Töö 1. Kuidas tõsta tööviljakust? Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulka. Selle tõstmiseks on mitmeid erinevaid viise. Tähtis on tööjaotus, et valitud tööd teeks õige õppega inimene. Pakkudes talle veel võimalust juurde õppida tõstab samuti tööviljakust. Mida targem on inimene, seda suurem on tema tööviljakus. Suur tähtsus on töötingimustel. Mida paremad on töötingimused, seda rohkem need töötajat rahuldavad ja tänu sellele tõuseb töötaja tööviljakus. Ka motiveerides annab tõsta tööviljakust. Üheks suurimaks motiveeringuks on hea palk. Kui töötaja saab väärilist tasu, siis ta teeb oma tööd tahtega ja see tõstab tööjaotust. Teiseks motiveerimise viisiks on preemiate maksmine. Preemia nimel tööline pingutab veidi rohkem
Tööviljakus ja tööjaotus 1. Tööviljakus on majandustermin, mis näitab, kui palju ühe töötaja kohta tehakse käivet või kaupa ehk luuakse uut väärtust. Mida suurem on tööviljakus, seda parem on see riigi majandusele. Rohketesse ülesannetesse uppunud töölaud, vastukäivad tähtajad ning tööalaste heade tulemuste jaoks motiivi puudumine ei võimalda tööjõul tõhusalt töötada. Tööviljakus on seda madalam, mida vähem on inimesed motiveeritud. Tööviljakuse tõstmiseks on mitmeid erinevaid viise. Personali värbamise käigus tuleb tööandjal valida mitmete töökohale kandideerivate inimeste seast nõutava kvalifikatsiooniga isik. Tööle võetud personalile tuleb õpetada vastavate töökohustuste täitmist. Samuti aitab tööviljakust tõsta ka personalile erinevate kursuste ja loengute pidamine, mille käigus personal arendab oma teadmisi
) suhe. Eristatakse üld- ehk kogutootlikkust (väljundi ja kogukulude suhe), tegurirühma tootlikkust (väljundi ja teatavate kulude, nt töö ja kapitali suhe) ja osatootlikkust (väljundi ja ühe sisendi suhe). Tootlikkust mõõdetakse nii rahas kui ka naturaalühikutes tunni, päebva, kuu, kvartali ja aasta kohta. Tootlikkus on majandamise, heaolu ja konkurentsivõime oluline näitaja. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus. Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja töökulu suhet. Käitise tööviljakust arvutatakse ühe töötaja, töölise või põhitöölise, tööpäeva või töötunni kohta valmistatud toodangu hulga põhjal. Peamised tööviljakust suurendavad tegurid on tootmise mehhaniseerimine ja automatiseerimine, tootmismenetluste täiustamine, juhtimise ja töökorralduse prarandamine ning teaduste saavutuste rakendamine hüviste tootmisse. Tööviljakuse kasv on
areng, vedude organiseerimine konteinervedudeks, ekspressveod, kus loobudakse ümberlaadimises, logistika tähtsuse kasv, sest see seob veose ühtsesse logistilisse ketti, terminalis suunatakse kaubad teistesse transpordiliikidesse, toimub kauba vastuvõtt, kontroll ja ladustamine, transpordiliigid autotransport: eelised kiire, paindlik, privaatne, kaubade vedu kõikjale, kiire laadimine, puudused teede ehitus kallis, reostus, tööviljakus madal, sobib väikeste koguste veoks, kergetööstuse kaubad, raudteetransport eelised kiire, odav, turvaline, tööviljakus kõrge, pikad vahemaad, puudused hõre raudteede võrk, aeglane laadimine, rajamine kallis, sobib suurte koguste veoks, kütus, meretransport eelised odav, vaba meretee, tööviljakus kõrge, puudused aeglane, sadamate rajamine kallis, ei pääse kõikjale, sobib suurte koguste veoks, kütus, siseveetransport eelised odav, tööviljakus
Majandus . Kuidas tõsta tööviljakust ? Tööviljakus näitab suhet toodangu ja töökulu vahel.See sõltub nii töö organiseerimisest kui ka tehnoloogilisest tasemest. Kui ettevõtja leiab, et tal on odavam pidada ühe masina soetamise asemel kümmet töölist miinimumpalga eest, siis pole mõtet madalas tööviljakuses süüdistada kedagi peale iseenda. Üks viis kuidas tööviljakust tõsta on töötajate motiveerimine . Alluvaid saab innustada rohkem tööd tegema andes neile eesmärgi mille nimel püüelda
Agr.ühiskond:tegevusalad-korilus, põllundus, kalandus, jahindus, ressursid- maa, vesi, mets, vajalik suur ala, tehnoloogia-algeline, suur käsitsitöö osakaal, töökorraldus-tööd teeb üksikisik,suur mõju tradits. tööviljakus-väike, ülejääke ei teki, tootmise eesmärk-iseendale tarbimiseks, elatusmajandus. Maailmamajanduses valdavalt ei osale.Industr.ühisk:tegevusala-tooraine töötlemine, teenindus, ressursid-maavarad, tehnoloogia- masinatöö,töökorraldus-toimub tööjaotus nii töölise kui regioonide tasandil, tootmises osaleb palju inimesi, tööviljakus- suur, sest tööd teevad oskustöölised koos masinatega, tootmise eesmärk- masstoodang müügiks, eksport. Osaletakse maailmamajanduses niii ettevõtete kui riikide tasandil.infoajastu:tegevusalad-teenindus, äriteenused, infotöötlemine,ressursid-informatsioon ja infotehnoloogia, tehnoloogia- vaimne töö,töökorraldus-globaalne tööjaotus, tööviljakus-väga kõrge, tootmise eesmärk-suur müük, osalemine maai...
