Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria merendus - 37 õppematerjali

Merendus >> Merendus
merendus on väga mitmekülgne mõiste ja loomulikult ka kõige ulatuslikum ja ajalooliselt kõige vanem muuseumi tegevusvaldkond.
thumbnail
7
doc

Laevavaatluste kood

Laevavaatluste kood FM 13-VII SHIP BBXX ­ tunnusgrupp D.....D ­ laeva raadiojaama kutsung Grupp YYGGi YY ­ vaatluste kuupäev (GMT), esimene kuupäev 01, 10nes 10 jne GG - vaatluste kellaaeg (GMT), kell 6: 06, kell 12: 12; 00 on juba järgmine kuupäev (24 ei kasutata) i - tuule kiiruse määramise ühikud Kood Tuule kiiruse määramise viis Kiiruse ühik 0 visuaalne m/s 1 instrumentaalne m/s 2 visuaalne sôlm 3 instrumentaalne sôlm Grupp 99LaLaLa 99 ­ tunnusgrupp LaLaLa ­ laeva asukoha laiuskraad vaatlusmomendil, viimane koht on kraadi kümnendikes, mis saadakse minutite jagamisel 6-ga, jääki ei arvestata. Näide: = 43º27´N kodeeritakse 434 = 0º59´S ko...

Merendus → Merendus
10 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kolbpumpade ehitus

Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõr...

Merendus → Merendus
32 allalaadimist
thumbnail
120
pdf

Optional use of ECDIS

Facts about charts and carriage requirements Primar Stavanger – IC-ENC Working Group on information (PSIWG) 1st edition - November 2004 Kort & Matrikelstyrelsen Graphic design: Peter M. Bastrup, KMS This compendium may be reproduced in whole or in part provided that all extracts quoted are reproduced verbatim without adaptation and the source and date are stated. Primar Stavanger and IC-ENC shall be indentified as the originators of the compendium. 2 Facts about chart carriage reguirements CONTENTS Introduction . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Where are the rules for professional marine navigation written down? . . . . . . . . . . .6 What are the IMO requirements for the carriage of nautical charts? . . . . . . ...

Merendus → Merendus
7 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Meretranspordi infotehnoloogia

1. El.andmete positiivsed ja negatiivsed küljed. Head:  Vähenevad kulud dokumenditöötlusele.  Inventari efektiivsem kasutamine.  Personalikulude vähenemine.  Paraneb infovahetuse kiirus.  Parem klienditeenindamine.  Konkurentsieelise saamine/tugevdab võistluspositsiooni.  Sisemiste protsesside paranemine.  Parem varustusketi juhtimine.  Parem arveldamine. Vead:  Üldise arusaamise puudus, ebapiisav haridus.  Keerukas kasutamine.  EDI investeeringute otsese tulukuse keerukas kokkuarvutamine. (Sisaldab palju mõõdetamatut.)  Pole kehtestatud ühtset standardit.  Esialgsed kapitalimahutused on suured.  Edukaks EDI rakendamiseks nõuab kõige kõrgema juhtkonna seotust projektiga.  Nõuab suuri mahtusid enne, kui kasu süsteem kasu toob. Kahtlemata avaldab EDI rakendamine firma töös ka olulist mõju organisatsiooni kultuurile ja struktuurile. See on aga põhjus mis võib mõjuda nii positiivselt, kui ka negatiivselt, olenevalt selle...

Merendus → Merendus
11 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Läänemere iseloomustus

Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatak...

Merendus → Merendus
10 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

HACCP

9.SAMM HACCP Kehtesta seiresüsteem. Merlin Sippul Kko14 Mis seiresüsteem on?  See on toitlustusettevõttes erinevate etappide kontrolliimine kasutades selleks vajalikke seirelehti  Töötajal peavad olema head teadmised selle kohta  Lehel peavad olema kirjas kellaajad/kuupäevad ja vastutavad nimed Erinevad seiresüteemid:  Toidu vastuvõtt: Seirelehel kontrollitakse toidutarinijat, soovitatavalt üks kord nädalas.  Lehe peale märgitakse kvaliteeti,temperatuure ja realiseerimisaegu.  Samuti kontrollitakse ka saatelehel olevat infot kas kõik klapib nii nagu peab koguseliselt Külmaahela katkematuse tagamine  Toidukaup peab olema tempreatuuril mis ei kahjusta inimest  Liha temperatuur ei tohi olla üle 3 kraadi  Külmkappide seirelehel kontrollitakse külmkappide töötamist,kas temperatuur vastab õigesti.Vähemalt kord päevas tuleks ...

