Operatiivne tasand (koonuse põhi) see on igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine, et kõik tööd õigeaegselt tehtud saaksid. Enamus ettevqtjatest teab, mida on vaja ühel või teisel päeval ja paljudel neist on olemas ettekujutus oma tegevuse kaugematest eesmärkidest. Planeerimise taktikaline tasand on vahelüliks, et leida võimalikult ökonoomne tee lähimate ja kaugemate eesmärkide vahel. Eelarvete koostamisel rakendatakse kattetulu arvestamise põhimõtet. Miks just kattetulu? Paljud arenenud rigid (Inglismaa, USA, Soome, Rootsi jne.) lähtuvad pqllumajandustootmise planeerimisel kattetulust. See on lihtne moodus võrrelda erinevaid tootmisharusid nii taime- kui ka loomakasvatuses. Kasutates ühtset kattetulu arvestamise metoodikat, on võimalik võrrelda tootmise tasuvust nii ettevqtte siseselt kui ka erinevate ettevqtete vahel. Tootmise planeerimise aluseks on ökonoomiline mudel, mida skemaatiliselt võib kujutada järgnevalt.
Tooge välja järgmiste näitajate plussid ja miinused ettevõtte tulemuslikkuse hindamise seisukohast lähtudes. 1) Tootlikkus · Saagikus · Piimatoodang lehma kohta 2) Kogukasum 3) Kulurentaablus 4) Käiberentaablus 12. Milline näitaja ja miks on parim ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel? Kogukasum näitab müügitulu, millest on maha arvestatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud. 13. Mille poolest erineb kattetulu meetod tootmisomahinna leidmisest? Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kattetulu leitakse iga põllumajanduskultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta, seejärel arvutatakse olenevalt kasvupinna suurusest ja loomade arvust kattetulu kogu ettevõttes. Kui kattetulu on positiivne, siis võib tootmine anda kasumit. Negatiivse kattetulu korral ei kata
8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud 2,40kr/kg+0,15 kr/kg=2,55 kr/kg 3. ettevõtte kasum herne müügist =müügitoodangu kogus*(müügihind-müügitoodangu täishind) 2,80 kr/kg-2,55 kr/kg=0,25 kr/kg 4. kasum keskmiselt 1ha kohta = 14000kg*0,25 kr/kg / 5ha= 700 kr/ha 14000 kg /3500 kg=4 ha 1 ha- lt saadav kasum= (müügitoodang kg* kasum toodangu ühiku kohta kr/kg)/ 5 ha= 5. kattetulu =kogutoodangu väärtus kr/ha (turuhinnas)-muutuvkulud kr/ha 2,80 kr/kg*3500 kg=9800 kr kogutoodangu väärtus 9800 kr-2400 kr=7400 kr/ha 6. kulurentaablus =kasum/toodangu kulu*100=3500 kr/ 35700 (2,55*14000)*100=9,8% hind aluseks 0,25 kr/kg : 2,55 kr/kg *100= 9,8% 7. käiberentaablus = kasum/ müügitulu*100= 3500 kr : 39200 kr*100=8,93% 0,25 kr/kg : 2,80 kr/kg*100=8,93% 8. kaubalisus =müügitoodang/kogutoodanguga*100=14000kg/17500kg*100=80%
Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus Põllumajandusökonoomika eksam 2 1. Põllumajandusökonoomika jagunemine erinevateks teooriateks ja uurimustulemuste formuleerimise viisid. 2. Nimetage olulisemad teemad põllumajandusökonoomika kui teaduse arenguloos Eesti oludes. (4tk.) 3. Toidu ja põllumajandussektori iseärasused, lisada ka lühikesed selgitused, mitte paarisõnaline vastus. 4. Nimetage maa kui loodusressursi iseärasused. 5