Transp. liik eelised puudused Vedu kiire ja paindlik vajab palju tööjõudu, autotransport maanteede ehitus kallis, heitgaasid, mahutab vähe Vedu odav, regulaarne, Teedeehitus kallis, ei saa usaldatav, tööviljakus kõrge ehitada kõikjale, vedu raudteetransport aeglane, ümberlaadimine, kokku-lahkuvedu Saab vedada korraga palju, Vedu aeglane, sõltub vedu odav, teedeehituseks ilmastikust, sadamate, raha ei kulu merekanalite
- Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted jne. heitgaasid keskkonnakahjulikud Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetransport +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, usaldatav, Veetavad kogused suured ja tööviljakus kõrge (sest vajab vähe tööjõudu suure koguse mahukad (puit, kütus, transportimiseks) transpordivahendid, maavarad) - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja Tihedasti asustatud piirkondades väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, vajalikud reisijate kiirveod (kiirrong).
heitgaasid keskkonnakahjulikud jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetranspo +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, usaldatav, Veetavad kogused suured ja rt tööviljakus kõrge (sest vajab vähe tööjõudu suure mahukad (puit, kütus, koguse transportimiseks) transpordivahendid, - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada maavarad) kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, Tihedasti asustatud vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu piirkondades reisijate kiirveod
Töö olemus Töö- inimese sihipärane tegevus, kus ta töövahendite abil mõjutab kas loodusobjektide või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks, INIMENE-TÖÖVAHEN TÖÖOBJEKT (tööline) (tööriist) (tööese) Elavtöö kandja. Ajastatud töö kandjad Elavtöö+ Ajastatud töö= Kogutöö Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis= töö efektiivsus Töö efektiivsuse näitajaks on tööjõudlus ja tööviljakus Tööjõudlus- konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu(nt põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi) Tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus)- konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi Tööviljakus=Toodang/Töö hulk
- Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted jne. heitgaasid keskkonnakahjulikud Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetranspor +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, Veetavad kogused suured ja mahukad t usaldatav, tööviljakus kõrge (sest vajab vähe (puit, kütus, transpordivahendid, tööjõudu suure koguse transportimiseks) maavarad) - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada Tihedasti asustatud piirkondades kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, reisijate kiirveod (kiirrong). vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu
Kuidas on seotud omavahel tööviljakus ja noorte korvpallitreeningud? Noorte korvpalli trennis tehakse trenni , et saada füüsiliselt ning ka mõnesmõttes vaimselt tugevamaks. Tulevikus jõuab teha rohkem tööd ja sellega kaasneb tööviljakuse suurenemine, oma korda kasulik ühiskonnale Mismoodi mõjutab tööviljakust tööjaotus? Kui tööjaotus on tehtud õigesti ja hästi on ka tööviljakus suurem. See tulenevalt sellest, et igaüks on kasulik just sellel alal, mida ta tahab ja oskab teha . Kui panna keegi tegema midagi, mida ta ei oska või ei taha teha pole temast ühiskonnale kasu. Mida meeldivam on töö enda jaoks seda rohkem seda tehakse , mis on omakorda kasulikum ühiskonnale. Tööjaotus minu perekonnas. Minu perekonnas on tööjaotus selline, et isa ja ema on need kes käivad tööl ja toovad meie
üksi ära tegema .Töö edeneb aeglasemini .) 5)Kodused probleemid .(Kui kodus on probleeme siis ei saa sa täielikult tööle pühendada ,mõtled aegamisi ikka oma perele ning kuidas seda probleemi parandada .Töö edeneb aeglasti ning kõige hullem võid sa midagi valesti teha ning sind võidakse lausa lahti lasta .) 6)Seda saab tõsta nii ,kui töötaja teeb just seda tööd mida ta kõige paremini oskab . Kuidas on seotud pere ühine vaba aeg ja tööviljakus ning tööjaotus? 1)Kui inimene teeb just seda tööd ,mida ta kõige rohkem oskab siis peaks ka tööviljakus tõusma.Mida rohkem sa töötad seda rohkem sa raha saad ja seda põnevamates ja huvitavamates kohtades saad sa oma perega käia . 2)Nt kodus ,kui kõik panevad oma panuse mingisugusessegi tööse siis saab kodu kiiremini korda ning jääb rohkem vaba aega .nt kui on perekond Tamm ,peres on ema ,isa ,poeg Tarmo ja tütar Tiiu