Merendus → Merendus
12 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kruiisilaevad Victoria Luise´st Quantumini kaitsekõne

Kaitsekõne Lugupeetud uurimustööde kaitsmiskomisjon, retsensent, juhendaja, kohalviibijad. Mina olen 8. klassi õpilane Kristen Kanep ja minu uurimustöö valmis teema KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI. Slaid 2 (Teema valiku põhjendus) Ma valisin selle teema sellepärast, et mind on väiksest saati huvitanud suured laevad. Samuti on mu unistus saada kunagi kruiisilaeva tüürimeheks. Uurimistöö on kirjutatud 25. Lehel. Töö koosneb kahest põhiosast milles esimeses tutvustan kruiisi ja kruiisilaevu. Teises uurin erinevate ajastute kruiisilaevu ning nende laevade omaduste võrdluseid. Töö Sisaldab nelja tabelit ja fotosid. Slaid 3 (Töö eesmärgid) Minu uurimuse eesmärgid oli Seletada lahti mõiste kruiisist ja kruiisilaevadest. Kirjeldada aastatel 1900., 1937., 2006. ja 2014. valmiminud kruiisilaevu. Võrrelda omavahel erinevatel aegadel ehitatud kruiisilaevade parameetreid ning meelelahutust. Slaid 4 (u...

Merendus → Merendus
8 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Kaitsekõne slaid tööst kruiisilaevad Victoria Luise´st Quantumini

KRUIISILAEVAD  VICTORIA LUISE´ST  QUANTUMINI Kristen Kanep  8. klass Tsirguliina Keskkool TEEMA VALIKU PÕHJENDUS  Suur huvi laevade vastu  Soov saada tulevikus kruiisilaeva  tüürimeheks EESMÄRGID   Seletada lahti mõisted kruiisist ja kruiisilaevadest  Kirjeldada nelja erinevat kruiisilaeva 100. aasta lõikes  Võrrelda kruiisilaevade parameetreid UURIMISMEETOD  Uurimismeetodiks oli tekstianalüüs  Tekstilise materjali leidsin  internetist  Kruiisilaevade kohta sain infot  Saksa, Soome ja Inglis keelsetelt  interneti lehekülgedelt  KRUIIS, KRUIISILAEV  LAEV PRINZESSIN  VICTORIA LUISE (1900) LAEV WILHELM GUSTLOFF  (1937) LAEV ALLURE OF  THE SEAS  (2010)  LAEV QUANTUM OF THE SEAS  (2014) TABELI LÜHIKIRJELDUS Laev Prinzessin  Wilhelm  Allure of   Quantum  Victoria  Gustloff the Seas of the Seas Luise Valmimis­ 1900 ...

Merendus → Merendus
7 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Allure of the Seas

Allure of the Seas Maailma suurim kruiisilaev Kristen kanep Mis on kruiisilaev? Kruiisilaev on laev, millega tehakse pikemaid lõbureise merel. Sellistel laevadel on pearõhk majutusel, toitlustamisel, luksuslikkusel ja meelelahutusel. Kruiisi laev erineb näiteks tavalisest parvlaevast sellepoolest, et see ei vii inimesi punktist a, punkti b vaid naasevad alguspuntki tagasi, kust nad reisi alustasid. Allure of the Seas Laeva sissejuhatus M/S Allure of the Seas on Oasis- klassi kuuluv alus mis on hetkel maailma kõige suurim kruiisilaev. Laeva kodusadam asub Bahamal, Nassau linnas. Laev telliti 31. märtsil 2007 aastal. Laev ehitati meie põhjanaabrite juures Soomes, Turu laevatehases. Vette lasti ta 20. novembril 2009. Laev võeti kasutusele 1. detsembril 2010. Laeva ehitati kolm pool aastat. Laev maksis ligikaudu 800 miljonit eurot. Tegevused laeval Lõõgastus: 5 ujulat, spa, 12 tuhande ekso...

Merendus → Merendus
2 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Praktika aruanne

Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ..................................................................

Merendus → Merendus
32 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Vahiteenistus

Vahiteenistus Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vah...