sisaldab nii toodangu tootmis- kui ka müügiks ettevalmistamise ja müügikulusid. Erinevalt toomisomahinnast sisaldab see ka turustamiskulusid. Müügitoodangu omahind (/kg)= tootmisomahind (/kg) +müügiga seotud kulud toodanguühiku kohta (/kg) Toodangu omahinna analüüs võimaldab ettevõttel hinnata ettevõtte töö tõhusust ja seda muutvate tegurite mõjuulatust. Kogutoodanguväärtus Kogutoodang on kogu majandusaasta kestel toodetud toodangu maksumus Kattetulu Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude väärtuse vahe. Kui kattetulu on positiivne, siis saame katta ka püsikulusid ning tootmise tulemuseks võib olla kasum, negatiivse kattetulud korral ei kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi. 8.6 tegevusmahu planeerimine. Kulu-maht- Müügitulu ndadega 8.6tootmismaht, milline olema
• eelnev väetamine • mullaharimistöö kvaliteet • Väetise majanduslik efektiivsus- saagi andmed tuleb viia üle rahalisteks näitajateks • Väetiste kasutamise maksimaalse piiri hektari kohta määrab ära kasumi juurdekasvu muutmine nulliks • Pestitsiidide efektiivsus- leitakse enamsaagi abil kattetulu meetodil Söötade efektiivsus • söötadest sõltub veiste jõudlus ja piima ning veiseliha tootmise tasuvus • Söötade toiteväärtuse tagavad toiteained: o energia- saadakse söödas olevast rasvast ja süsivesikutest o proteiin- koostises aminohapped o mineraalelemendid o vitamiinid • Eestis on kasutusel söötade toiteväärtuse mõõtjana omastatava ehk metaboliseeruva energia ( MJ) näitaja
esmajärjekoras rohumaa. loomakasvatuse tööjõukulusid vähendavad mehhaniseerimise ja juhtimisotsused 46. Tootmise efektiivsusnäitajate süsteem ( 12 näitajat 1) tööviljakus, 2) vara- ehk fonditootlikkus, 3)haritava maa tootlikkus, 4)töömahukus, 5)varamahukus, 6)haritava maa mahukus, 7)tootmisomahind, 8)toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta, 9)kasum ühe töötaja kohta, 10)vara- ehk fondirentaablus, 11)kasum maaühiku kohta, 12)tootmiskulude rentaablus. 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kogutoodang on aasta jooksul toodetud toodangu väärtus turuhindades. Toodang võib olla toodetud müügiks, kasutamiseks ettevõtte siseselt või jääda varudeks. Kogutoodangu väärtus sisaldab ka antud toodanguliigiga seotud toetusi ja ühtset pindalatoetust. Muutuvkulud on antud toodanguliigi tootmiseks vajalikud kulud
lihatööstus, kuna see asub farmile kõige lähemal. Hind sõltub kokkuostjast, kes annab teada hinnamuutustest. Minul tuleb hoida oma toodang kvaliteetne. Loomad transporditakse lihakombinaati töötleja vahenditega. 10. PERSONAL JA JUHTIMINE Kuna kavatsen hakata tegelema kui FIE, siis ei pea ma kokku panema juhtkonda. Oma farmi hakkan juhtima mina ise ning samuti tegelen farmitöödega mina. 11 11. FINANTSPLANEERIMINE Kattetulu arvestus utele Väljalangevus Kogus koefits Ühiku Kokku kg ent hind,€ aastas €/lamm 12 as TOODANG Noorutt(eluskaal) 50 -0,11 2,0 -11 Jäär pea -0,002 300 -0,60
4.töömahukus (T/P) 5:varamahukus (F/P) 6. Haritava maa mahukus (M/P) Laialdast kasutamist omab praktikas tootmise efektiivsuse näitajana omahind ja selle pöördsuurus so 7. omahind (C/P) 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9.kasum ühe töötaja kohta (m/T) 10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9 11.kasum maaühiku kohta (m/M) 12.Tootmiskulude rentaablus(m/C) 46:Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kattetulu metoodika tundmine on abiks sissetulekute planeerimisel ning teisest küljest aitab meeles pidada, milliste kulutustega peab kindlasti arvestama antud taimekasvatuskultuuri viljelemisel teatud saagitasemel või loomaliigi kasvatamisel. Kattetulu arvestused võimaldavad ettevõtjal enne oluliste otsuste tegemist kaaluda, millised toodanguliigid