a. oli Eesti SKT ühe inimese kohta $4431 ehk 66435 kr. Tarbimine: eratarbimine 60,7% SKT-st = $1821,2 ehk 27315 kr. ühe inimese kohta, valitsuse tarbimiskulutused 24,1% = 722 ehk 10830 kr. ühe inimese kohta. Inflatsioon Inflatsioon on hindade tõusu periood, mille ajal raha ostujõud langeb. Tööviljakus ehk tootlikkus Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad on teatud ajaühiku jooksul võimelised tegema. Tootlikkuse kasvu - muutused inimressursside kvaliteedis mõjutavad - põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus - tehnoloogilised muudatused Tootlikkust on võimalik arenda välja usaldusväärne tarnijate võrk; tõhustada kui vähendada asjatuid operatsioone;
Liik Transpordiliigi eelised ja Milleks sobib kõige puudused enam? Auto- Vedu kiire ja paindlik. Vajab palju tööjõudu, Väikesemahulised kaubad: toidu – maanteede ehitus on kallis, heitgaasid ka kergetööstustooted jne. transport keskkonnakahjulikud. Raudtee- Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus Veetavad kaubakogused suured ja kõrge. Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu mahukad. Puit, kütused, transport ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu transpordivahendid, maavarad. suhteliselt aeglane. Vajalikud Tihedasti asustatud piirkondades ümberlaadimistööd, lisandub kokku –ja on kiirveod. laialivedu.
ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu transpordivahendid, maavarad) suhteliselt aeglane, vajalikud Tihedasti asustatud piirkondades ümberlaadimistööd reisijate kiirveod (kiirrong). Meretransport +et vedada saab korraga palju, Veetavad kogused suured ja siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on mahukad (puit, kütus, kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. transpordivahendid, maavarad) - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud ümberlaadimistööd
• ei ole parkimisprobleeme • sobib vaid suurte kaubakoguste (reisijate) • keskkonnasõbralikum (diiselküte või elekter) puhul • sõltub vähem ilmastikust ja hooajast(udu, libedus jne.) • pikemate vahemaade puhul odavam kaupade veol • sobiv rasketele, mahukatele veostele – süsi, tsement, nafta jne. • ohutum toksiliste ja ohtlike veoste puhul • vähem kulutusi teede korrashoiuks • tööviljakus on kõrge ja vedu omahin on odav On suur läbilaskevõime Meretranspordi eelised ja puudused Eelised: Puudused: merelaevadega saab vedada väga suuri Sõltuvus looduslikest tingimustest kaubakoguseid Suurte ja kalliste sadamate rajamise vajadus vedude madal omahind Vajadus koondada suuri veosekoguseid
aeglaselt ja järkjärgult ja mitte igal pool siis selle tõttu olid osad inimesed paiksed ja osad rändasid. Kuna inimesed ei sõltunud enam nii palju loodusest ja hakkasid ise endale toiduaineid tootma võisid nad paikseks jääda. Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 6.Tsivilisatsiooni tunnused: 1.Küttimisel ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele- karjakasvatus ja põlluharimine, levis ulatuslikum metallikasutus. 2
3. Tootmisressursid (tööjõu ja kapitaliressurssidega varustatus ja kvaliteet) 4. Ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kattesaadavus 5. Masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutav masinate valik ja tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus 6. Keskonnakaitselised jm. nõuded 18.Tehnilist progressi iseloomustavad joonised (neutraalne , suuremat ja väiksemat väljundit andev) 19Tööefektiivsuste näitajad; tööjõudlus ja tööviljakus Tööefektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus. Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut) Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi , hooldatavate loomade arvu järgi.
seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
juurdekarv väiksemaks. 21. Töö efektiivsuse mõõtmine. Efektiivsusnäitajate sisu (tööviljakus, tööjõudlus ja töömahukus) Efektiivsus üldmõsitena tähendab töö tootlikku võimet valmistada mingi ressursiühiku kohta võimalikult suurem kogus tarbimisväärtusi. Mida rohkem suudetakse toota väiksema aja, energiakuluga seda suurem on tootmise efektiivsus. Tööefektiivsuse näitajad on tööviljakus ja tööjõudlus. Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut). Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada tööajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, see iseloomustab tootmisprotsessi tulemust. Tööviljakus on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus on töö ja tarbimisväärtuste suhe
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID · KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT ...
( nt Lääne Euroopa, Põhja Ameerika, Jaapan ) II Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastiku, asustuse, majanduse ning selle ruumilise korralduse iseloomustamine. 1. Agraarühiskond ° tegevusalad põllumajandus, kalandus, jahindus. ° ressursid maa, vesi, mets, vajalik suur maa-ala. ° tehnoloogia algeline, suur käsitöö osakaal. ° töökorraldus tööd teeb üksikisik, suur mõju traditsioonidel. ° tööviljakus väike, ülejääke ei teki. ° tootmise eesmärk iseendale tarbimiseks, elatusmajutus. ° Osalemine maailma majanduses valdavalt puudub. 2. Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond ° tegevusalad tooraine töötlemine, teenindus (kaubandus, transport). ° ressursid maavarad. ° tehnoloogia masinatöö. ° töökorraldus toimub tööjaotus nii töölise kui ka regioonide tasandil palju inimesi.
JKHK Regita Eesmaa LM31 Transpordiliigid · RAUDTEETRANSPORT: + Suured veomahud Suured veokaugused Tagab katkematu, ilmast sõltumatu ühenduse ning öise veo lähte- ja sihtkohtade vahel Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav Energiatarbimine on madal ja tööviljakus kõrge regulaarsed veod, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi __ Pole võimalik korraldada vedusid uksest-ukseni Vajadus täiendava transpordiliigi järele Mägistel aladel on raske korraldada kaubavedu kõrged terminalikulud · MAANTEETRANSPORT: + ökonoomsem kui rongitransport Kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta-uksest ukseni teenus marsruutide optimeerimise võimalus __
1. Missugust organisatsioonilise käitumise mudelit kasutas Väli ja missugune organisatsioonikliima oli selle tunnuseks? Väli kasutas autokraatse käitumise mudelit, ta andis igale osakonnale korralduse kärpida eelarvet 5% võrra, suurendada toodangu väljalaset 10% võrra. Nõudis uusi aruandeid ja jälgis tööoperatsioone. Vallandas 3 brigadiri, kes ei tulnud toime oma toodanguplaanide täitmisega. Selle tulemuseks olu märkimisväärsed tulemused. Tõusis tööviljakus 7% võrra ja viie kuuga oli vabrik eelarves. 2. Miks langes tootlikkus Väli lahkumise järel? Väli lahkumise järel langes tootlikkus 15% võrra madalamaks ja eelarves püsimisega tekkisid raskused sest uus juht ei osanud kontrollida, otsustada ja kasutada võimu oma otsuste elluviimisel. 3. Mida Sa ütleksid Toomas Välile tema lähenemisviisi kohta, kui oleksid peafirma juht? Mida võiks ta vastata? Kui oleksin peafirma juht siis soovitaksin jätkata samas vaimus, tema
teeninduspunkti kaugus, masinate töökindluse näitaja 3. Masinate efektiivne kasutamine Tuleb välja selgitada põllumajandustehnika ekspluateerimise majanduslik efekt, nt; masinaid saab intensiivselt kasutada, suurtes tootmisüksustes, masinate ühiskasutus, töövõtud (lepingute alusel ) 19. Tehnilist progressi iseloomustavad joonised (neutraalne , suuremat ja väiksemat väljundit andev) 20. Tööefektiivsuste näitajad: tööjõudlus ja tööviljakus tööefektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus. Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut) Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi.