Merendus → Merendus
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Laeva süsteemid

Laevasüsteemid. Laeva süsteemide all mõistetakse torustikke koos neid teenindavate mehhanismide, abiseadmete, armatuuri ja aparatuuriga, mis on vajalikud laeva normaalseks ekspluatatsiooniks ning meresõidu-ohutuse ja mugavuse tagamiseks. Otstarbe järgi on liigitus järgmine: 1) Trümmisüsteemid (kuivendus- ballasti-, kreeni-, diferendi- ja veeärastussüsteemid); 2) Tuletõrjesüsteemid (vesi-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, aur- ja teised kustutussüsteemid koos signalisatsiooni ning hoiatussüsteemidega); 3) Elutarbesüsteemid (veevarustus-, reo- ja heitvee-, piigati-, ventilatsiooni-, kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid). Trümmisüsteemid Kuuluvad laeva elutähtsate üldsüsteemide hulka. Trümmisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mis on ette nähtud ülatekist allpool asuvatest laevaruumidest, sektsioonidest ning trümmidest neisse kogunenud vee eemaldamiseks või ümberpumpamiseks. O...

Merendus → Merendus
11 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

COLREG

Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri, 1972 (COLREG) 204209VAAM Ajalugu 1972. aasta konventsioon asendas 1960. aasta kokkupõrkereeglid. Kõige olulisem uuendus - tunnustus TSS-ile (liikluse eraldamise skeemid) - reegel 10 annab juhised ohutu kiiruse, kokkupõrkeohu ja TSS-is või selle läheduses tegutsevate laevade käitumise määramiseks. Esimene TSS loodi Doveri väinas 1967. aastal ja seda opereeriti vabatahtlikkuse alusel. Alates 1971. aastast muutus TSS kohustuslikuks. Tehnilised sätted COLREGid sisaldavad 38 reeglit, mis on jagatud viieks osaks: • A osa - üldsätted (reeglid 1-3); • B osa – juhtimis- ja sõidureeglid(reeglid 4–19); • C osa - tuled ja kujundid (reeglid 20–31) • D osa - heli- ja valgussignaalid (reeglid 32–37); • E osa -vabastused (artikkel 38) • Lisad A osa - Üldsätted Reeglis 1 on öeldud, et reegleid koh...

Merendus → Merendus
5 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Merenduse tööleht

docstxt/13483312223.txt

Merendus → Merendus
8 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Meresõidu ajalugu

Laevade jõuseadmete areng Minua arvates on üheks tähtsamaks liiklusvahendiks laev. Lisaks on meritsi võimalik ka tõhus kaubavahetus. Alates 18.- 19. sajandi tööstusrevolutsioonist on tehnika ja tehnoloogia kiire areng muutnud tundmatuseni inimühiskonna kõiki valdkondi. Puutumata pole jäänud ka meretransport ja laevaehitus. Esimesed laevad olid puidust ning liikusid inimjõu abil või siis kasutati tuuleenergiat. U 600eKr ehitati esimesed kolme aerureaga laevad ehk Trieerid, mis said klassikalise Antiik-Kreeka võimsaimateks sõjalaevadeks. Sõudjaiks olid pinkide külge aheldatud orjad, kellele lahingu ajaks puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja purjede abil liikuv puidust sõjalaev, millel oli 1-2 ladinapurjedega masti ja enamasti 16-32 paari ühes reas paikne...

Merendus → Merendus
21 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Sadamapraktika

TTÜ Eesti Mereakadeemia Lastindus ja Laondus Aruanne Sadamapraktika Üliõpilane Õppejõud Julia Ain Kiisler Tallinn 2015 SISSUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 PALDISKI LÕUNASADAM.............................................................................................. 3 Info:......................................................................................................................... 4 Terminalid:.....

Merendus → Merendus
83 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Laevandus ja meresõit

LAEVANDUS JA MERESÕIT Laevandus ja paadikaubandus  Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik, Lahemaa  Rannasõitudeks kasutati purjelaevu  Kaupade transportimine  Salakaubandus  Vili, sool Koolitatud laevajuhid  Rannikusõiduga said hakkama rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid - metskaptenid  Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust  Meremeeste koolitamine merekoolides  1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus  1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori  Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal  Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus  Areng Eestis tagasihoidlik  Tööstuslikuks pöördeks aurumasin  Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga  Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest  Suurenev nõudmine kalevi järele  Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas  Kalevitööstuse kiire aren...

Merendus → Merendus
7 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Meresaaste vältimine.

Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION, CLC, FUND, LONDON DUMPING, MARPOL, OPRC, HELCOM, OSPAR, HNS, BUNKER, AFS, BWM 2. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? 1) Nafta ja naftasaadused 2) Kemikaalid 3) Pakitud ohtlik kaup 4) Reoveed 5) Prügi 6) Heitmed õhku 3. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Sama mis eelmine? 4. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? Tankerid, millel pole topeltpõhjasid ega ­pardaid; tankerid, millel on topeltpõhi; tankerid, millel on kahekorne põhi ja kahekordsed pardad? 5. Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas? HELCOM 6. Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi? ...