millised neist on suurema tasuvusega. Eelarve koostamist tuleb alata tootmise prg., millest selgub müüdava toodangu hulk ja tulud(ka tootmiskulud). Tuludest kulude lahutamisel saame teada mis on majandustegevuse kasum. Sellest tuleb maha arvata maksud ja intressid, peale seda jääb alles puhastulu. Talunikel jääb lõpuks tulu, millest tuleb maha arvata sots. Maks ja üksikisiku tulumaks. 8. Püsi-ja muutuvkulud põllumajanduses, kattetulu arvutamise vajadus taime-ja loomakasvatuses. Muutuvkulu-on seotud toodangu ja selle müügiga(sõltub müüdud kaupade või teenuste hulgaga) nt. seemned, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad Põsikulu-seotud ajaga, mitte toodangu ja selle müügiga nt. kui masin teeb rohkem tööd sis tuleb teha rohkem hooldustöid ja remonti masinale 9. Maismaa osatähtsus Maailmas, ühe elaniku kohta (põllu)maad keskmisena
Laialdast kasutamist omab praktikas tootmise efektiivsuse näitajana omahind ja selle pöördsuurus so 7. omahind (C/P) 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9.kasum ühe töötaja kohta (m/T) 10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9 11.kasum maaühiku kohta (m/M) 12.Tootmiskulude rentaablus(m/C) Kus P- toodang, T- tööjõuressurss, F- kapitaliressurss, M- maaressurss, C- kulud, m- kasum 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on arvestuslik suurus. Leitakse tavaliselt 1ha või loomühiku kohta Kattetulu = kogutoodangu väärtus muutuvkulud 48. Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted Konjunktuur iseloomustab teatud tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel. Kõige põhjendatum on uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel. Konjunktuuri iseloomustatakse kahel põhimõttel: 1
seedehäireid ja vitamiinipuudust. Analoogselt hõberebasega on vajalik lihasööjate katku vastane vaktsineerimine. Ka sinirebaste hooldamine ja söötmine ei ole töömahukas, lisatööjõudu võib vaja minna nahastusperioodil. Sinirebaste nahad realiseeritakse Oksjonikeskuste kaudu. Optimaalseks loomade arvuks alustamisel on samuti 50 põhikarja emaslooma. Rebasekasvatusest on arvestuste kohaselt võimalik saada iga investeeritud krooni kohta kattetulu 1,37 krooni. Kuid tuleb meeles pidada, et kogu edukus ja tulukus sõltuvad muretsetud tõumaterjali aretusväärtusest ja karusloomakasvataja algteadmistest. Kasvatamisega alustamine eeldab vähemalt pooleaastast teoreetilist ettevalmistust, millele järgneb tsüklite kaupa praktiline väljaõpe. Kogu ettevalmistus võib väldata ligi aasta. Naarits (Mustela vison). Naaritsakasvatusega tehti algust Eestis 1930-ndate lõpul. See
Tõrjeobjektist lähtuvalt liigitatakse: 1) Insektitsiidid – eesmärgiks hävitada kahjulikke putukaid, nende mune, vastseid, täisid (kolme liiki: väliselt mõjuvad, sissesöödetavad, hingamisteid kahjustavad). 2) Fungitsiidid – kasutatakse seen- ja viirushaiguste (taimehaiguste) puhul; 3) Herbitsiidid – kasutatakse ebasobivate taimede hävitamiseks. Pestitsiidide kasutamisel nii pos kui neg mõjud. Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil. 3.2. Söötade kasutamise efektiivsus Söödakulude osatähtsus on loomakasvatuse kogukuludes 50 – 70%. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, st Psü = P/sü, Kus P on toodangu hulk kg-des ja sü – kulutatud söötühikute kogus. Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o sööda erikulu, mis näitab kulutatud söötühikute hulka 1 kg toodangu kohta.