tähtajalisteks muutmine 1964 okt võeti maha ,,tervisliku seisundi tõttu" suri 1971 Kossõgin ja Podgornõi kaotati tähtajad parteiametitele ideoloogiline surve dissidentlus Solzenitsõn, Sahharov 1982. a Poliitbüroo liikme keskmine vanus 68 1965 Kossõgini reform suurendati ettevõtete ja liiduvabariikide iseseisvust 1970 stagnatsioon, naftahinna tõus tõi ajutist leevendust ekstensiivne areng tööviljakus tööstuses 40% USA tasemest, põllumajanduses 15%, erandiks sõjatööstus korruptsioon 196782 KGB ülem mõistis reformide vajadust, kuid suri enne, kui midagi teha jõudi Breznevi poliitika pooldaja
vaalkaevandamine Varem kasutati Eestis Narva ja Aidu karjääris lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist Estonia ja Viru kaevanduses Pealmaakaevandamine Plussid Miinused Odavam ja kiirem tootmine Maastiku ja elustiku muutus Saab kasutada suurema Põhjaveekihi saastumine jõudlusega masinaid Suure territooriumi hõivamine Kõrge tööviljakus Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused Pealmaakaevandamiseks sobivad alad Puuduvad kaitsealad Vähene asustus Väheväärtuslik mets Endised turbakaevandusalad Alad, kuhu on võimalik rajada veekogud Kamberkaevandamine Allmaakaevandamise viis, kus maad hoitakse kaevandamata jäänud kivimist tervikutel. Tugitervikutesse jääb kuni 25% kaevandamisväärset maavara Maakate ei muutu Põlevkivi levik mujal maailmas Varud hiigelsuured Leidub rohkem kui 600 riigis
dB(A), ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale, kui anda sellele pärast tööpäeva lõppu piisavalt puhkust. Seetõttu nimetatakse müra alla 70 dB(A) häirivaks müraks. Häiriva müra näideteks on ventilatsioonisüsteemi mühin, töötajate eelistustega kokkusobimatu muusika töö ajal, kolleegide valjuhäälne vestlus, ruumis töötavate seadmete monotoonne heli vms. Häirival müral on peamiselt väsitav mõju sellises keskkonnas langeb tööviljakus, tõuseb vigade esinemise sagedus, sagenevad väsimusega seotud sümptomid (nagu peavalud jm), kõrgenevad stressiindeksi näitajad, mis omakorda võib viia kõrge vererõhu ja kroonilise väsimuse probleemideni. 3. VIBRATSIOON Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha võnkumist mingi tasakaaluasendi ümber. See võib tähendada näiteks käes hoitava lööktrelli rappumist augu puurimisel seina, kopplaaduri vappumist karjääriteel, mootorist tingitud põranda värisemist laevas jms
Veod on regulaarsed, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi. Raudteel on suur läbilaske ja suur veovõime, mis võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. Kauba lähetamisel suurele veokaugusele tekib eelis, kuna kulud veo ettevalmistamiseks ja lõpetamiseks kauguse suurenedes kaubaühikule vähenevad. Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged. Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav. Energiatarbimine (tkmle) on madal ja tööviljakus kõrge. Konkurentsi võimalus, kui on eraldatud ekspluatatsioon ja infrastruktuur. Kasumimäär raudteetranspordil on kõrge. Puudused : laadimine aeganõudev raudteid ei ole igal pool ehitamine kallis ümberlaadimine jaamas suhteliselt aeglane Raudteeveod OÜ Kunda Trans AS Maardu Raudtee AS Eesti raudtee AS Edelaraudtee infrastruktuuri AS http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/laomajandus/raudteetransport http://www.google.ee/url?
1.Meetodid. Metodoloogia- spetsiifilised võtted,mille kaudu statistika uurib oma ainet,moodustavad metodoloogia.Statistilisel uurimisel läbitakse 3 etappi: statistiline massvaatlus,vaatlusandmete kokkuvõtt ja töötlemine,näitarvude arvutamine;andmete analüüs,tõlgendamine,järelduste ja üldistuste tegemine.1.andmete hankimine uuritava objekti kohta,nt küsitlus,dokumentide läbivaatus jt.3.arvandmete analüüs,nende süvendatud uurimine,seoste otsimine.4.järelduste,ettepanekute tegemine.nende kirjeldamine 2.Kellele on statistika vajalik-spetsialistid,teadlased,praktikud.nt ilmastikuprognoos,meditsiin,liiklus 3.Statistika eesmärgid ja selle objektid,piirangud-kõikvõimalikke objekte mida statistiliselt uuritakse,nim.nähtusteks.nähtuseks võivad olla nt sündmused,tehisobjetktid,eluta v elus looduse objektid.statistika uurimisobjektiks on massnähtused ehk statistiline kogum- üldkogum,osakogum,väljavõtukogum ehk valim.kogumid jaotuvad reaalseteks ja ...
