O skan suhelda ja teha valikuid M is on suhtlem ine? Suhtlemine on enese väljendamine Suhtlemine tähendab ka kuulamist ,,Hea suhtleja oskab ennast arusaadavalt väljendada ja püüab teiste vaatenurka mõista" M illeks on suhtlem ine vajalik? Oma tunnete ja mõtete jagamiseks Kaaslaste tunnete ja mõtete arusaamiseks Kontakti loomiseks ja hoidmiseks Suhtlemine peegeldab inimeste väärtusi Piiride seadmiseks Probleemide lahendamiseks Otsuste langetamiseks Suhtlem is stiilid Näoilme Kehaline suhtlemine Liigutused Emojid Probleem ide lahendam ine ja otsuste langetam ine ,,Seda rohkem inimesed teistega ühiskonnas kokku puutuvad seda rohkem on võimalik et tekivad probleemid mis vajavad lahendamist" Tähtis on - probleemide täpne kirjeldamine - selgeks teha et kõik mõistavad probleemi samamoodi - oma seisukohast ja väärtustest kindel olla - püüda aru saada teise inimese seisukohast Valikute teg...
kohalikud sulandusid nende hulka Tolleaja piir balti hõimudega jäi sel ajal tänapäeva Eesti Läti piirist mõnevõrra lõuna poole Meretagused sõbrad ja vaenlased: Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega Eestist on leitu uhkeid Skandinaaviast pärit esemeid rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia saagade teated sõjaretkedest u. 600. aastal rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke Eestisse Viikingaajal tihenesid suhted Skan-ga veelgi Kuna eesti jäi Bütsantsi ja Idamaaade kaubateede lähedusse jõudis siia nii araabia hõbemünte kui lääne meistrite relvi Suhted idanaabritega: Eestist ida ja kirde pool elasid juba aastatuhandeid soome-ugri rahvaste esivanemad neid alasid läbivaid jõgesid kasutati kaubateedena sõlmpunktidesse kujunesid käsitöö- ja kaubanduskeskused Vana-Vene riigi alguseks loetakse aastat 882 Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10. sajandil rahulikud
Merevaik ehete valmistamiseks. Edukas aeg- asustus laienes, vara rohkem. Surnud põletati kalmest eemal ning toodi siis kalme. Põlluharimine arened, raudkirved võimaldasid alet teha. Suurenesid karjad. Põlispõllundus (oder,nisu,rukkis,kaer). Hajali asetsevad talud. Suur rahvasterändamine- tänu gootide rajatud riigi hävitamisele Attila poolt. 5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid
PÕHJAMAADE KUNST skandinaavia • kitsamas (geo)tähenduses rootsi ja norra (riike mille territooriumi põhiosa asub skandinaavia poolsaarel) • laiemas (kultuur ja keel)tähenduses nim skan. Rootsit, taanit ja norrat (või maid kus kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst
kirikutes,koolides.misjonristiusu levitamine misjonärristiusu levitaja. Benedictuse kloostrielu reeglid: alandlikkus,distsipliin,loobuti kõigest isiklikust,allusi kloostriülemale, kloostrit ei tohtinud vahetada,öine ja päevane jumalateenistus,töötati majapidamises,harimine. Skandinaavia ühiskondbond-taluperemees,ting- kohalik rahvakoosolek,allting- maakonnakoosoled,komengkogukonnapealik,nim ka kuningaks ,trääl-ori. 9-11 saj viikingite saj. Skan jumalad: 2 perekonda:Aasid ja Vaanid. Odinsõja ja päiksejumal Thortaeva ja piksejumal,Frejrahu,jõukuse viljakus. Ohverdati inimesi ja loomi. Ruunikivihaua ja mälestuskivi. Ruunikiri -24 hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri tuletatud kreeka,ladina või ertuski tähestikust. Saaga- suulised lood pärimustest.
Sveitsist levis kalvinims Pr-le, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsioon Inglismaal. Algul ei pooldanud Henry VIII Lutheri õpetust, hiljem pidi alustama Inglismaal ref-i. Ing kirik lahkus Rooma alluvu- sest, Ing-l suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Ing-l välja angli- kaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni levik P-Eu-s. Lisaks Saksa, Madalmaad, Suurbr-le võitis ref ka Skan- dinaavia maades: Taani, Rootsi, Soome, Vana-Liivimaa. Vastureformatsioon. Katoliku kiris vallandas vasturef-i võitlemiseks ref-ga, milles oli 2 suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. Inkvisitsiooni tugevnemine, mille ees- märk oli protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. 2. katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus.
Selline laevastik sõdis Inglismaaga ja Prantsusmaaga. Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu 8.saj. õitsenud kloostrikultuurile.Inglise kuningas Alfred Suur saavutas normannide üle võidu aga Ida-Inglismaast kujunes ikkagi taanlaste riik- Danelag. Prantsusmaal rüüstasid normaanid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi.Lä-Frangi kuningas andis normanni pealikule Rollole valitseda alasid Põhja-Pr.Rollo võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Skan.ristiusk: Suhtlemine kristliku Eu. tõi skandinaavlastele ristiusu. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas HArald Sinihammas 960. a. paiku.Norras oli selleks aga Olav Püha, keda hakati pärast surma austama Norra kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks. Olav Sülekuningas, kes lasi end 1008. a ristida.Poliitiliseks keskuseks sai Uppsala. Samal ajal hakkasid Rootsi kuningad alistama Soomet, kus samuti hakkas ristiusk levima. Ristusu vastuvõtmine Skan
Pre sid e n di valib parlam e nt. Presidentaalne korraldus Rahva s valin otse nii parlam e n di kui ka pre sid e n di. Valitsus e pan e b kokku pre sid e nt. 11. Föderaalriik Riigid kus om a elu korralda mi s el on suure m vabadu s. (USA , Sak s a m a a , Ven e m a a ) Unitaarriik Riigid,ku s kohaliku elu m áára b põhijoonte s keskvalitsu s e poliitika. ( Prantsu s m a a , Suurbritannia , Skan dinaavia riigid ka Eesti) 12. Põhis e a d u s e ja se a d u st e járgimist kontrollib õiguskantsler. Riigikontroll kontrollib riigi majandu st e g e v u st ja riigivaraga ümb erk ái mist. Kaitsepolitsei jálgib riigi julge ol ekut ja põhis e a d uliku st korrast kinnipida mist. 13. Konstitutsioon 1. Kirjalik õigusakt, mis sisaldab valitse mi s e ja se a d u s a n dlu s e üldisi põhim õtteid
Oluline nõue on seejuures, et igal pakke- ühikul peab olema RFID etikett ja selle taagile salvestatud info peab vastama täpselt tegelikkusele. Kaob vajadus vöötkoodiskannerite järele. Vöötkooditehnika kasutamine on seotud piirangutega, milleks võivad olla vajadus otsida saadetiselt vajalikku etiketti ja hoida samal ajal käes skan- nerit. Samuti on probleemne olukord, mil vöötkood on vigastatud või peegeldumine/määrdumine segavad lugemist ja skanner pole suuteline seda tuvastama. Raadiomärke kasutades on võimalik edastada saadetise või toote kohta kümneid kordi rohkem informatsiooni kui vöötkoodi abil.
annaabi.ee 
