Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria merendus - 37 õppematerjali

Merendus >> Merendus
merendus on väga mitmekülgne mõiste ja loomulikult ka kõige ulatuslikum ja ajalooliselt kõige vanem muuseumi tegevusvaldkond.
20
ppt

Laevade käitlemine

SHIP DISPOSAL ESTONIAN MARITIME ACADEMY SCHOOL ERIK ALVISTE 2009 SHIP DISPOSAL The Maritime Administration's management approach is to remove all vessels that present the highest risk to the environment as soon as possible, and to have disposal alternatives and the necessary funding in place to ensure that obsolete vessels can be disposed of at a rate greater than obsolete vessels coming into the Maritime Administration's fleets. Ship disposal methods There are 4 methods for ship disposal. 1. Domestic Recycling Through ship sales offers and direct fee-for-service solicitation. The program awards ship recycling contracts to seven domestic ship recyclers. 2. Artificial Reefing The Maritime Administration accepts applications from coastal States, U.S. Territories and possessions and foreign governments for use of obsolete NDRF vessels as offshore reefs for the conserv...

Merendus - Kutsekool
20 allalaadimist
2
doc

Laeva teoreetiline joonis

Ahtri profiil Veeliin Poolplaan Korpus Kaar Batoks Vööri profiil (AP)0 1 2 3 4 6 8 10(MS) 12 14 16 17 18 19 20(FP) ...

Merendus - Kutsekool
44 allalaadimist
0
jpg

Merenduse tööleht

Täitmata...

Merendus - Kutsekool
8 allalaadimist
27
doc

RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972

ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega. c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide koh...

Merendus - Kutsekool
15 allalaadimist
4
doc

Laevade joonised ja pildid

balker ­ ALEKSANDER KOLMPERE (ehitatud Bulgaarias 1987) LOA =184,62m; LPP =180,4m; B =22,86m; D =14,15m; T =10,10m; H =40,7m; f = 31 860 t; light = 7 755 t (T= 2,83 m); W = 24 050 t; TPC = 34,78 t/cm; GT = 18 502; NT = 8 577; v = 13,8 sõlme; N =10 200 bhp Ore carrier ­ Maagiveolaev ­ - PEENE ORE (ehitatud Lõuna-Koreas 1997) LOA = 332,0 m; LPP = 320,0 m; B = 58,0 m; D = 30,2 m; T = 23,0 m; f = 360 000 t; light = 375 38 t (T = 2,83 m); W = 322 400 t; TPC =172,2 t/cm; GT = 155 051; NT = 55 792; v = 14,7 sõlme; N = 34 650 bhp Containership ­ Konteinerilaev ­ MUUGA (ehitatud Hollandis 1995) LOA = 90,67 m; LPP = 84,95 m; B = 15,80 m; D = 5,80 m; T = 4,63 m; f = 4 705 t; light = 1 505 t; W = 3 200 t; GT = 2 658; NT = 1216; v = 14,4 sõlme; N = 4 480 bhp Roll-on/roll-off ship ­ ro-ro-laev ­ LEHOLA (ehitatud Hispaanias 1999) LOA = 122,32 m; LPP = 112,20 m; B =...

Merendus - Kutsekool
32 allalaadimist
1
doc

Rahvusvahelise singnaalkoodi lipud

A ­ ALFA - MUL ON TUUKER VEE ALL. HOIDKE EEMALE VÕI MÖÖDUGE VÄIKESE KÄIGUGA. 2. B ­ BRAVO - MA LAADIN VÕI LOSSIN ÕHTLIKKU LAADUNGIT VÕI MUL ON PARDAL OHTLIK LAADUNG 3. C ­ CHARLIE - JAATAV VÕI EELMISE GRUPI TÄHENDUS TULEB LUGEDA JAATAVAKS 4. D - DELTA - HOIDKE MINUST EEMALE, MINU JUHITAVUS ON RASKENDATUD 5. E ­ ECHO - MUUDAN OMA KURSI PAREMALE - ÜKS LÜHIKE HELI 6. F ­ FOXTROT - OLEN KAOTANUD JUHITAVUSE, HOIDKE MINUGA SIDET 7. G ­ GOLF - VAJAN LOOTSI. MEREL KALASTAV LAEV: MA VEAN PÜÜGIVAHENDEID 8. H ­ HOTEL - MUL ON LOOTS PARDAL 9. I ­ INDIA ­ MUUDAN OMA KURSI VASAKULE. KAKS LÜHIKEST HELI. 10. J ­ JULIETT ­ HOIDKE MINUST EEMALE. LAEVAS ON TULEKAHJU JA PARDAL OHTLIK LAAADUNG VÕI MINU LAEVAST LEKIB OHTLIKKU LAADUNGIT 11. K ­ KILO ­ MA SOOVIN TEIEGA ÜHENDUST VÕTTA 12. L ­ LIMA ­ PEATAGE OMA LAEV OTSEKOHE 13. M ­ MIKE ­ MINU LAEV ON PEATATAUD JA EI OMA KÄIKU VEE SUHTES 14. N ­ NOVEMBER ­...