kahte tootlikkuse mõõtmismeetodit: 1)naturaalne (väljund on naturaalühikutes tk, m²,m³) 2)väärtuseline (väljund on rahaühikutes:kroonides, eurodes jne). Tootlikkusnäitaja sisend võib olla naturaalsetes, väärtuselistes või ajalistes ühikutes. Tootlikkusnäitajaga haaravate sisendite alusel võib eristada: 1) osa- ehk teguritootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus ehk tööjõu tootlikkuse näitaja. Olulised osatootlikkuse näitajad on materjali- ja energiatootlikkus. 2) tegurirühma tootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe tegurirühma suhtes. Kasutatakse näiteks põhivara või käibevara tootlikkuse leidmisel. 3)kogutootlikkus, mille puhul leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe. Kasutatakse kogukulude või varade tootlikkuse leidmiseks. Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse põllumajanduses-kogutoodang
majandustulemusi. Töötajate kaasamine tähendab kõigi nii füüsilist kui ka psüühilist kohalolekut. Kaasamata töötajad portreteerivad endid kui liikuvat kaadrit, samas kui kaasatud töötaja võib täita erinevaid ülesandeid suurema efektiivsusega, kui ta saab ise oma piirid paika panna. Mida suurem on organisatsioonisisene töötajate igakülgne kaasamine, seda kõrgem on töötajate hinnang organisatsioonile ja seda kõrgem on tööviljakus. Oluline on igakülgne vastastikune abi, tööülesannete jaotamine , osakondadevaheline koostöö ja toetus. See suurendab ettevõtte sisest usaldust nii horisontaalsel kui ka vertikaalsel tasandil. Töötajate kaasamine organisatsiooni tegevusse tagab organisatsiooni tugevuse ja edu, suurendab nende lojaalsust. Lisaks tööprotsessi ja otsuste tegemise kaasamisele on oluline töökeskkonnas plaanitavate muudatuste tegemisel töötajate vajaduste, soovide ja harjumustega arvestamine
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM NSVL TRIUMVIRAAT Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin (1904-1980), Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi (1903-1983), NLKP Keskkomitee 1.sekretär Leonid Brežnev (1906-1982). NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL 1970
Rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Iive on arvuline v koguseline juurdekasv, nt posit v negat. Tööhõive – rahvastiku hõlmatus tööga. Tööhõive määr – tööga hõivatud ning tööealise rahvaarvu suhe ; on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur – töötajate jagunemine majandussekt, tegevus-ja ametialade jms järgi. Tööviljakus e. töötootlikus- mingis ajaühikus valmistatud toodangu v osutatud teemuste mahu ja kulutatud tööaja suhe. Primaarne sektor – majandussek, mis hõlmab peamiselt põllu-ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor – majanduss, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaarne sektor – majanduss, mis hõlmab teemindamis- sfääri harusid nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. Kvaternaarne sektor – majanduss, mis infoühiskonnas
Nikita Hrustsovi valitsemisperiood - ühiskonnaelu liberaliseerimine: lõpetati massirepressioonid, sõnavabadus, GULAG-i likvideerimine - Rasketööstus, põllumajandus, palka kolhoosnikele - Elamuehituskampaaniad (hrustsovkad) - hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast - käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada Leonid Breznevi valitsemisperiood - Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. - uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtt - Sisitulek oli loodusvarade müük. - Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. - Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. - 1970.aastatel kasvas stagnatsioon majanduses ning teistes eluvaldkondades. - defitsiit - raha sõjatööstusesse.
