· Lülitada sisse NAVTEX-vastuvõtja · Testida trümmi tulekahjualarmi · Testida lampe kontrollpaneelil · Teha kindlaks magnetkompassi deviatsioon Testida roolilaba indikaatori korrasolekut ja gürokompassi repiiterit sillatiival Sõiduvahi pidamine Vahitüürimees peab vahti pidama sillal ega tohi lahkuda sealt enne vahi üleandmist. Vahi jooksul teavitab kaptenit igast kahtlusest tegevuse suhtes, mida ta kavatseb ohutuse tagamiseks ette võtta. Vahitüürimees vastutab ohutu meresõidu eest ka siis, kui kapten on sillal: selle hetkeni, kuni viimane teatab, et võtab juhtimise enda peale ja nii kapten kui ka vahitüürimees on sellest arusaanud. Vahi jooksul tuleb piisavalt sageli kontrollida tüüritavat kurssi ja laeva asukohta, kasutades selleks käepärast olevaid vahendeid, veendumaks, et laev liigub mööda ettekavandatud kurssi. Vahitüürimees peab oskama kasutada kõiki laeval asuvaid meresõiduriistu ja ohutusseadmeid,
Boiler fuel consumption Not specified 6 Joonised 7 8 9 10 11 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis Vahitüürimees on vastutav planeeritud reisiülesande täitmise eest tema vahis. Ta peab pidevalt jälgima,et oleks järgitud COLREG, STCW ning muud rahvusvahelised, rahvuslikud ning kohalikud nõuded.Vahitüürimees peab vahti navigatsioonisillas. Sillast lahkuda ei tohi mitte mingil juhul enne, kui uus vahitüürimees ei ole vahti üle võtnud vastavalt kehtivale korrale. Vahitüürimehe põhiliseks vastutusalaks on kindlustada navigatsioonivahi efektiivsus ning laeva navigatsiooniohutus. Seetõttu peab Vahitüürimees olema kindel, et on kindlustatud pidev ja efektiivne ümbruskonna jälgimine. Laevadel eraldi asuva kaardikambriga on vahitüürimehel lubatud siseneda kaardikambrisse lühikeseks ajaks seoses navigatsiooniliste ülesannete
13.1. SOPEP hädaolukorra plaan 91 13.2. Prügi käitlemine 92 3 13.3. Jäätmete kokkukorjamine 93 13.4. Prügikäitlemisel vastutus 94 14. Vahiteenistuse korraldus laevas 95 14.1. Vahitüürimees, vaatleja ja roolimees 95 14.2. Navigatsioonivahi koosseis 95 14.3. Navigatsioonivahi üleandmine ja vastuvõtmine 96 14.4. Vahitüürimehe kohustused vahi ajal 97 14.5. Laeva navigatsioonivahendite kontroll ja kasutamine 97 14.6. Ettekanded 98 14.7. Kohustused ohutu laevaliikluse tagamiseks 99 14.8
12V kandelampi. • Soodisõlm, trossilühendamissõlm. • RSK-65 PILET 2 • Laevapere tegutsemine tulekolde avastamisel. Tulekahju kustutamine. Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada tuletõrjesignalisatsiooni nuppu, et teavitada vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast. Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega ja ALATI kahekesi.