Merendus → Merendus
7 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Terminali planeerimine

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSKESKUS KURSUSETÖÖ AINES STIVIDORITÖÖDE KORRALDAMINE JA TEHNOLOOGIA “OPTIMAALSE MEHHANISEERIMISSKEEMI VÄLJATÖÖTAMINE” Tallinn 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 LÄHTEANDMED........................................................................................................... 4 1.VARIANTTABELI KOOSTAMINE.................................................................................. 5 2.KAUBA ISELOOMUSTUS............................................................................................ 8 3.TRANSPORDIVAHENDITE ISELOOMUSTAJAD.............................................................9 4.VAJALIKU LAOMAHUTAVUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE.......

Merendus → Merendus
141 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...

Merendus → Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
20
docx

LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL Diplomitöö Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD SUMMARY................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1.PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS.............................................................5 2.LAINEENERGIA VOO KESKMISED VÄÄRTUSED.......................................................6 3.VÕRDLEMINE..................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE........................................................................

Merendus → Merendus
8 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eesti suurimad sadamad ja lahed

EESTI SUURIMAD SADAMAD JA LAHED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Suurimad sadamad...................................................................................................................4 1.1Vanasadam.........................................................................................................................4 1.2Muuga sadam.....................................................................................................................6 1.3 Paljassaare sadam..............................................................................................................9 2.Eesti suurimad lahed............................................

Merendus → Merendus
11 allalaadimist
thumbnail
27
doc

RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972

Lisa 1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 A osa. ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega. c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide kohta. Need täiendavad püsi- või märgut...

Merendus → Merendus
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Inglise keel- Lesson 3 Anchoring

Ankrupaik- anchorage/berth Ankrupaik- anchorage/berth Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrupaik- anchorage/berth Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Andma laevale tagasikäik masinaga- Andma laevale tagasikäik masinaga- Andma laevale tagasikäik masinaga- to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine ...

Merendus → Merendus
7 allalaadimist
thumbnail
7
docx

CNC-pingid referaat

EESTI MEREAKADEEMIA Rakendusmehaanika Metallide tehnoloogia, materjalid CNC-PINGID Referaat SISSEJUHATUS Tehnoloogia arenguga on kaasnenud kiire, mugav ja soodne tootmine. CNC-pink on hea masin selle saavutamiseks. CNC-pink on tööpink, mida juhitakse arvutiprogrammi abil. CNC- pinki kasutatakse erinevates valdkondades ning see võimaldab valmistada detaili/toodet väga täpselt. CNC seadmed on kõrgtehnoloogilised masinad. Töötlemine nendel masinatel toimub spetsiaalselt valmistatud programmi kontrolli all. ÜLDISELT CNC-PINGIST CNC ­ tehnikat rakendatakse mitmesuguste pinkide juhtimisel. Nimetus CNC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest computer numerical control, eesti keeles oleks see siis vastavalt arvutijuhtimisega robot-tööpink. Tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. NC-pink on arvutijuhtimisega tööpink. Lühendit kasutatakse vanemate tööpinkide puhul, kus...

Merendus → Merendus
34 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Laevanduse eksam küsimused 03. aprill 2014

1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele kogumahutavusega 20 või enam ühikut ja kõikidele reisilaevadele. (RTL 2005,111,1709). § 1. Laevapere miinimumkoosseisu mä...

Merendus → Merendus
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvusvahelise singnaalkoodi lipud

LIPUD 1. A ­ ALFA - MUL ON TUUKER VEE ALL. HOIDKE EEMALE VÕI MÖÖDUGE VÄIKESE KÄIGUGA. 2. B ­ BRAVO - MA LAADIN VÕI LOSSIN ÕHTLIKKU LAADUNGIT VÕI MUL ON PARDAL OHTLIK LAADUNG 3. C ­ CHARLIE - JAATAV VÕI EELMISE GRUPI TÄHENDUS TULEB LUGEDA JAATAVAKS 4. D - DELTA - HOIDKE MINUST EEMALE, MINU JUHITAVUS ON RASKENDATUD 5. E ­ ECHO - MUUDAN OMA KURSI PAREMALE - ÜKS LÜHIKE HELI 6. F ­ FOXTROT - OLEN KAOTANUD JUHITAVUSE, HOIDKE MINUGA SIDET 7. G ­ GOLF - VAJAN LOOTSI. MEREL KALASTAV LAEV: MA VEAN PÜÜGIVAHENDEID 8. H ­ HOTEL - MUL ON LOOTS PARDAL 9. I ­ INDIA ­ MUUDAN OMA KURSI VASAKULE. KAKS LÜHIKEST HELI. 10. J ­ JULIETT ­ HOIDKE MINUST EEMALE. LAEVAS ON TULEKAHJU JA PARDAL OHTLIK LAAADUNG VÕI MINU LAEVAST LEKIB OHTLIKKU LAADUNGIT 11. K ­ KILO ­ MA SOOVIN TEIEGA ÜHENDUST VÕTTA 12. L ­ LIMA ­ PEATAGE OMA LAEV OTSEKOHE 13. M ­ MIKE ­ MINU LAEV ON PEATATAUD JA EI OMA KÄIKU VEE SUHTES 14...

Merendus → Merendus
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laevade joonised ja pildid

Bulk carrier ­ Puistlastilaev e. balker ­ ALEKSANDER KOLMPERE (ehitatud Bulgaarias 1987) LOA =184,62m; LPP =180,4m; B =22,86m; D =14,15m; T =10,10m; H =40,7m; f = 31 860 t; light = 7 755 t (T= 2,83 m); W = 24 050 t; TPC = 34,78 t/cm; GT = 18 502; NT = 8 577; v = 13,8 sõlme; N =10 200 bhp Ore carrier ­ Maagiveolaev ­ - PEENE ORE (ehitatud Lõuna-Koreas 1997) LOA = 332,0 m; LPP = 320,0 m; B = 58,0 m; D = 30,2 m; T = 23,0 m; f = 360 000 t; light = 375 38 t (T = 2,83 m); W = 322 400 t; TPC =172,2 t/cm; GT = 155 051; NT = 55 792; v = 14,7 sõlme; N = 34 650 bhp Containership ­ Konteinerilaev ­ MUUGA (ehitatud Hollandis 1995) LOA = 90,67 m; LPP = 84,95 m; B = 15,80 m; D = 5,80 m; T = 4,63 m; f = 4 705 t; light = 1 505 t; W = 3 200 t; GT = 2 658; NT = 1216; v = 14,4 sõlme; N = 4 480 bhp Roll-on/roll-off ship ­ ro-ro-laev ­ LEHOLA (ehitatud Hispaanias 1999) LOA = 122,32 m; LPP = 112,20 m; B = ...

Merendus → Merendus
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laeva teoreetiline joonis

Ahtri profiil Veeliin Poolplaan Korpus Kaar Batoks Vööri profiil (AP)0 1 2 3 4 6 8 10(MS) 12 14 16 17 18 19 20(FP)

Merendus → Merendus
46 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Laevade käitlemine

SHIP DISPOSAL ESTONIAN MARITIME ACADEMY SCHOOL ERIK ALVISTE 2009 SHIP DISPOSAL The Maritime Administration's management approach is to remove all vessels that present the highest risk to the environment as soon as possible, and to have disposal alternatives and the necessary funding in place to ensure that obsolete vessels can be disposed of at a rate greater than obsolete vessels coming into the Maritime Administration's fleets. Ship disposal methods There are 4 methods for ship disposal. 1. Domestic Recycling Through ship sales offers and direct fee-for-service solicitation. The program awards ship recycling contracts to seven domestic ship recyclers. 2. Artificial Reefing The Maritime Administration accepts applications from coastal States, U.S. Territories and possessions and foreign governments for use of obsolete NDRF vessels as offshore reefs for the conse...

Merendus → Merendus
21 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti sadamad

Eesti sadamad. Jahisadamad Asukoht Hiiumaa Mereagentuur AS Hiiumaa Külalistemaja Varastatud Parve Hotell Tartu Lõmala sadam Saaremaa Nasva Jahtklubi hotell-külalistemaja Saaremaa Orissaare jahisadam Saaremaa Pirita sadam Harjumaa Pirita sadama Autokavarani Kämping Harjumaa Pullu Pubi Hiiumaa Pärnu Jahtklubi Pärnumaa Roomassaare ...