saavutatud suurte tootmiskuludega. Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Kõige probleemsemad piirkonnad: Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkond peamiselt maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed ARENGUMAADE PROBLEEMID · majanduse madal tase Põhjuseks: tootlike jõudude madal arengutase (madal haridustase, tööviljakus, agrotehniline tase, mehhaniseerimise ja automatiseerimise aste) · suur sõltuvus maailmaturust Eksport ei ole kunagi eesmärk omaette. Eesmärgiks import, eksport on vahend selle saavutamiseks. Arengumaad ekspordivad peamiselt toorainet ja toiduaineid (istandusriigid), et importida hädatarvilikke tarbekaupu, seadmeid, masinaid, toiduaineid. · majanduse ebaratsionaalne struktuur Peamiseks haruks põllumajandus, mis on madala arengutasemega. Põhjused:
kui maakasutuse muutmine on lubamatu Varem kasutati lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist Pealmaakaevandamiseks sobivad alad Puuduvad kaitsealad ja kaitsvad loodus- arhitektuuri-,kultuuri jmt. objektid Katendi paksus vähem kui 30 m Vähene asustus Väheväärtuslik mets Endised turbakaevandusalad Alad, kuhu on võimalik rajada veekogud Pealmaakaevandamise eelised Odavam ja kiirem tootmine Saab kasutada suurema jõudlusega masinaid Kõrge tööviljakus Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused Pealmaakaevandamise miinused Maastiku ja elustiku muutus Muutub geoloogiline, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogne situatsioon Põhjaveekihi saastumine Suure territooriumi hõivamine Kaevandatud alad 1916- 2006 on kaevandatud 1 miljard tonni kaubapõlevkivi Altkaevandatud ala ~220 km2 Karjääride kaevandatud ala ~120 km2 Kaevandamispiirangud Tehnoloogilised Keskkonnakaitselised Majanduslikud Sotsiaalsed
eluiga, sündimus, suremus, (promillides), esineb millistes riikides nt? * traditsiooniline põlvkondade vaheldumine (agraarühiskondades) * demograafiline plahvatus * üleminekuetapp * rahvastiku vananemine * nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine 19. Mõisted: tööhõive, tööhõive määr, tööhõive struktuur, tööpuuduse määr, tööjõud, tööviljakus Töö inimese sihipärane kehaline/ vaimne tegevus, eesmärgiks luua hüvesid/ saada tulu Tööhõive- näitab rahvastiku hõlmatust tööga Tööhõive määr näitab tööga hõivatud ja tööealise rahvastiku suhet
seost • Tehnoloogia on majandusliku arengu alustalaks • Põllumajandustehnika ekspluateerimise majanduslik efekt väljendub täielikumalt väärtuselistest näitajatest- kasumi ja kogutulu suurenemisest o kasumi saamiseks on vaja arvutada masinatööde või saadud toodangu omahind TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS • Tootlikkuse kitsamas käsitluses keskendutakse efektiivsusteooria töö efektiivsusele • Töö efektiivsus- näitajad tööjõudlus ja tööviljakus o tööjõudlus- tööprotsessi tulemus o tööviljakus- tootmisportsessi tulemus • Tööjõudlus- töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid o põllumajanduses: haritud maa, koristatud pinna või hooldatavate loomade järgi • Tööviljakus- töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi
kahjurite tõrje jm osas PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Saagikus kõrge Saagikus madal Kapitali osakaal suur Kapitali osakaal väike Väetisi kasutatakse palju Väetisi kasutatakse vähe Maa-ala väike Maa-ala suur Tööjõudu vähe Tööjõudu palju Mehhaniseeritud Vähe tehnikat, käsitöö Kitsa spetsialiseerumisega Tööviljakus kõrge Alepõllundus PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Põhja riikides, Lõuna riikide Lõuna riikides, Põhja riikide hõredalt asustatud tihedalt asustatud aladel (rohtlates, mägistel riisikasvatuspiirkondades põuastel aladel) Probleemid Probleemid
Autotransport Vedu kiire ja paindlik. Väikesemahulised kaubad: toiduained, Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel heitgaasid keskkonnakahjulikud. vahemaadel ja kohalikel vedudel. Raudtee-transport Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus kõrge. Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad. ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane. Tihedasti asustatud piirkondades Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku- ja reisijate kiirveod. laialivedu.
TOOTMINE JA TOOTLIKUS 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Ettevõtete tööviljakust mõjutavad mitmed sisemi...
1,3 mln tonni , euroopas 1,5 tonni Elanikkond kasvas 1750, 1881 7,4 mln-ilt 29,7 mln-ni INDUSTRIAALÜHISKONNA TEKE Masinatootmine muutus valitsevaks 19.saj keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus,kujunes masinapurustajate liikumine Industriaalüh kujunemist soodustas raudtee areng ja valmistoodangu vedu , raudtee ühendas riigi eri osad phtseteks maj. Organismiks Masinatatootmise tulemusel suurenes kauba hulk, tööviljakus, langesid toodete hinnad See soodustas hariduse levikut, muutsid tavasid ja moraali Kiire linnastumine e urbaniseerumine 19 saj lõpus elas ÜK linnades 70 % elanikkonnast, seal kujunes linnakultuur Elutingimuse linnas olid rasked , kõrgesuremus Rajati veevärk, kanalisatsioon, võeti kasutusele raudbetoon, gaasilaternad, trammid, veetorustik, vannitoad,WC,teatrid,raamatukogud PROLETARIAAT JA KODANLUS Tekkisid uued sots.kihid proletariaat ja kodanlus
tehakse maaparandusi. Ostetakse paremaid seemneid, tõuloomi jne * saagikus on parem 4. Spetsialiseeritud suurtalud tootmise spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstuskompleksi tekkimine Piimakarjatalud (põhja-euroopas, USA ja kanada kirde ja loode osas, põhja-jaapanis, uus-meremaal) * palju kapitali masinatele ja tehnoloogiale ja ehitistele * kasutatakse vähe tööjõudu * oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses * töömahukas aastaringselt * tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta * kõik läheb müügiks küllaltki stabiilsete hindadega Ekstensiivsed teraviljatalud (põhja-ameerika keskosas, austraalias, venemaal, ukrainas jm) * suured põllud * kasutatakse vähe ajutist tööjõudu * palju kapitali väetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele * tööd on palju, kuid see tehakse peamiselt masinatega * väike saagikus hektari kohta, suur inimese kohta * kogu saak läheb müügiks
t kus v tähistab protsessi kulgemise kiirust ja s, sõltuvalt ülesandest, ajaühiku t jooksul toodetud toodangu hulka, pumbatud vee kogust vmt. Ülesanne 1 (1) Ülesanne 1 Kaks töölist pidid kumbki valmistama a detaili. Esimene tööline valmistas tunnis b detaili rohkem kui teine ning lõpetas seetõttu töö c tunni võrra teisest varem. Mitu detaili valmistas kumbki tööline tunnis? Lahendus "Kiiruseks" on seekord tööviljakus, mõõdetuna ühikutes "valmistatud detaili tunnis". Tähistame esimese töölise poolt ühes tunnis valmistatavate detailide arvu tundmatuga x. Ilmselt x 0. Teise töölise tunnitoodanguks on siis ülesande teksti kohaselt x b. Ülesanne 1 (2) Lahendus jätkub ... a detaili valmistamiseks kulugu esimesel töölisel t tundi, siis valemi (1) kohaselt a a x= tx = a t = .
Hea tervis on hea äri. Töötaja vaimne seisund on väga tähtis. Uuringud aga näitavad, et ülepingeid on liiga palju. Siit aga tuleb see, et inimene, kellel on pingeline vaimne seisund, stress, ei tee oma tööd hästi ja tihti teeb vigu. Kui töötaja tunneb end komfortselt, siis on tema tööviljakus ka suurem. Räägin oma loengutes tööandjatele, et investeering töötaja komforti on investeering kasumisse. (Virve Siirak) Ma analüüsisin eesti ettevõtete näiteid, kus investeering heasse töökeskkonda on toonud ettevõttele majanduslikku kasu. Juhendamine on Rimi töötajate heaolu tagamise aluseks. See on väga hea, et töötajate ohutuse ja heaolu tagamiseks on Rimi Eesti Food AS asetanud rõhu põhjalikule juhendamisele ja koolitamisele
töötama asuvate eestlaste arv päris jõudsalt. Eks kala otsib ikka, kus sügavam, inimene tahab mugavamat ja paremat elu. Riigil oleks siin mõndagi teha, et seda olukorda muuta. Esiteks peaks muutuma suhtumine oma inimestesse ja ma loodan, et seda ka uus valitsus suudab. Minu arvates võiks ka ära kaotada erisoodustusmaksu. See lubaks hoolivatel firmadel motiveerida oma töölisi muude vahenditega, mitte ainult palgaga. Kui inimene tunneb, et temast hoolitakse, on tema tööviljakus kõrgem, tema tervis on parem ja kokkuvõttes võidavad nii riik kui inimene. Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused peaksid soosima uute ettevõtete loomist, sellele igati kaasa aitama. Seda võiks teha teatavate maksusoodustustega alustavatele ettevõtetele, võib-olla saab kuidagi toetusi laiendada, mis kergendaks esmaste tegevuste ja tootmise alustamist. Samuti on töötus palju levinud noorte seas. Probleemiks on see, et ei võeta tööle noori,
loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et tehnoloogia areng ja muutused teistes tootmistegurites on määratud mudeli väliselt (eksogeenselt). Mudel aitab määratleda majanduskasvu allikad ja selgitada, miks eksisteerivad pikal perioodil riikidevahelised
loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et tehnoloogia areng ja muutused teistes tootmistegurites on määratud mudeli väliselt (eksogeenselt). Mudel aitab määratleda majanduskasvu allikad ja selgitada, miks eksisteerivad pikal perioodil riikidevahelised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
