2002 43 LIIKUMATUT PILTI, Vaal galerii, Tallinn 2003 LOODUSE MÜSTILINE OLEMUS, NoMi galerii, St.Petersbourg, Venemaa 2003 XX SAJANDI SALADUSI Haapsalu Linnagaleriis 2003 MAALID AASTAST 1988, Puurmani mõisas 2004 DIE BRANDSTIFTUNG DEN PRIVATISIERUNGSDOKUMENTEN, Open Space, Berliin, Saksamaa 2004 MA NÄGIN SEDA. RIIGISALADUS - KOTTIDA RAHVAST, Tartu Kunsti Maja 2004 Graafika näitus Estonia Kontserdisaalis, Tallinn 2005 In Graafika, graafika näitus Pärnu Maavalitsuse majas 2005 MA NÄGIN SEDA, KU Kunstihoone, Tallinn 2005 Näitus Königsberg/Kaliningrad Art Gallery's, Venemaa 2006 KUNSTNIK JA TEMA KANA, NoMi galerii, St.Petersbourg, Venemaa VALITUD GRUPINÄITUSI: 1988 Noorte kunstnike näitus Maneezhis, Moskva 1990-2000 Kursi koolkond
Supersümmeetria Hiljuti käisin vaatamas Ryoji Ikeda näitust "Supersümmeetria". Näitus oli Kumus ning oli ka juba kajastust saanud meedias. Kuigi ma ei tea palju kunstist ega selle hindamisest, võin ma öelda, et see näitus oli vapustav. Mulle imponeeris kõige rohkem selle erinevus teistest. Näitus koosnes mitmetest ekraanidest ning kastidest, kus sees aatomid liikusid pealtnäha korrapäratult. Ryoji näitus põhines CERNi tööl ning avastustel. (CERN on tuumafüüsikajaamade kogumik) Kohati vilkuvad ekraanid ning veerevad aatomid tekitasid natuke õudse ning natuke väikese tunde. Tuli ka tahtmine füüsikat õppida, aga õnneks see taandus kiiresti. Kokkuvõttes nautisin Ryoji Ikeda näitust väga ning sooviks veel tulevikus Kumu külastada.
`'Titanic: lugu, leiud, legendid'' 21.märtsil, aastal 2014 käisin vaatamas näitust nimega ,,Titanic: lugu, leiud, legendid''. Näitus on välja pandud Tallinna Lennusadamasse. 10. aprillil 1912. aastal Southamptoni sadamakail. Just sealt alustas oma esimest reisi maailma kõige suurem ja uhkem ookeaniaurik TITANIC. Merede ja ookeanide põhjas on teadmata arv laevavrakke, kuid ükski neist ei ole nii kuulus kui Titanic. Tema lugu on kõigile teada, kuid isegi 101 aastat hiljem suudab ta köita meie tähelepanu ja käivitada kujutlusvõimet. See on lugu luksuslikust merepealsest paleest ja inimkonna usust tehnilisse progressi
A.S.H Galeriis, Miamis, 1998.aastal Pelgulinna Keskkooli lõpunäitusel, Kullo galeriis,Tallinnas, 1996.aastal Kevade tänava Kunstikooli lõpunäitusel Tallinnas, 1995.aastal Pelgulinna Keskkooli algkooli lõpunäitusel, Kullo galeriis,Tallinnas, 2005.aastal maaliga ''Identiteedid'',Kunstihoone galeriis,Tallinnas, 2005.aastal maaliga "Autoportree" Tartus, ja 2006.aastal maaliga "Puhas maal" Jõhvi kontserdimajas. Isikinäituseid on tal olnud ka päris palju. 2004.aastal näitus nimega "Surve" Draakoni galeriis Tallinnas ja samal aastal näitus nimega ''Silmast silma'' G-galeriis Tallinnas. 2005.aastal näitus nimega ,,Looduse värvid,,Viru keskuses ja näitus nimega "Kaitsetu,, Haapsalu linnagaleriis ning 2006.aastal näitus nimega "Uuestisünd,,.Viviann Nappi galeriis. On saanud järgmisi auhindu: 2001 Noorte visuaalse kunsti auhind, Rahvusvahelises Kunsti Kolleges, Miami (USA) 2005 Maalikunstnike liidu liige
Soomes, Rootsis, USAs 1965 personaalnäitus Stockholmis 1966 personaalnäitus Viljandi 1958 esimene personaalnäitus Tallinnas. Koduloomuuseumis ja Kohtla-Järvel Reis Hollandisse, Belgiasse ja 1967 personaalnäitus Bakuus Luxemburgi. 1968 maalid, Rakvere, Rapla 1960 personaalnäitus Moskvas, Kiievis, 1968 joonistuste näitus kunstisalongis Odessas Tallinnas 1960"Kalevipoja" illustratsioonid, 1971 "Kalevipoja" illustratsioonide Tallinn näitus reisilaeval "Tallinn" 1961 personaalnäitus Haapsalus, Kohtla- 1974 eksliibriste näitus Tallinna Nõmmel Ajakirjanike majas 1962 ENSV Riiklikus Kunstimuuseumis 1975 Tallinna Kunstihoones
Retsensioon Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus Külastasin Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näitust ,,Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus". Tegemist oli Eesti Maalikunstnike Liidu 2012 aasta mahukaima ülevaatenäitusega. Esindatud olid nii liitu kuuluvad kui ka äsja kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud. Üldiselt jättis näitus positiivse mulje. Iga näitusel olnud töö oli teistest kardinaalselt erinev. Seda ehk seetõttu, et esindatud olid väga paljud erinevad kunstikud, kuid kindlasti ka sellepärast, et uudislooming ongi väga mitmepalgeline ja selle alla liigitatavad tööd ei oma tihti omavahel mitte vähimatki sarnasust. Mõned teostest olid oma ülesseehituselt nii lihtsad, et ei suutnud minus tekitada erilist emotsiooni. Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu"
Vello Paluoja näitus ,,Inimesi Eesti kultuuriloos III" Essee Pärnu 2011 Käisin Pärnu Keskraamatukogu 1. korruse galeriis Vello Paluoja näitusel ,,Inimesi Eesti kultuuriloos 3", mis oli avatud 30.08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut, Marie Underit, Henrik Visnapuud ja rohuteadlast-arhivaari Hugo Salasood.
Kodumaised kunstnikud on hinnas Näituse pealkirjaks oli ,,Juubelikevad 2018". Tegu oli Eesti Kunstnike Liidu 18. kevadnäitusega, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind. ,,Juubelikevad 2018" on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab eesmärki elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Külastasin näitust 1.juunil 2018 kell 16.00 Tallinna Kunstihoone Galeriis.
Eesti pressifoto Eesti Pressifotograafide Liit ja NIKON avavad 21. märtsil Viru Keskuse aatriumis 2010. aasta Eesti parimate pressifotode näituse. Näitus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.Lisaks EPFLi töögrupile osales näituse koostamisel kunstiteadlane Anneli Porri (Eesti Kunstiakadeemia), kelle sõnul on ajalehefoto ja fine art photography külgnevad praktikad, mis moodustavad kokku puutudes hägusa ala, kus piire tõmmata ei ole nii lihtne. Ta lisab: ,,Mõlemal valdkonnal on omad eelised: meedial operatiivsus, levik ja tiraaz, kunstil kontseptsioon, eksklusiivsus ja positsioonivabadus."
9.01.2015 RETSENSIOON: Külastamise kuupäev: 09.jaanuar 2015 Näituse nimi: „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ Kunstnik: Richard Sagrits, Nikolai Kormašov, Henn Roode, Ülo Sooster, Toomas Vint, Olga Terri, Johannes Saal, Jaan Elken, Tõnu Virve, Richard Kaljo jt. Ekspositsioon „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ hõlmab rohkem kui poolt KUMU neljandast korrusest. Näitus on väga laiaulatuslik – pidev stiilide vahetus ja erinevad meeleolud. Näitusel oli näha suurel hulgal väga realistlikke portreesid kui ka kunstnike vaba eneseväljendust. Näitus oli jaotatud mitme erineva saali vahel, et iga ruum saaks just anda edasi teatud ajastu õige tunnetuse. Esimesse ruumi sisenedes oli tunda rahulolu, töökust, rõõmu, rahvuslikkust. Maalid olid värvikirevad ja reaalsed. Keset saali jäävad silma erinevad skulptuurid. Ka need väljendasid
Galeriide külastamine Külastasin Saaremaa kunstigaleriisid ja näitusi. Esimesena käisin Ajamajas, mis asub aadressil Tallinna 16. Näitus avati reedel, 19. detsembril kell 16.00. Näitus kannab nime ,,Tallinna tuul". Samanimeline näitus sai hoo sisse käesoleva aasta oktoobris Kohtla-Järvel ning jääb saarlastele uudistada kuni veebruarikuu lõpuni. Näitusel ,,Tallinna tuul" näitavad oma loomingut kolm kunstnikku maalikunstnik Tamara Breideks ning keraamikud Marget Tafel ja Viive Väljaots. Tsiteerides Ilmar Laabanit ütlevad autorid, et tööd on valminud ,, läbi vee ja kivi ja savi..." Ühiseks nimetajaks kolme kunstniku
Eduard Wiiralti näitus Kumus Külastasin 28. aprillil Eesti Kunstimuuseumi Lisaks püsinäitustele oli äsja avatud Eesti Komitee poolt kingitusena saadud eesti ühe kuulsaima kunstniku teoste näitus- ,, Eduard Wiiralti pärand". Näitusel oli kunstniku tööd alates 1927. aastast. Teosed annavad hea ettekujutuse Wiiralti elutööst. Ta tööd on väga huvitavad ja eristuvad teiste kunstnike piltidest väga hästi. Ta viljeleb graafikat ja kasutab suhteliselt vähe erinevaid värve. Kuid sellest hoolimata suudab ta edasi anda emotsioone ja kindlat sõnumit. Enamus töid on ääretult fantaasiarikkad. Tihti kujutab ta moonutatud, imelikke või erootilisi stseene.
TTÜ TARTU KOLLEDZ GENFI AUTONÄITUS Koostaja: Keivin Kivimägi Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine I Tartu 2012 Genfi autonäitus AJALOOST: Esimene Genfis korraldatud autonäitus toimus 29 aprill 7 mai 1905. aastal. Sellel esimesel näitusel oli 59 autot. Näituse üldmulje ja inimeste tagasiside oli väga hea, et kohe järgmisel aastal korraldati Genfis uus autonäitus. Kolmas näitus toimus 1907. aastal Zurich'is. Järgmine suurem autonäitus Sveitsis toimus jällegi Genfis 1911. aastal. Peale neljandat autonäitust järgnes 12. aastane paus enne järgmist motoshow'd. Järjekorras viies näitus kandis pealkirja ,,Salon Suisse de l'Automobile". See toimus valimiskomisjoni hoones Robert Marchand'i eestvedamisel. Mõned aastad hiljem sai temast Sveitsi autotööstuse juhtiv edendaja, kes pidi vastutama ka Genfi autonäituse arengu ja edu eest.
Erinevus rikastab Külastasin reedel 01. juunil lõunasel ajal Vabaduse väljakul asuvat Tallinna Kunstihoone Galeriid. Seal toimus näitus nimega ,,Juubelikevad". Näitus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Esindatud oli palju erinevaid kunstnikke, kellel igaühel oli selgelt eristuv ning tema nime kandev väljapanek. Näituse eesmärk oli elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Täiendavat lisainfot saab leheküljelt https://www.kunstihoone.ee/programm/juubelikevad-2018/.
teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile. Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele kui ka välismaistele kultuuri huvilistele juurdepääsu kohalikele kultuurivaradele, kasutades täiel määral IKT (Information and Communications Technology) võimalusi. Erisugused näitused võimaldavad kultuuriliselt mitmekülgsele kohalikule kogukonnale ligipääsu teenustele ja
Timea Karkissi võluv näitus "Mosaiigimaagia" Sissejuhatus Käisin Raegaleriis vaatamas ungari kunstniku Timea Karkissi näitust "Mosaiigimaagia". Peale minu olid seal veel mõned inimesed. Näitus oli väga huvitav, sest millal veel saab näha näitust just mosaiigist. Info kunstniku kohta Ungari kunstnik Timea Karkiss Ta õppis Euroopa kuulsaimas mosaiigikoolis - Friuuli Mosaiigikunsti Koolis (Scuola Mosaicisti del Friuli) Itaalias. Noor kunstnik on Ungar Loovkunstnike Liidu liige. Karkissi mosaiigistuudio asub Budapestis, kuid materjalid jõuavad kunstnikuni Itaaliast. Tegu on kvaliteetsete kividega, mis ei ole eelnevalt valmis lõigatud - kõik
Näituse arvustus ,,Dialoog pimeduses" Maailmas kogub kuulsust kummaline näitus, mida on külastanud miljonid, kuid näinud pole veel mitte keegi. Sakslase Andreas Heinecke loodud idee oli minu jaoks ebatavaline: külastaja peideti täielikku pimedusse, pakkudes avastamiseks nähtamatut ümbrust ja omaenese peidetud võimeid. Näitus "Dialoog pimeduses" toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Ahhaa keskuses. Minu jaoks erakordne näitus, mille sarnasel ei olnud varem olnud. Oluline erinevus tavapärasest näitusest oli see, et sõna otseses mõttes "näha" ei olnud midagi. Tegemist oli huvitva kogemusega. Umbes tund aega kestis selle väljapaneku külastamine läbi erinevate keskkondade. Helid olid alles, mõtted liikusid peas tavapärasest kiiremini, kummaline närv tungis naha alla ja süda lõi paar kiiremat lööki. Veidi oli hirm. Arvatavasti kartus tundmatu ees. Need olid minu isiklikud esimesed emotsioonid näitusel.
Retsensioon Merle ja Eino Kajalaineni näitusele Roosna-Alliku mõisas Näitus: Kajalainen Eesti-Soome (näituse avamine) Aeg: 08.04.2011 Koht: Roosna-Alliku Mõis Peter Puks 11a klass, JWG Eino ja Merle Kajalainenid on Paides sündinud - õppinud, kuid käesoleval ajal juba 17 aastat Soomes elanud ja tegutsenud kunstnikepaar. Nad avasid oma näituse Roosna-Alliku klassitsistlikus mõisahoones, kuhu nende teosed väga hästi sobisid. Presenteeriti mitmes zanris töid: õlimaale (portreid), graafikat, paljudest erinevatest
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine
Retsensioon Käisin neljapäeval, 28. oktoobril Viini Kunstiajaloomuuseumis vaatamas Hans von Aacheni maalinäitust. Näitus on avatud alates 19. oktoobrist 2010 kuni 9. jaanuarini 2011. aastal. Ekspositsioonil on esindatud 16 kuulsat autori maali. Antud näitus on esimene, kus keskendutakse vaid Aacheni teostele. Näitus valmis Aacheni, Praha ja Viini kunstimuuuseumite koostööna. Hans von Aachen töötas oma eluajal õukonna kunstnikuna mitmetes erinevates Euroopa kultuurikeskustes nagu Veneetsia, Rooma, Firenze, München, Praha. Tema loomingus peegeldus just nende õukondade aadlike rafineeritud kunstimaitse. Oma töödes on ta ühendanud Hollandi realismi, Veneetsia värviküllasuse, Firenze peenetundelisuse ja Rooma inimeste ülistamise.
Sellest alates on ta arendanud ka nende kõigi kaheteistkümne kunstniku kunstnikukarjääri. Näitusel saab näha kõigi kaheteistkümne kunstniku loomingut koos nimevahetust tõestava dokumendiga. Serfikaatidele nõustus andma oma allkirja isegi kurikuulsa Watergate'i afääriga tegelenud kohtunik Serrica. Projekt on tänaseks kestnud juba üle kolmekümne aasta. Näitust hakkas Ed McGowni maailmale tutvustama, aga alles alates 2006. aastast. Näitus on olnud paljudes Ameerika Ühendriikide galeriides sealhulgas ka New Yorgis. Märkimisväärne on ka see, et Tallinnas ning ka kogus Euroopas on tema näitus esmakordselt just siin. Peale Tallinnat liigub näitus edasi Jan Colle galeriisse Genti, Belgiasse. Looming on väga mitmekesine. Peale skulptuuride võib seal veel näha foto-ja graafikaseeriaid, kuid samuti ka maale. Enim silma hakkas kindlasti pronksist valatud kuju, lõhenenud naine, kes istus toolil. Tema
Näituse külastus Külastasin 25.05.17 Tallinna Kunstihoonet. Seal oli näitus ,,Globaalne kontroll ja tsensuur". Ma ei ole varem seal hoones käinud, see oli minu esimene kord. Ütlen ausalt, et jätsin selle külastuse viimasele hetkele, seega käisin esimesel ettejuhtuval näitusel. Tuli välja, et see oli hea valik sinna minna. Näitus oli põnev ning väga mõtlema panev. Näitusel oli erinevate loojate teoseid. Nagu näiteks Bernhard Serexhe, Livia Nolasco-rozsas, James Bridle ja teised. Kõik teosed olid erinevad ning huvtavad aga minu arvates neid kõiki sidus üks märksõna- jälgimine. Ma seletan seda siis lahti nii, et kõik mida me teeme või kus me käime on teada. Igalpool ümbritseb meid kaamerad ning internetis on kõik informatsioon meist üleval. See pani mind väga palju mõtlema
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ,,EESTI KUNSTISKEENEDE ARHEOLOOGIA JA TULEVIK" Retsensioon Frank Rajangu 10A Kaire Maalma Tallinn 2012 1 Külastasin 7. detsembril Kumu kunstimuuseumit, kus oli üleval näitus ,,Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik". See on koostatud 4 kuraatori poolt ning see annab ülevaate eesti kaasaegse kunsti tegemistest. Selle näituse idee autor, Kumu kunstimuuseumi kuraator Eha Komissaarov on öelnud: ,,Näitus mängib maha ühe võimalikest stsenaariumidest, kuidas valitseva pluralismi tingimustes teha nüüdiskunsti arenguid kokkuvõtvat ülevaadet ja kaasata erinevate tehnoloogiate või ideoloogiate alusel grupeerunud kunstnikke ja institutsioone".
kus eksponaadid jäid meelde enda originaalsuse ning sõnapuslede poolest. Teisena näitusel “Surm ja Ilu”, mis oli tervenisti gooti stiilis ning oli meeldejääv enda õõvastava ning ilusa koosluse pärast. Kolmandana külastasin Kadriosu lossi näitust, mis oli Madalmaade maalikunsti teemaline. Maalid olid pigem suuremõõtmelised ning lähemal uurimisel ka tähelepanuväärselt detailirohked nagu tol ajal kombeks oli. Kõige rohkem oli mulle meeltmööda näitus “Surm ja Ilu”. Klassikalisele ilumõistele heidetakse ette idealiseerivat käsitlust – leitakse, et “ilu” on tänapäevase tegelikkusega toimetulemiseks liiga piiratud mõiste. “Ilusa” asemel on kasutusel mõiste “huvitav”, mis võimaldab näha ilu ka ebatavalises ja inetus. Inimesed igatsevad põnevust enam kui ilu – selle põhjust nähakse kaamera valimatus huvis ümbritseva tegelikkuse vastu. Kui kaasaegne kunst kasutab ilumõisteid, annab ta neile uusi tähendusi
„Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945" 36 riigi kunstnikud eesotsas Damien Hirsti, Ghristian Boltanski, Ansel Kieferi ja Alberto Giacometti on rikastanud oma teostega näitust, mis võtab aluseks valgusajastu ideoloogia. Näitus on väga rikas, sest ühendab sõjajärgse moodsa kunsti skulptuure, kollaaže ja maale 60ndate ja 70ndate kunsti ruumiseadete, aktsioonide ja videotega ning ka mõnede üksikute nüüdiskunsti lahendustega. Läbivaim idee on see, et valgustusajastul algas lõppematu kriitika ja kriisi ring - vabadus kritiseerida aitab ületada sotsiaalseid ja poliitilisi kriise. Külastasin 24.oktoobril KUMU-s näitust „Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945“
Seda näitust toetab Eesti Kunstnike Liit. Lähemalt aurotist: T lõpetas 1966ndal Kunstiinstituudi, pärast seda suunati ta kirjastusse ,,Eesti Raamat". Pärast seda on ta ka töödanud Eesti Televisioonis kunstikuna, juhendajana Kunstiinstituudi ettevalmistuskursusel ning ühel suvel õpetajana laste suvelaagris. Kunstnike liitu võeti ta vastu 1972. aastal. 1969ndal aastal ostis ta maja Ruhnu, kus ta on vabakutseline kunstnik. Sellest tuleb ka tema näituse pealkiri: ,,Ruhnu radadel". Näitus oli minu meelest väga kena, mulle meeldisid väga paljud pildid. Minule väga meeldib kui autorid kujutavad oma piltidel merd, see on väga kaunis ja eriline minu jaoks. Autor oli väga palju kujutanud enda piltidel merd ja see kindlasti üks põhjus miks mulle see näitus väga meeldis. Kõik pildid olid loodusest ja seda tundisin kohe kui uksest sisse astusin, kõikidel maalidel jäi see silma. Mulle meeldisid kõige rohkem ,,Meri" (1982) kuna see oli väga kenasti kujutatud ja mulle
teemaks oli ,,Ornament, kui loomeakt". Ornament on üks vabamaid kunstiliike, mis kunstnikule peaaegu vabad käed annab. Tööde suurus oli erinev: teoseid oli suuruses 210x297 kuni 594x841. Paljud pildid olid välja pandud nii suurendatud kujul kui ka originaalsuuruses. Näituse pealkirjaks oli ,,Orient ornament". Pildid olid kenasti jaotatud ka kahte eri ruumi. Kõik need pealtnäha erinevad pildid moodustavad justkui ühtse terviku. Näitus kujutas minu jaoks sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantilist atmosfääri. Suurim osa töödest olid lüürilised. Esimesest ruumist nägin töid, mis olid pigem sinakates toonides. Neist hiilgas välja merelist hõngu. Need tõid mõttesse kodusaare ning selle võlud. Eriti meeldivalt mõjusid muidu siniste värvidega tehtud tööd, mille sisse oli lisatud veidi roosakaid toone. Kurbusemärgid vaataja peas võisid kaduda. Osadel teostel oli aga puudu mõjuvusest ning ehedusest.
Autor armastab kasutada üsnagi puhtaid ja julgeid värve. Tema pildid on väga värvikad ja lihtsasti mõistetavad. Nagu eespool mainitud, kasutab Kipper enda töödes guasse ja pastelle. Tema maalide ülesehitus on üllatavalt lihtne ja väga realistlik, võibolla sellepärast just ongi tema töid lihtne mõista. Kõige selle põhjal järeldan, et Jakob Kipperi tööd on väga impressionislikud. Tegelikult oli Jakob Kipperi näitus minu jaoks väga huvitav. Kunstnik väljendab ennast väga lihtsalt, arusaadavalt ja värvikalt. Tema töödes oleks olnud nagu midagi väga kodust ja hubast mis kutsub inimesi vaatama. Tundub nagu härra Kipperil oleksid natukene lapsikud tööd, kuid pikemalt uurides leidsin tema igalt pildilt mingi mõtte. Samas üllatas mind see, et tema töö raamid olid ise tehtud. Sellest võin järeldada, et tema tööd on tehtud südamega ning ta on nendega vaeva näinud.
Natuur ahvatles kunstnikke Barbizoni külla, innustas inglise maastikumaalijate armeed ning tõstis tasapisi huviorbiiti ka Normandia. Vabas õhus maalides sai paremini edasi anda maastikuvaatest inspireeritud vahetut muljet. Minu arvamus Käisin Kumu kunstimuuseumis vaatamas näitust, mille nimi oli Normandia maalijad. Kuna olen ise Normandias käinud ja näinud sealseid ilusaid mereäärseid kohti ja muud loodust, siis oli see näitus mulle väga tuttav. Maalidelt jäid mulle silma, et nendel kujunesid välja tüüpilised vaated. Tihti oli kujutatud mereteemalisi asju. Näiteks purjekaid, sadamaid, kalureid. Paljudel piltidel oli seos merega. Palju oli kujutatud ka mererandu, suvituskohti ja jõekaldaid. Näituseruumides oli hästi edasi antud õhkkond ja olemus Normandiast. Taustaks mängis merekohin või lindude laul. Ühes ruumis oli ka erandeid. Seal oli kujutatud Normandia sisemaa elu ja olu
POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut. "Linnautoopia" räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele.
Art déco Külastasime klassiga KUMUs art déco näitust. Aleksandr Vassiljevi kollektsiooni näitus keskendub Esimesele maailmasõjale järgnenud hingelise ja kehalise vabanemise aastakümnele. Väljapanek koosneb 80 kostüümist ja üle 200 aksessuaarist, samuti fotodest ja maalidest, mis illustreerivad Euroopa moe arengut sõdadevahelisel perioodil, kui domineerivaks stiiliks oli art déco. Minu lemmikuks osutus helmes- ja klaashelmestikandiga ihuvärvi taftist õhtukleit, mis pärineb Jugoslaaviast ning on õmmeldud aastal 1923. Kuna tol ajal domineerisid eelkõige
Käisin vaatamas Timea Karkissi võluvat näitust ,,Mosaiigimaagia". Timea on Ungari kunstnik, ta õppis Euroopa kuulsamas mosaiigikoolis Friuuli Mosaiigikunsti Koolis Itaalias. Ta on ka Ungari Loovkunstnike Liidu liige. Tema mosaiigistuudio asbub Budapestis, kuid materjalid jõuavad temani Itaaliast. Tegu on kvaliteetsete kividega, mis ei ole valmis lõigatud. Naine murrab kõik kivid ise ja liidab need mosaiigiks traditsioonilisi võtteid kasutades. Näitus koosnes 38-st pildist, mis on valik tema viimase 7 aasta jooksul valminud töödest. See kunstivorm, mida see noor kunstnik esindab on üsna harv nähtus ning sellel on mitmete tuhandete aastate pikkune traditsioon ja ajalugu. See näitus avab tee nii ungari kunstnikku kui ka mosaiigikunsti pärandisse. Näitusele jõudes ei teadnud mida sellest oodata. Nähes esimese asjana pilte, millelt ei saanud midagi aru mis sellel seisab, siis ei mõistnud seda mosaiigikunstivormi üldse, aga kui ma
Kunstinäituse retsensioon Külastasin 29. aprillil Kuressaare kultuurikeskust, kus oli 2008. aasta pressifoto näitus. Näitus oli üleval 7st aprillist kuni 6nda maini. Pressifoto näitusel on väljas valik 2008. aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Teiste seas on näitusel üleval erinevate kategooriate võidutööd ning kõik nominendid. Näitusel on väljas üleriikliku uudisfoto nominendid: Aripäevas 8. septembril 2008 ilmunud Andres Kralla foto, millel on kohtusaalis oma süüd eitanud endine keskkonnaminister Villu Reiljan, advokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn; aripäev.ee-s 13
,,Kena kangelane ja küllaga vaikelusid" Retsensioon 25. veebruaril käisin Kumu kunstimuuseumi suures saalis vaatamas Kaido Ole personaalnäitust ,,Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Kaido Ole on Eesti üks rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim ,,loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks sünnimaa kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud. Vaataja saab kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatud hoiakutele, nagu emotsionaalne tasakaalustatus, tehniline perfektsionism ja esteetilisus, hoolimata sisulistest võngetest,
Lõputöö Kanepi Gümnaasium Eleri Pärna 9. klass Sissejuhatus Eesmärgid Töö valik Alustamine Töö käik Näitus Eesmärgid Saada oskusi erinevates valdkondades Teha lõputöö: pluus ja boolero Töö valik Idee 2 eset Materjal millest teha Alustamine Riide lõikamine Kavandi ja idee ühtimine Töö käik Pluus Erinevad õmblused Õmblused kummide jaoks Kummide sisse ajamine Viimistlus Töö käik Boolero Mõõtude võtmine Proovitööd Kudumise alustamine Osade kokku
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis võis taaskord külastada vägagi huvitavaid näituseid. Põhirõhk oli suunatud "Wiirald värvides" näitusele, kuhu kuulusid Eduard Wiiralti teosed 15 puugravüürist tõmmist "Absindijoojad" (1933) ning 17 värvilisest akvatintast tõmmist "Eesti neiu" (1942) . Veidi pisemas saalis võis vaadata Lilian Meisteri valmistatud 1001 padja näitust "1001" ning kolmandas saalis said vaatajad nautida Pärnu oma kunstnike töid. Kõige enam pakkus mulle huvi näitus "1001". Oli väga huvitav vaadata, kuidas ühes ruumis nii palju tillukesi patju ripub. Eriti meeldis mulle neid võrrelda, sest nad kõik olid nii omapärased oli kauneid, stiilseid ja klassikalisi patju, kuid samas ka tumedaid, igavaid ning tülgastavaid. Peas käis läbi korduvalt mõte, et kuidas Lilian Meisteri küll viitsis nii peenet näputööd teha ning kust tulid kõik ta mõtted. Minu isiklikuks lemmikuks
vaatamas moe-ja disainiosakonna kompositsiooniõpetaja Anu Hindi näitust pealkirjaga AEG MAHA III osa. Autor on 49-aastane naine, kes on lõpetanud ERKI moeeriala ja EKA õpetajakoolutse magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest moevooludest olenemata on jäädvustunud korduvatest geomeetrilistest elementidest struktuuristik
Seksuaalsed need pildid pole, pigem mõjusid koomiliselt. Andrus Jõhviku maalid "Kipsist õed" ja "Minu muusad" olid sarnased, mõlemas keskpunktis paljas naisekeha ja lisaks kipsist kehad. Maalid olid sarnased ka tumedate värvide kasutamise poolest. Kolmandal Jõhviku maalil "Kõrvits on elu peegel" on samuti kujutatud paljast keha, mis on realistlik ja viimistletud, näo asemele on aga joonistatud kõrvits. Seda maali on huvitav vaadata, aga ideed ma ei tabanud. Näitus oli küll veidi ebakorrapärane, teemasid ja taieseid oli seinast seina, aga eks seda ütles juba pealkirigi. Mitmed teosed torkasid siiski positiivselt silma ja kui minu külastatud näitus poleks täna lõppenud, soovitaksin ka teistel seda vaatama minna.
teisele ümber istuma. Kuigi kogu aeg kunstist rääkides, ei teadnud ma tegelikult ise päris lõpuni, millest ma siiski räägin, sest polnud kunagi ise maksimaalselt ainult selle ühe eesmärgi nimel pingutanud. ,, Loomulikult maalis noormees ka ennem Tallinna Kunstiülikooli, tema esimesed n-ö paremad tööd tegi ta aastal 1992, kuigi ta osales juba grupinäitusel Ma ei ole kunagi käinud New Yorgis, mis asust Tallinna Laululaval. See oli rohkem fotonäitus, kuid Kaido esimene näitus. Tema isiknäitus, ehk näitus, kus on ainult tema tööd oli aastal 1992. Töid sai näha galeriis Vaal ning tööd olid huvitavad- puutükkidele oli maalitud õlivärvidega, ning see komposteeritud siis üheks tervikmaaliks. Viimane Kaido näitus toimus kunstimuuseum KUMU-s, kus põhirõhk oli sõnal tasakaal. Nüüd ei olnud asi pelgalt õlivärvides ja puutükkides, vaid kasutaud oli nii õlivärve, kui nööri ja akrüüli
Salvador Dali (1904-1989) Teivi Ingel 12B Kunstnikust Kunstnikuna mitmekülgne Kodumaa - Hispaania I näitus 14-aastaselt Figuereses 1922 kaunite kunstide kool Madridis Sürrealismi esindaja Kunstis religioon, (''kõik on tõeline aga teadus, filosoofia, samas nii ebareaalne'') geomeetria Uni 1937 Sõja nägu 1940 Põlev kaelkirjak 1937 Allikad Salvador Dali Society. Burning Giraffe (2011) http://www.dali.com/blog/ [9.03.14] Sürrealism. http://kunstiabi.weebly.com/suumlrrealism.html Salvador Dali. http://et
Impressionism kunstis Impressionismi (pr. k. impression mulje, impressioon) võib vaadelda realismi edasiarendusena. Realist Courbet ütles, et maalima peaks vaid seda, mida on võimalik näha. 1860ndatel hakkasid mõned kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. Esimene impressionistide-maalikunstnike näitus toimus Pariisis 1874. Kokku korraldasid nad 8 rühmanäitust, viimane oli 1886. Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega
Näituse retsensioon Külastasin näitust ,,ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki" Eesti Ajaloomuuseumis, mille kontseptsiooni autor on Mariann Raisma ja peakuraator Ivar Leimus. Näitus oli jagatud nelja teemablokki Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja Vastupanu ning Hea elu. Eksponeeriti ohtralt fotosid, filmikaadreid, unikaalseid esemeid, audioklippe, ajaloolisi materjale ja interaktiivseid detaile. Esimesel silmapaistval fotol kujutati Vabadussõja ajal toimunud punase terrori ohvreid Rakveres. Nähes pilti, jäin ma mitmeks minutiks eksponeeritavat silmitsema. Foto oli väga liigutav, kuid samas ka õõvastav kõigepealt haarasid mu pilgu valge
VÄLJASÕIT TALLINNA LENNUSADAMASSE Kell 9:00 toimus 11. klassi väljasõit Tallinna lennusadamasse, kus toimus eesti armee tehnikate näitus. Väljasõit pidi olema kell 9:00, aga kuna mõned õpilased tulid hilja ja bussijuht läks limonaadi ostma me sõitsime välja ainult umbes kell 9:15. Kahe tunni pärast me saabusime Tallinna lennusadamasse, kus vaatasime eesti armee tehnikat. Seal olid erinevad sõjaväe autod, relvad ja laevad. Ka kaks ajateenijad tegid suurepärast teed, mis võiksdid võtta kõik, kes tahtsid. Oli seal ka üks leitnant, kes rääkis palju kasulikut informatsiooni sõjaväe kohta
rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata
" Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa ja lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni. Näitus rändab läbi ajastute ning emotsioonide puudutades nii ürgset Kalevipoega, maastikke, mõõdukust,vaikust, melanhooliat, värvide helikeelt kui ka džässiajastu ebakõla. Näituselt leiab erinevate kunstnike ja muusikute töid, pildimaterjali ning ka tsitaate.
Tegelase seotus maailmaga oli selgesti ära tuntav. Miljöö täiustas haldjat ning tema olemust ja see kooskõla oli minu arust väga hea. Kõik pildid olid rõõmsameelsed ja toretsevate värvidega. Aivar Kurvitsa teostest lootsin ma midagi paremat. Tema teosed polnud üldse nende sarnased mis ma enne olen näinud. Teisi tema teoseid iseloomustaks ma kui värvide lõõska, kuid selle näituse objekte sellisteks küll pidada ei saanud. Näitus oli küll huvitav, kuid mitte minu maitse. Teosed olid hästi kujundatud kuid oleks võinud olla rohkem värve. Kasutanud oli ta linoollõike tehnikat. Paljud tema teosed panid imestama selle üle kuidas ta objekte kujutanud oli. Kõige rohkem neist meeldis mulle pilt kahest püramiidist. Seda oli kuidagi hea vaadata. Tema jooned ei olnud piinlikult sirged vaid lõid just oma väikeste kõverustega selle õige kujutelma. See teos pani mind mõtlema võrreldes teistega
Vabaduse kullakoormad Näitus ,,Vabaduse kullakoormad", on koostatud koostöös Pärnu Muuseumi ja Eesti Panga muuseumiga. Kullavoori loo aluseks on vooriülema leitnant Jüri Kibbari hilisemas eas kirjutatud mälestused,mille kasutamist võimaldas tema tütar Vally Järve. Tegu on dokumentaalse ja vahetu materjaliga, mis hoolimata vanusest on vähetuntud. Näitus ,,Vabaduse kullakoormad" on koostatud, et meenutada 90 aastat tagasi toimunud sündmusi Eesti Vabariigis, mis nägi alles esimest rahuaega ja valmistus sõjaseisukorrast väljuma. Tartu rahu ratifitseeris Vene Föderatsiooni kesktäitevkomitee juba kaks päeva peale selle sõlmimist, demokraatlikus Eestis tegi Asutav Kogu seda 13. veebruaril 1920. Esimeseks proovikiviks oli rahulepingu artiklis XII sätestatud 15 miljoni kuldrubla üleandmine Eestile
“Polish drip” Britt Samoson Möödunud aasta septembri alguses külastasin näitust nimega “Uus Põhjamaade moeillustratsioon II”. Näitus oli avatud 23.05-27.09.2015 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Lai 17, Tallinn. Näitusel oli esindatud Norrast, Eestist, Taanist, Soomest ja Rootsist pärit moekunstnike loomingut. Eestlastest võis kohata näiteks Britt Samosoni ja Kätlin Kaljuvee teoseid. Tänavu olid nad minu favoriidid ning ühtlasi olen nendega isiklikult kohtunud. Kätlin Kaljuvee on auhinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik,
see oma uurimisväljast välja.Projektis eksponeeritud teosed tekitavad igas näituse külastajas erinevaid emotsioone, sest rahvuse temaatika on praegu väga aktuaalne ning tavaliselt on enne muusiumi külastamist igaühes välja kujunenud oma arvamus ja arusaam, nii Eesti ajaloost ja pronkssõdurist kuid ka Euroopast, kust kuuleme igapäev teateid illegaalsetest immigrantidest, Schengeni viisaruumist, aga ka paremäärmuslikest liikumistest ja kuritegudest. Näitus kulges läbi mitme ruumi ning teoses olid kasutatud väga erinevaid tehnikaid. Nii harjumuspärsed maalid, monumendid, fotod ja videod kui ka mitte hoobilt matsu jagavateks nn. pikemat süvenemist ja taustauuringut nõudvad teosed, näiteks galeriisse oli toodud laste võrevoodi, millel madratsi asemel oli muld või kaks võrdset hunnikut paekivi ja klaaskilde, millele igaüks saab mõelda oma tähenduse, kas need viitavad Eesti
Retsensioon Eesti kunst paguluses Kumu suures saalis avatud näitus tutvustab paguluses loodud Eesti kunsti. Näitus valmis Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi koostöös ning 2007. aastal Kumu algatatud Eesti pagulaskunsti uurimisprjojekti raames. Hõlmab aastas 1944 1991 loodud. Esindatud on enam kui 70 autorit, nad jagunevad nelja põlvkonda : enne sõda Eestis tegutsenud ja väljakujunenud kunstnikud; Eestis kunstiõpinguid alustanud, ent võõrsil oma loomingulise käekirja leidnud kunstnikud; Eestist lapse- või noorukieas lahkunud ja juba uuel asukohamaal hariduse
annaabi.ee 