Merendus - Kutsekool
47 allalaadimist
24
doc

Kolbpumpade ehitus

Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhup...

Merendus - Kutsekool
30 allalaadimist
4
odt

Meresõidu ajalugu

Lisaks on meritsi võimalik ka tõhus kaubavahetus. Alates 18.- 19. sajandi tööstusrevolutsioonist on tehnika ja tehnoloogia kiire areng muutnud tundmatuseni inimühiskonna kõiki valdkondi. Puutumata pole jäänud ka meretransport ja laevaehitus. Esimesed laevad olid puidust ning liikusid inimjõu abil või siis kasutati tuuleenergiat. U 600eKr ehitati esimesed kolme aerureaga laevad ehk Trieerid, mis said klassikalise Antiik-Kreeka võimsaimateks sõjalaevadeks. Sõudjaiks olid pinkide külge aheldatud orjad, kellele lahingu ajaks puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja purjede abil liikuv puidust sõjalaev, millel oli 1-2 ladinapurjedega masti ja enamasti 16-32 paari ühes reas paiknevat ae...

Merendus -
21 allalaadimist
3
docx

Lõuna-Louisiana Sadam

maailma suurimatest. See on põhiliselt puistlasti sadam.Üle 4000 ookeanilaeva ja 55 000 praami randuvad iga-aastaselt siin,mistõttu on sadam riigi tonnaazi edetabelis esikohal. Ulatub 87 km mööda Mississippi jõge.Asub New Orleansi ja Baton Rouge'i vahel ning positsioneerub peamiselt LaPlace'il,kus on sadama peahoone. Kauba eksport ulatus üle 61 millioni tonni 2012 aastal-rohkem kui teistel sadamatel Põhja-Ameerika rannikul.Lõuna-Louisiana sadama käive moodustab 15% ja 57% kõigist USA ja Louisiana eksporditavatest kaupadest(mais,sojauba,nisu).Imporditakse peamiselt rauda,kummi,kohvi,puu- ja juurvilju. Lõuna-Louisiana sadam on mitmekülgne ning kombineerib endas veekogu-,maa- ja õhutransporti.Tänu asukohale on sellised transpordiviisid võimalikud mööda Mississippi jõge ning Mehhiko lahel.Vastavalt keskkonnale on kaubavah...

Merendus -
4 allalaadimist
133
ppt

Laevajuhid- navigatsioon

tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja...

Merendus - Kutsekool
69 allalaadimist
7
doc

Laevavaatluste kood

D ­ laeva raadiojaama kutsung Grupp YYGGi YY ­ vaatluste kuupäev (GMT), esimene kuupäev 01, 10nes 10 jne GG - vaatluste kellaaeg (GMT), kell 6: 06, kell 12: 12; 00 on juba järgmine kuupäev (24 ei kasutata) i - tuule kiiruse määramise ühikud Kood Tuule kiiruse määramise viis Kiiruse ühik 0 visuaalne m/s 1 instrumentaalne m/s 2 visuaalne sôlm 3 instrumentaalne sôlm Grupp 99LaLaLa 99 ­ tunnusgrupp LaLaLa ­ laeva asukoha laiuskraad vaatlusmomendil, viimane koht on kraadi kümnendikes, mis saadakse minutite jagamisel 6-ga, jääki ei arvestata. Näide: = 43º27´N kodeeritakse 434 = 0º59´S kodeeritakse 009 Grupp...