ruumi, mis lubaks laevade lahkuminekuks muuta kurssi paremale. Kiilualune sügavusvaru Konkreetses olukorras võib tekkida vajadus sõita vähese kiilualuse sügavus varuga aladel. On tähtis, et vähendatud kiilualune sügavus oleks ettearvestatu ja see ala kaardil ära märgistatud. Juhul kui UKC on alla 10% suurimast süvisest või see on mingi teine protsent, mis on kindlaks määratud reisi planeerimise staadiumis, on tähtis, et vahitüürimees teaks seda, et on vajalik vähendada laeva kiirust, et vähendada süvise suurenemist laeva kiiruse tõttu madalas vees. Tõusu "aken" Loodete rajoonis võib küllaldane UKC olla ainult siis, kui tõusulaine on saavutanud vajaliku kõrguse. Muul ajal tuleb vaadelda rajooni kui meresõiduks kõlbmatut. See ohutu periood, kus tõusulaine on saavutanud vajaliku kõrguse ja sügavused ei ohusta meresõitu on tekkinud nn "tõusu aken". Peab olema selgelt määratletud, et
ruumi, mis lubaks laevade lahkuminekuks muuta kurssi paremale. Kiilualune sügavusvaru Konkreetses olukorras võib tekkida vajadus sõita vähese kiilualuse sügavus varuga aladel. On tähtis, et vähendatud kiilualune sügavus oleks ettearvestatu ja see ala kaardil ära märgistatud. Juhul kui UKC on alla 10% suurimast süvisest või see on mingi teine protsent, mis on kindlaks määratud reisi planeerimise staadiumis, on tähtis, et vahitüürimees teaks seda, et on vajalik vähendada laeva kiirust, et vähendada süvise suurenemist laeva kiiruse tõttu madalas vees. Tõusu "aken" Loodete rajoonis võib küllaldane UKC olla ainult siis, kui tõusulaine on saavutanud vajaliku kõrguse. Muul ajal tuleb vaadelda rajooni kui meresõiduks kõlbmatut. See ohutu periood, kus tõusulaine on saavutanud vajaliku kõrguse ja sügavused ei ohusta meresõitu on tekkinud nn "tõusu aken". Peab olema selgelt määratletud, et
Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui
Vestide ja ülikondade juures kontrollida nende korrasolekut, tuled põleksid, viled töötaksid, markeeringud ei oleks kulunud. 2. Tegevus tuleohu korral Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada tuletõrjesignalisatsiooni nuppu, et teavitada vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast. Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega. 3. Purjelaeva käigutuled, mootorit kasutava purjeka päevamärk
3.12.Laevapere liige ei tohi laevalt lahkuda enne, kui on saabunud teda vahetav töötaja, viimasele on edastatud pooleliolevaid töid ja muud laevaelu puutuv teave ning vahetuse toimumisest on teavitatud osakonna või teenistuse juhti. 4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE 4.1. Kapteni või teda asendava isiku korraldused kuuluvad vastuvaidlematus korras täitmisele iga laevapere liikme poolt. 4.2. Kapteni ajutisel puudumise laevalt asendab teda vanemtüürimees või vahitüürimees. 4.3. Kapteni korraldus võib olla vormistatud käskkirjana, kirjaliku korraldusena, antud suuliselt või mõnel teisel mõistetaval viisil. 4.4.Vahitüürimehe korraldused seoses inimeste, laeva või lasti ohutusega loetakse antuks kapteni nimel ja on täitmiseks kohustuslikud kõigi laevapere liikmete poolt. 4.5.Vanemtüürimehe korraldused seoses laevapere igapäevase tegevusega ja laeva ekspluatatsiooniga on kohustuslikud kõigile laevapere liikmetele. 4.6
Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui
Pilet 25 1. Signaliseerimisvahendid laevas Vanim signalisatsioonivahend laevas on vööris asuv laevakell. Sadamas seistes on kella pideva helistamisega võimalik lähemal seisvatele laevadele tulekahjust teada anda. Tänapäeva laevadel on erinevad tuletõrjesignalisatsioonisüsteemid. Laevaruumidesse on paigutatud andurid, mis reageerivad temp tõusule v suitsule. Sillas lülitub sisse lambike ja teavitab põlengu asukohast. Kui 2-3 min jooksul peale tuletõrjepuldi heli ja valgussignaale vahitüürimees üldse hädaohu häiret ei anna, lülitub automaatselt sisse laeva häirekell. Häirekellad peavad olema laevas selliselt, et neid oleks kuulda igas laeva osas. Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab edastada ka laevasireeniga. MOB antakse laeva alarmkella või vilega kolm pikka signaali. Üldine hädaoht 7 või rohkem lühikest ja üks pikk. Signaalid on kindalks määratud Rahvusvaheliste Signaalide koodiga. 2
Vahti astuv madrus ütleb Pilsikaaned peavad olema terved. Pilsikaevud mille lubatud piir on vahem kui 0,3 gr/ l, lõpulüliga. Ankruketti iseloomustab tema ,,Gürokompassi kurss ... kraadi vastu võetud". peavad olema puhtad ja kuivad ning olemasolu tankis. Tankis voib tootada jarjest kaliiber- ketilüli ristlõike läbimõõt mm- tes. Seda öeldakse kõva häälega et vahitüürimees kuivendussüsteem töökorras. kuni 45 min., mille jarel tuleb olla varskes ohus See sõltub laeva suurusest ja otstarbest. seda kuuleks ja et õige kurss vastu võetaks. Enne puistlasti laadimist tuleb pilsikaevude vahemalt 15 min
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