Elutsükkel lõpeb aga tavaliselt tootmise kokkutõmbamise ja lõpetamisega, toote lahkumisega turuslt Üleminek ühest elutsükli faasist teise toiimub reeglina teravate hüpeteta sujuvalt, mistõttu elutsükli naaberlõike on küllaltki raske üksteisest eraldada Harilikult loetakse faasi alguseks momenti, kus müügimahu kasv või kahanemine on ilmekas ja nähtav. 22.Toote juhtimine: kasumiplaneerimine. Tootesari ja tootekompleks( definitsioonid ja rakendus). Jääktulu (kattetulu e. panus kasumisse) analüüsi rakendamine tootekompleksi kujundamisel. Toode on tootmisprotsessi tulem. Turundus ütleb, et toode on kõik, mida me saame tarbijale pakkuda. Tootja peaks teadma, missuguses elutsükli etapis on parajasti iga tema toode, millised tooted on kasvu-,millised langusstaadiumis, tal tuleks pidevalt analüüsida edu ja ebaedu põhjusi, täiustada toodet ja uuendada tootmisbaasi. Tootekompleks s.o
hävitamine ning taimehaiguste tõrje. · Tõrjeobjektist lähtuvalt liigitatakse: 1. INSEKTSIIDID eesmärgiks hävitada kahjulikke putukaid (kahjuloomi), nende mune, vastseid ja täisid 2. PUNGITSIIDID kasutatakse seen- ja viirushaiguste puhul 3. HERBITSIIDID ehk taimemürgid kasutatakse ebasobivate taimede hävitustööks · Pestitsiidide kasutamisel nii positiivsed kui negatiivsed mõjud. · Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil. · Midagi sellega seoses on eksamiküsimus (seotud ka kattetuluga) · · 3.2. Söötade kasutamise efektiivsus · 3.3. Veeressursside ja elektrienergia kasutamise efektiivsus · · 4. Tehnikaressursside efektiivsus · 4.1. Tehnika kasutust iseloomustavad näitajad · Masinate ja tehnoloogiate mõju · Traktor on saanud põllumajanduses võtmesõnaks ja tehnilise progressi eestvedajaks. (Arvi Kallas)
muldaviimise kuludega (/kg); ce= 1 kg enamsaagi koristamise kulud (/kg) Majanduslikult optimaalse väetisnormi all on mõeldud väetamise taset, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind on võrdne väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulum ning kavandatav kasum. Väetiste kasutamise maksimaalse piiri hektari kohta määrab ära kasumi juurdekasvu muutumine nulliks. Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku (energiaühiku) kohta. Seda näitajat nimetatakse söödatasuvuseks. Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsuset. Söödatootluse näitajat (psü) võib leida: psü= P / sü, kus P= toodangu hulk kg; sü= kulutatud söötühikute (energia) kogus. Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o
Sissetulek e laekumiskäive e sissetulekukäive e laekumine s. o laekuv rahasumma või saadav hüviste hulk. Kogutulu- palgakulu =puhastulu Puhastulu- maksud =puhaskasum e kogutoodangu väärtus- käitiskulud = puhastoodang (puhastulu) 58 Kogutoodangu väärtus tootmiskulu(käitiskulud+kapitali%nõudlus) = puhaskasum Kogutoodangu väärtus muutuvkulud = kattetulu. Kattetulu teostatakse selleks , et saada ülevaadet ettevõtte seisust eri faasides. Rahaliste sissetulekute põhiallikaks on kaubatoodang. See on see osa toodangust , mis läheb realiseerimisele. Müük ehk realiseerimine on protsess, mis hõlmab toodangu valikut ja ettevalmistust müügiks, transporti, rahal. Arveld. Tegemist sularahas või panga kaudu. Kaubalisuse näitaja toodangu kaubalise osa e kaubatoodangu protsendilist suhet kogutoodangusse 15
lähtub kulude, müügi- või tootmismahu ja kasumi omavahelistest seostest. Üldjuhul avaldavad tuludele ja kuludele mõju mitmed tegurid, mida nimetatakse vastavalt tulukäituriteks (müüdud kaubaühikute arv, müügihinnad jne) ja kulukäituriteks (valmistatud toodete arv, soetushinnad jne). Nimetatud tegurite vaheliste seoste analüüs on aluseks jääktulupõhise arvestuse kujundamisele ettevõttes (põllumajanduses tuntud kattetulu arvestus). Et kõikehõlmav KMK-analüüs on väga keeruline ja töömahukas, kasutatakse praktikas enamasti erijuhtu, võttes eelduseks, et on ainult üks tulukäitur ja üks kulukäitur (kas müüdud või valmistatud toodanguühikute kogus). Analüüsi edasi arendades on võimalik uurida kasumi 61 muutust seoses muutustega muutuv- ja püsikuludes, müügihindades, müügi mahus ja müüdava toodangu struktuuris.
annaabi.ee 