Merendus -
10 allalaadimist
1
odt

Inglise keel- Lesson 3 Anchoring

Ankrupaik- anchorage/berth Ankrupaik- anchorage/berth Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrupaik- anchorage/berth Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Andma laevale tagasikäik masinaga- Andma laevale tagasikäik masinaga- Andma laevale tagasikäik masinaga- to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine Ankrus...

Merendus -
6 allalaadimist
7
docx

CNC-pingid referaat

EESTI MEREAKADEEMIA Rakendusmehaanika Metallide tehnoloogia, materjalid CNC-PINGID Referaat SISSEJUHATUS Tehnoloogia arenguga on kaasnenud kiire, mugav ja soodne tootmine. CNC-pink on hea masin selle saavutamiseks. CNC-pink on tööpink, mida juhitakse arvutiprogrammi abil. CNC- pinki kasutatakse erinevates valdkondades ning see võimaldab valmistada detaili/toodet väga täpselt. CNC seadmed on kõrgtehnoloogilised masinad. Töötlemine nendel masinatel toimub spetsiaalselt valmistatud programmi kontrolli all. ÜLDISELT CNC-PINGIST CNC ­ tehnikat rakendatakse mitmesuguste pinkide juhtimisel. Nimetus CNC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest computer numerical control, eesti keeles oleks see siis vastavalt arvutijuhtimisega robot-tööpink. Tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. NC-pink on arvutijuhtimisega tööpink. Lühendit kasutatakse vanemate tööpinkide puhul, kus prog...

Merendus -
33 allalaadimist
2
odt

Eesti sadamad

Jahisadamad Asukoht Hiiumaa Mereagentuur AS Hiiumaa Külalistemaja Varastatud Parve Hotell Tartu Lõmala sadam Saaremaa Nasva Jahtklubi hotell-külalistemaja Saaremaa Orissaare jahisadam Saaremaa Pirita sadam Harjumaa Pirita sadama Autokavarani Kämping Harjumaa Pullu Pubi Hiiumaa Pärnu Jahtklubi Pärnumaa Roomassaare sadam...

Merendus -
5 allalaadimist
7
doc

Laevanduse eksam küsimused 03. aprill 2014

Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele kogumahutavusega 20 või enam ühikut ja kõikidele reisilaevadele. (RTL 2005,111,1709). § 1. Laevapere miinimumkoosseisu määram...

Merendus -
27 allalaadimist
71
docx

Merekultuur ja etikett

A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine...

Merendus -
28 allalaadimist
20
docx

LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL Diplomitöö Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD SUMMARY................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1.PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS.............................................................5 2.LAINEENERGIA VOO KESKMISED VÄÄRTUSED.......................................................6 3.VÕRDLEMINE..................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS...

Merendus -
8 allalaadimist
15
docx

Eesti suurimad sadamad ja lahed

2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Suurimad sadamad...................................................................................................................4 1.1Vanasadam.........................................................................................................................4 1.2Muuga sadam.....................................................................................................................6 1.3 Paljassaare sadam..............................................................................................................9 2.Eesti suurimad lahed...

Merendus -
7 allalaadimist
120
pdf

Optional use of ECDIS

Facts about charts and carriage requirements Primar Stavanger – IC-ENC Working Group on information (PSIWG) 1st edition - November 2004 Kort & Matrikelstyrelsen Graphic design: Peter M. Bastrup, KMS This compendium may be reproduced in whole or in part provided that all extracts quoted are reproduced verbatim without adaptation and the source and date are stated. Primar Stavanger and IC-ENC shall be indentified as the originators of the compendium. 2 Facts about chart carriage reguirements CONTENTS Introduction . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Where are the rules for professional marine navigation written down? . . . . . . . . . . .6 What are the IMO requirements for the carriage of nautical charts? . . . . ....

Merendus -
6 allalaadimist
24
pptx

Laevandus ja meresõit

LAEVANDUS JA MERESÕIT Laevandus ja paadikaubandus  Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik, Lahemaa  Rannasõitudeks kasutati purjelaevu  Kaupade transportimine  Salakaubandus  Vili, sool Koolitatud laevajuhid  Rannikusõiduga said hakkama rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid - metskaptenid  Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust  Meremeeste koolitamine merekoolides  1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus  1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori  Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal  Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus  Areng Eestis tagasihoidlik  Tööstuslikuks pöördeks aurumasin  Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga  Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest  Suurenev nõudmine kalevi järele  Kalevivabrikud –...

Merendus - Keskkool
7 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun