väärtust. TP huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse elav tööaeg ja varem tehtud töö. Elav tööaeg mõõdetakse töötundides, varem tehtud töö mõõdetakse rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad st võtavad osa lisand väärtuse loomisest. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile maa, tööjõud ja kapital vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6. Efektiivsuse kriteeriumide lühike iseloomustus (tehniline , majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) Eristatakse 4 liiki efektiivsust: 1. tehniline 2. majanduslik 3. sotsiaalne 4.keskkonna Tehniline efektiivsus- see näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk
Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud). Tootlikkuse pöördväärtust nimetatakse mahukuseks või erikuluks ehk ühikkuluks. Tootlikkus kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust. 3
Süsteemi eesmärk võib olla majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik, ökoloogiline. Efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati. Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust. Tootlikkus (laiemas mõistes)- kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada: Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud)
• süsteemi eesmärk: majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik • efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati • Kitsamas tähenduses- taktikaline efektiivsus ehk tõhusust ehk majanduslikkust, iseloomustatakse suhtega: eesmärk(tulemus)/vahendid(kulutused) • süsteem eesmärk: mingi väljund (toodang, teenused, efekt) • vahenditeks: tööjõud, kapital, tooraine, energia • haarab endas tootlikkuse mõistet tootmissüsteem: sisend(ressurssid)-> TOOTMINE ->väljund(toodang) o tootmises kasutatavad ressursid piiratud või kallid, seega vajalik säästlik kasutamine • Tänapäeval käsitletakse tootlikkust laiemalt- kõigi ressursside efektiivsuse näitajana Tootlikkus (laiemas mõistes)- süsteemi väljundite ja sisendite suhe (väljund/sisend)
muutub toodang) 2) TEGUR – TEGUR (toodang konstantne ehk muutumatu, uuritakse tegurite suhteid, kusjuures ressursside kasutuse efektiivsus väljendub kulude ökonoomikas) 3) TOODANG – TOODANG (ressursside kasutus muutumatu, uuritakse alternatiivsete toodangute majanduslikku tulukust). Ressursside optimum Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega ehk potentsiaalse võime kasutamise maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille korral ressurssidest saadav kasum on suurim ressursiühiku kohta. Kasutatavate ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piirtoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega. 2.3 Enamtoodang efektiivsuse hindamise kriteeriumina Enamtoodang (piirtoodang) kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena.
Turukitsendused · Siseturu ostuvõime müügivõime on progoositav · Müügivõime välisturul müügivõime on määramatu Siseturu ostuvõimet (nõudlust) mõjutavad · tarbijate arv · ostujõud ja selle diferentseeritus · tarbimisharjumused Põhiosa maailmas toodetud põllumajandustoodangust tarbitakse siseturgudel. Maailmaturul müüakse tarbitavast teraviljast 10%, piimasaadustest 7%, sealihast 2,6% Tootmiskitsendused on seotud ressurssidega maa, töö, kapital ning tootmise korraldust mõjutavate reformidega. · harimiskõlblik maa · tööjõuressursid · kapitaliressursid · reformid Harimiskõlblik maa Eestis ca 700 000 ha>40 HP, ca 25-30 põllumaast kasutamata 2010.a. kokku põllumajandusmaad 948 800 ehk 21% pindalast. Kogupõllumajandusmaast 88% ehk 839 386 ha moodustas põllumajanduslikus tootmises kasutatav maa (sh põllumaad
Taastootmise faasid: tootmine jaotamine vahetus tarbimine. Tüübid: · Lihtne taastootmine- taastootmiseprotsessi kordamine endises mahus. · Laiendatud taastootmine- taastootmine laiemas mahus, võetakse tootmistsükli algusel kasutusse täiendavaid ressursse. · Ahenev taastootmine- taastootmine järk-järgult aheneb, laieneva vastand 5. Tootmistegurid ja nende jaotus. Tootmistegurid on maa, töö ja kapital. Iga ressursi kasutamine peab andma omanikule kindla tulu. Maa kasutamisel rent, tööjõu eest palk ja kapitali pealt protsent. Jaotus: · Mõju järgi tootmisele: o Aktiivsed töö ja ettevõtlus o Passiivsed maa ja reaalkapital · Tootmisprotsessi tegurid: o Algseteks teguriteks on töö ja maa (loodus) o Toodetud ehk tuletatud tegur on reaalkapital ehk füüsiline kapital, mille moodustavad
Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
· Töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine; · Tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes; · Personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades; · Erialase väljaõppe korraldamine. Ettevõtte tasandil: · Tööjõu jaotumine ja tootlikkus; · Tööjõu liikumise(voolavuse) prognoosimine; · Tööjõu defitsiidi(ülekülluse) lokaalne prognoosimine · Tööliste kohanemine tehnika ja tehnoloogia arenguga. Töö olemus Töö- inimese sihipärane tegevus, kus ta töövahendite abil mõjutab kas loodusobjektide või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks, INIMENE-TÖÖVAHEN TÖÖOBJEKT (tööline) (tööriist) (tööese) Elavtöö kandja. Ajastatud töö kandjad Elavtöö+ Ajastatud töö= Kogutöö Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis= töö efektiivsus
Hinna olemus ja tähtsus.....................................................................................................14 2.Hinnastrateegia olemus, seda mõjutavad tegurid ..............................................................14 3.Hinnameetodi valimine .....................................................................................................15 4.Hinna kohandamine, diferentseerimine ............................................................................18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4
Kogusaagist 33000 kg müüdi hinnaga 3,5 kr/kg. Müügil lisandusid kulutused 0,25 kr/kg. a. Tootmisomahind = tootmiskulud/toodang 9625 / 3500 = 2,75 kr/kg b. Müügitoodangu täisomahind = tootmisomahind + realiseerimisega seotud kulud 2,75 + 0,25 = 3,00 kr c. Kaubalisus = kauba toodang x 100% /kogutoodang 33000 x 100% /(3,5 x 1000 x 15) = 62,86% d. Toodangu müügist saadud kasum = müügihind – kaubatoodangu omahind 3,5 – 3,0 = 0,50 kr (kasum müügitoodangu ühiku kohta) Kogu müüdud toodangu kohta kasum 33000 x 0,50 = 16500 kr e. Kulurentaablus = realiseerimisega seotud kulud x 100% / müügitoodangu täisomahind 0,25 x 100% / 3 = 8,3(3)% f. Käiberentaablus = realiseerimisega seotud kulud x 100% / müügihind 0,25 x 100% / 3,5 = 7,14% g. Kattetulu 1 ha kohta = kogu toodangu väärtus – muutuvkulud 3500 x 3,5 – 6600 = 5650.-
Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel
x Kui ühist nimetajat pole, siis multiplikatiivne variant o Y1=Y0in*(Pn) Analüüsimisel võib tekkida jääkliige (muud tegurid, mida ei osanud arvesse võtta). Kui selle osakaal 30-40% siis analüüs ei õigustanud end. 2.6. Funktsionaalne kuluanalüüs Staadium Peamised lahendatavad küsimused Infostaadium 1. Missugune toode on ja mis on tema otstarve? 2. Kui kõrge on toote omahind? 3. Mitmest sõlmest (detailist) toode koosneb? 4. Missugune on toote nõudlus? a) praegu b) tulevikus Otsingustaadium 1. Missugune funktsioon on tootel peamine? 2. Missugused teised tooted võivad täita sama otstarvet? 3. Kui suured on nende toodete tootmiskulud?
teoreetilised alused paradigmad, kontseptsioonid, põhiprintsiibid, mudelid ja meetodid Logistika arengust ja integratsiooni ulatuselt lähtuvalt jaguneb logistika järgmiselt: · hankelogistika · tootmislogistika · jaotuslogistika Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika eesmärkideks on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ostjaturul on jätkusuutlikud, paindlikud ja nõudluse muutustega kohanduvad ettevõtted. Jaotuslogistika ülesanne on juhtida logistika osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või tarbijani. Jaotuslogistika põhilised osategevused on näiteks materjalide käsitsemine, ladustamine, pakkimine, vedu, nõudluse prognoosimine, info töötlemine jms
poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital. Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad kohust; 3) käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Ehitusfirmades toimub iga tööpäeva jooksul palju majandustehinguid: varade liikumine, muutused varade ja kapitali jääkides. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varad ja kapital 2. Varade ja kapitali olem vastavaks ajamomendiks 3. Ainult firma varad ja kapital 4. Ainult rahalises väljenduses 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Konto on tabel, kus vasak pool on deebet ja parem on kreedit. Aktivakontod (varad ja liikumine), passivakontod (kapital ja liikumine). Kontode jääk nimetatakse saldoks. Aktiva kontodel jääk on deebetis ja passiva kontodel - kreeditis. Üldreegel : Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive
Rühmatöö 4. Pooltoodangu vähendamine 5. Kiired üleminekud 6. Protsesside Kaizen 7. 0-jälgimisega tootmine 8. Seostatud tootmine 9. Seadmete ja muu tehnika hooldamine 10. Töökoha distsipliin 11. Kvaliteedi kindlustamine 12. Tarnijate arendamine 13. Kadude kõrvaldamine 14. Töötajate innustamine parenduste tegemisele 15. Mitmekülgsed oskused ja risttreening 16. Tootmise planeerimine 17. Tõhususe kontroll 18. Infotehnoloogia kasutamine 19. Energia ja materjalide säästmine 20. Juhtiv tehnoloogia / vastavad oskused 19 Kulude analüüsi võtted · Kulude käitumise analüüs traditsiooniline kulu- maht-kasum analüüs eelarve, aruandenäitajate ja pikaajaliste projektsioonide alusel; 20 · Kulude struktuuri analüüs selgitatakse välja, milliste tegevusvaldkondade, toodete, struktuuriüksuste või kulurühmade osas on olemas
väärtuse loomiseni lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, arvestades seejuures tegevuskeskkonda. (IIRC 2013: 8). Integreeritud aruandluse lähtekohaks on arusaam, et ettevõtte väärtus põhineb väga erinevatel finantsilistel ja mittefinantsilistel teguritel. Finantsilisi tegureid on võrdlemisi kerge hinnata ning leida nende väärtus. Kuid on olemas ka sellised väärtused, mida on raske või pea võimatu rahas mõõta – töötajad, loodusvarad, intellektuaalne kapital, turg ning õigusnormid, konkurents, energia- julgeolek jne. IR peegeldab ettevõtete otsuste laiemaid ning pikemaajalisemaid tagajärgi, mis põhinevad väga erinevatel teguritel, kuid mille eesmärgiks on väärtusloome pikemaajalise perioodi jooksul. IR võimaldab ettevõttel selgitada, millised on omavahelised seosed sisenditel, mida äritegevuses kasutatakse, et luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Selle tulemusena saab investor
sõlmitavate lepingute koopiad. J Tooraine ja materjalide hankekanalid K Uue projektiga kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused. 3 Peat. Finantssuhted A Laenutaotleja pangakontode loetelu B Tagastamata laenude ning tasumata võlgnevuste loetelu. 4 Peat. Projekti tehniline iseloomustus. A Rajatava objekti joonised, eelarve ja tööde ajaline graafik B Hangitava sisseseade ja/või tehnoloogia kirjeldus, maksumus ja hankegraafik. C Tööde teostajate iseloomustus D Sisseseade ja tehnoloogia tarnijate iseloomustus 5 Peat. Möödunud perioodide finantsaruanded koos selgitustega. A Kasumiaruanded B Bilansid 6 Peat. Prognoositavad finantsnäitajad (kogu ettevqtte ja konkreetse projekti kohta), vähemalt taotletava laenu kestvuse ulatuses. A Prognoositav kasumiaruanne B Prognoositav bilanss C Prognoositav rahavoo aruanne 7 Peat. Finantseerimisvajadus A Vajalik laenusumma ja laenu kasutamise graafik Eelarve koostamine pqllumajandusettevqttes
teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk: Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine. (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks ignoreerita oma töötajaid ja ei peaks hoolima oma tegevuse sotsiaalsest aspektist) 4
AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23
Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine 5) Tulunormi komponendid Nõutav tulunorm Nominaalne riskivaba tulumäär Riskipreemia Oodatav inflatsioon Reaalne riskivaba tulumäär
Käitumisvõrrandist ja kolmest makromajanduslikku tasakaalu kirjeldavast samasusest e. seosevõrrandist.Struktuursed võrrandid on tarbimisvõrrand, investeeringute võrrand ja erasektori palgavõrrand.Tarbimisvörrand -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;. .Wp -; erasektori palgad Wg - riigisektori palgad P -; kasum Pt-1 - eelmise perioodi kasum -;-;-; juhuslik liidetav Investeeringute võrrand -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;. .K -; kapital -;.. -; juhuslik liidetav(komponent) Erasektori palgavõrrand -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;. .X -; rahvatulu T -; maksud t- ajategur Xt-1 -; eelmise perioodi rahvatulu Tt-1 -; eelmise perioodi maksud Wg,t-1 -; eelmise perioodi riigisektori palgad -;3 -; juhuslik liidetav (komponent) Maktomajanduslikku tasakaalu kirjeldavad seosevõrrandid Rahvatulu (X) jaguneb tarbimiseks( C ) , investeeringuteks (It) ja valitsemiskuludeks ( G): Xt = Ct + It+ Gt
intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma või ka inflatsioon; ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine. 8 Mis on raha nüüdisväärtus? Raha nüüdisväärtus (PV, present value) on tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus ehk diskonteeritud raha väärtus. 9 Mida nimetatakse investeeringuks? Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. 10 Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? •reaalinvesteeringud – käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine •finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine 11 Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti
Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? · Millal maksta tarnijale? · Kuidas saada raha ostjalt? · Mida teha üleliigse sularahaga? 3. Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimisprotsessi olemus FINANTSJUHTIMINE majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: · Eesmärkide määratlemine · Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine · Otsuse vastuvõtmine · Tegevus · Vastutuse võtmine 5. Tulunormi komponendid 6. Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine
Pakkumise kasv ja kahanemine - kui muutuvad tootmistingimused või tootmistehnoloogia s.t. raha, mida ressursside eest - pakkumiskõver nihkub paremale või vasemale. Palga tõustes kulud kasvavad ja kõver nihkub asendist S asendisse S2. Parem tehnoloogia alandaks kulusid ja kõver nihkuks paremale asendisse S1. Alternatiivkaupade hinna tõusul pakkumine väheneb (nihe vasakule) sest ressursid liiguvad enam rentaabli (kallima) kauba tootmisse. Joon. 4.2. Pakkumiskõvera nihkumine (Töölistega peatöövõtja,
kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) • Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile, kus: ressursid = ressursside allikad ehk vara = kapital = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Käibevara: raha, lühiajalised investeeringud, nõuded ja ettemaksed, varud; (N reklaam) Põhivara: pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara ; (Seadmed,
samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. *Ceteris paribus, ladina keelest “teistel võrdsetel tingimustel”. Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1)Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2)Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3)Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul.
saavutamiseks kavandatud tegevuste kogumit, mille elluviimisel on rahalised piirangud. minimiseerimine jne); Projektide liigid: Arendusprojekt on praktiline väljund koos arvutusliku majandusliku ja 2)soovitavat taset piiravad kitsendused(*investeeringud, *ressursside kulud, *tööaja fond- ühikondliku tulemi ning projektist huvitatud isiku osalemist : tootearendus- ja töötajate ajafond ja seadmete ajafond, *kulud, omahind, *tootmispind jne; 3)otsustamiseks konstrueerimisprojektid, haldusprojektid, kvaliteediprojektid, hindamisprojektid, on vaja alternatiive; 4)sihifunktsioone ja kitsendusi väljendatakse kas võrrandite või infotehnologilised, uurimuslikud projektid, teaduslikud uurimisprojektid. võrratustena. Toetusprojektid: on vähem unikaalsed kui arendusprojektid, eesmärgid on selgemad ja 7.2.Lahendusvõtted
Kui teame, et hind tõuseb tulevikus-ostame rohkem kokku. Suurenevad tooraine hinnad, kulud suurenevad. Kui nõudluse kõver nihkub paremale, siis tarbijate tulud suurenesid. d Nõudluskõvera tõusu number ei lange kokku elastuskoefitsendi suurusega. PAKKUMISKÕVER Pakkumise kõver liigub kas siis paremale v vasakule (S)- kõver on tõusev Pakkumiskõvera nihkumine paremale: Uute ettevõtete lisandumine Tootmistegurite hindade langus Tehnoloogia edasiareng (tootmistegurite vajaduste vähenemine-odavnemine) 6 5 4 3 Hind 2 1 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Kogus pakkumise üldine seadus: kui peale kauba hinna on teised pakkumist mõjutavad tegurid püsivad (konstantsed), siis hinna kasvades suureneb ka pakutav kogus ja vastupidi, hinna alanedes pakutav kogus väheneb (ceteris paribus).
3. Kaubavarude hindamise meetodid. Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel: 1) tooraine ja materjal, 2) lõpetamata toodang, 3) valmistoodang, 4) ostetud kaubad müügiks, 5) ettemaksed hankijatele. Kaubavarud - kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teelolevad kaubad. Kaubavarude hindamine - varude ja realis. kauba maksumuse mõõtm., kui toote ühiku omahind per. jooksul muutub. Probleem: kuidas jagada realiseerimisel oleva kauba maksumust: · realiseeritud kauba maksumuseks; · perioodi lõpu varuks. Kaubavarude hindamise 4 enamlevinud meetodit: 1) Individuaalhinna meetod katkematu identifitseerimise meetod. Ei sobi kaupade arvest., mis on füüsiliselt ühesugused ja mida realis. olulistes kogustes. Meetodiga saab juhtida realis. kaupade maksumust, valides kas suhteliselt kalli või odava soetusmaksumusega kaupu. Meetod sobib uni-
T 40% 20% 0,2 1 A= r1+p1*r2+p2*r3+p3 = -0,05*0,2+0,2*0,6+0,4*0,2 = 19% B= r1+p1*r2+p2*r3+p3 = 0,1*0,2+0,15*0,6+0,2*0,2 = 15% Investeerimisportfelli risk ja tasuvus Iga investeeringuga loodetakse teenida võimalikult suurt kasumit. Alati tuleb otsustamisel arvestada kaasnevate riskidega. Tavaline on see, et suurema riskiga kaasneb suurem võimalik tulu. Samas püütakse investeerimisel riske hajutada ehk diversifitseerida. Investeering jaotatakse erinevate investeerimisobjektide vahel, ehk moodustadakse investeerimis portfell. Mida mitmekesisemad on portfeli varad seda paremini on nad riski eest kaitstud, sest erinevate objektide väärtus ei muutu üldjuhul ühetaoliselt. Kui investeeringu objektid on hajutatud veel erinevate majandusharude vahel hajutab see riski omakorda. Investeerimisportfelli teooria käsitleb efektiivseima portfeli moodustamist, mis tähendab antud riski taseme
kasvuga Kaudsed (raamatupidamislikud) kulud on sellised kulud, mida on: Võimatu otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks (laenuprotsendid, valvuri palk jms.). Kaudsed kulud seostatakse objektiga mingi jaotusaluse (otseste kulude summa, otsese töötasu summa või muu alus) vahendusel. Klassikalise majandusteadusliku käsitluse järgi olid tootmissisenditeks: Maa, kapital ja töö Lülideks, mis valivad tootmissisendite kombinatsioone: Reeglina ettevõtted Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhiväljundite hulka: Tööjõud Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhisisendite hulka: Saastus Majandusteoreetilise bilansi koostamisel nimetatakse alternatiivkuludeks: Enamiku ettevõtete puhul ei arvestata toodete omahinna hulka omaniku enda kulutatud aega (v.a. juhul, kui omanik ise on ametlikult tööl direktorina, juhatajana jne.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
