Ise laev M/S Star minu praktika ajal pole seisnud ankrus.
Vahimadruse kohustused merel, sadamas ja ankrus.
Vahimadruse kohustused merel.
Meres vahimadrus täidab roolimadruse kohustusi, näiteks seisab roolis kitsustes ja seisab roolis kui laev siseneb sadamasse ja väljub sadamast. Välisriigis heiskab välisriigi lippu, teeb tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäiku.
Vahimadruse kohustesed sadamas.
Vahimadrus jälgib et laevale ei tuleks võõras inimene, eriti siis kui laevas on õppehäired ja väravad on lahti japeab tegema samu tuletõrje, ohutuse ja turva ringkäike. Vahimadrus peab andma sillale teada vajaliku informatsiooni ja kus ta pidab vahti, edastab ta seda raadio kaudu. Vahimadrus peab hommikul kell 08:00 tõstma laeva riigilipu ja õhtul päikese loojangul, kui mitte hiljem kui 22:00 selle langetama.
Vahimadruse kohustused ankrus.
Vahimadrus peab jälgima keti asendit ja tegema tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäike ja kontrollib ankrumärke.
Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri ( COLREG ).
Osa A – Üldsätted
a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad.
b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest
Üldmõisted
a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või saab kasutada veeliikluses.
b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil.
c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks.
d) Kalapüügiga tegelev laev – laev, mis püüab kala võrkude, õngejadade, traalide või muu kalapüügivahenditega mis piiravad laeva manööverdusvõimet. See ei kehti laevadele mille varustus ei piira nende manööverdusvõimet.
e) Vesilennuk – igasugune õhusõiduk, mis on ehitatud sõiduks veepinnal .
f) Juhitavuse kaotanud laev – laev, mis erakorralise asjaolu tõttu ei ole võimeline manööverdama reeglite ettenähtud viisil ja ei saa seetõttu teisele laevale teed anda.
g) Piiratud manööverdusvõimega laev – laev, mis oma tööiseloomu tõttu ei ole võimeline manööverdada käesolevates reeglites ettenähtud viisil ja ei saa seetõttu anda teed teisele laevale.
1) Laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega.
2) Laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega.
3) Laev, mis käigus olles täiendab varusid või lossab.
4) Laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamisega või pardalevõtmisega.
5) Laev, mis tegeleb miinitõrjega.
6) Laev, mis pukseerib nii et pukseerimine piirab manööverdusvõimet nii puksiiril, kui ka pukseeritaval laeval.
h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille manööverdusvõime on piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse.
i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge, ega ole madalikul.
Osa C – Tuled ja märgid
Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest.
Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta.
Reegel 22 – Tulede nähtavus.
Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta.
Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel.
Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled.
Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta.
Reegel 27 – NUC või RAM tuled.
Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled.
Reegel 29 – Lootsilaevade tuled.
Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled.
Reegel 31 – Vesilennukite tuled.
Osa D – Heli- ja valgussignaalid
Reegel 32 – Mõisted vile , lühikese heli ja pika heli kohta.
Reegel 33 – Helisignaalseadmed.
Reegel 34 – Manööverdus ja hoiatussignaalid.
Reegel 35 – Helisignaalid piiratud nähtavuse korral.
Reegel 36 – Tähelepanusignaalid.
Reegel 37 – Hädasignaalid, kui laev asub merehädas.
LISA I – Tulede ja märkide paigutus ning tehnilised nõuded
LISA II – Kalalaevade täiendavad signaalid läheduses
LISA III – Helisignaalseadmete tehnilised andmed
LISA IV – Hädasignaalid
Helisignaalid
Manööverdussignaalid

• ühe lühikese heli, kui laev muudab oma kurssi paremale ( * )
  
• kaks lühikest heli, kui laev muudab oma kurssi vasakule ( * *)
  
• kolm lühikest heli, kui laeva käiturid töötavad täiskäigul tagasi ( * * *)
  

Manööverdussignaalid möödasõidul

• Kui laevad on üksteisele nähtavad sõidul kitsustes või faarvaatris, peab teisest laevast vasakult poolt mööda sõita kavatsev laev andma signaali, mis koosneb kahest pikast ja kahest lühikesest helist. ( - - * *)
  
• Kui möödasõit on kavatsetud paremalt poolt, siis peab signaal koosnema kahest pikast ja ühest lühikesest helist. ( - - *)
  
• Laev, millest kavatsetakse mööda sõita, peab oma nõusoleku väljendama signaaliga, mis koosneb ühest pikast, ühest lühikesest, ühest pikast ja ühest lühikesest helist. ( - *-*)
  
• Kui üksteisele nähtavad laevad lähenevad teineteisele ja üks laev ei saa aru teise laeva kavatsusest, tuleb kahtleval laeval anda signaal , mis koosneb viiest lühikesest helist. ( * * * * * )
  

Signaalid piiratud nähtavuse korral

• Piiratud nähtavuse korral peab vees edasi liikuv laev andma iga 2 minuti järel ühe pika heli. ( - )
  
• Käigus olev, aga vee suhtes mitte edasi liikuv laev, peab andma iga 2 minuti järel kaks teineteisele järgnevat pikka heli vahega 2 sekundit. ( - -)
  
• Juhitavuse kaotanud laev peab andma iga 2 minuti järel signaali, mis koosneb ühest pikast ja kahest lühikesest helist. ( - * *)
  
• Pukseeritav laev peab andma iga 2 minuti järel signaali, mis koosneb ühest pikast ja kolmest lühikesest helist. ( - * * * )
  
• Ankrus seisev laev peab iga minuti järel 5 sekundi jooksul helistama pidevalt signaalkella ja võib lisaks anda signaali, mis koosneb ühest lühikesest, ühest pikast ja ühest lühikesest helist.
  
• Kui lootsilaev  on lootsivahis, võib ta anda lisaks neljast lühikesest helist koosneva tunnussignaali.
  

Tähelepanusignaalid
Kui on vaja äratada teise laeva tähelpanu, võib laev anda helisignaali, mida ei ole võimalik segi ajada muude eeskirjas ettenähtud helidega.