Merendus → Merendus
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Lõuna-Louisiana Sadam

Lõuna-Louisiana Sadam Lõuna-Louisiana sadam on suurim mahutavuse poolest sadam läänepoolkeral ning 9. maailma suurimatest. See on põhiliselt puistlasti sadam.Üle 4000 ookeanilaeva ja 55 000 praami randuvad iga-aastaselt siin,mistõttu on sadam riigi tonnaazi edetabelis esikohal. Ulatub 87 km mööda Mississippi jõge.Asub New Orleansi ja Baton Rouge'i vahel ning positsioneerub peamiselt LaPlace'il,kus on sadama peahoone. Kauba eksport ulatus üle 61 millioni tonni 2012 aastal-rohkem kui teistel sadamatel Põhja-Ameerika rannikul.Lõuna-Louisiana sadama käive moodustab 15% ja 57% kõigist USA ja Louisiana eksporditavatest kaupadest(mais,sojauba,nisu).Imporditakse peamiselt rauda,kummi,kohvi,puu- ja juurvilju. Lõuna-Louisiana sadam on mitmekülgne ning kombineerib endas veekogu-,maa- ja õhutransporti.Tänu asukohale on sellised transpordiviisid võimalikud mööda Mississippi jõge ning Mehhiko lahel.Vastavalt keskkonnale on k...

Merendus → Merendus
4 allalaadimist
thumbnail
133
ppt

Laevajuhid- navigatsioon

Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ...

Merendus → Merendus
77 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele

Merenduskeskus Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele Kursusetöö Tallinn 2018 SISUKORD KURSUSETÖÖ LÄHTEÜLESANNE....................................................................3 SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. LASTI TRANSPORDIISELOOMUSTUSED........................................................5 2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS...............6 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS-EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED.......................................................................................... 8 3.1. Primorsk.....................................................................................

Merendus → Merendus
45 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Navigatsioon kohamääramismeetodid

Navigatsioon Laeva triiv Tuule mõjul hakkab laev liikuma teatud nurga võrra allatuult. Seda nurka nimetatakse triivi nurgaks . Trrivi nurka mõõdetakse ja märgitakse juurde mis suunalisest tuulest ta on tingitud. Vasakpoolset tuule poolt tekitatud triivinurka . Loetakse positiivseks ja parem poolset triivinurka negatiivseks. Triivi mõjul hakkab laev kalduma kõrvale oma tõelisest kursist ja hakkab liikuma nn. Kaardikursi järgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga väärtus. Praktiliselt on triivi nurka . Võimalik kindlaks määrata kas laeva asukoha kindlaks määramiste abil või ka ligikautselt laeva kiiluvee ja laeva diametraal tasapinna vahelise nurga mõõtmise abil. Laeva triiv Ng KrK TK TK KK 90´,5 (-0,5)=+5,0 19.05 ...

Merendus → Merendus
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mere teema arhitektuuri ja kunstiteostes Eestis

Mere teema arhitektuuri ja kunstiteostes Eestis 1) Eesti kui mereriik Merekultuur – merendusega seotud teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum. Meri on ühtaegu nii toit, töö, kui ka meelelahutus. Mereveondusega saab Eestis tegeleda aastaläbi. Tallinn on ajalooliselt olnud tähtis kaubasadam ning merelinn, millele annab tunnistust nt tsaariaegne Patarei merekindlus või allveelaevade baasid nt Hara lahes.Tallinna gooti arhitektuuri mõjutasid Gotlandi saare ning hansalinnade arhitektuur. 2) Meri arhitektuuris 19. sajandil hakkasid eestlased ise laevu ehitama ja maailmameredel sõitma. Meremeeste külad olid uuenduslikuma eluviisiga ja linnalikud.Eesti saari iseloomustavad mitmed kalurikülad, tuuleveskid. Tänapäeval on Eestis 24 suuremat sadamat ning sadu väikesadamaid.Tegutsevaid majakaid on Eestis 41. 3) Meri arhitektuuris: Patarei merekindlus Esialgselt rajatud ...

Merendus → Merendus
2 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Laeva munsterrolli blankett

MUNSTERROLL CREW LIST Saabumine/ Arrival Lahkumin/ Leht No./ Page No. Departure Laevaomanik/ Shipowner. Laeva nimi/ Name of ship Laeva lipuriik/ Nationality of ship Lahkumise sadam/ saabumise sadam Lähtesadam/ Port arrived from Lahkumise/saabumise kuupäev Port departure/ arrival Date departure arrival No. Perekonna- ja eesnimi/ Family name, given Amet/ Rank Kodakondsus Sünniaeg ja koht/ Isiku tõendava name /Nationality Date and place of dokumendi No./ ...

Merendus → Merendus
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun