aastatest kuni sajandivahetuseni käis suviti koos Skagenis, mis paikneb Taanis Jüüti poolsaare põhjatipus. Skageni kunstnike rühmitusse kuulusid Rootsi maalikunstnikud Oscar Björck ja Johan Krouthén, Norra kunstnikud Christian Krohg ja Eilif Peterssen, Taani kunstnikud Laurits Tuxen, Karl Madsen, Karl Locher, Viggo Johansen, Thorvald Niss, Holger Drachmann ning eriti silmapaistvad Anna Ancher ja Michael Ancherning Peder Severin Krøyer. Skagenis ei suvitanud mitte üksnes maalikunstnikud. Rühmitusse kuulusid ka Taani kirjanikud Georg Brandes ja Henrik Pontoppidan ning Rootsi helilooja Hugo Alfvén Suveõhtu Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1899 Suvise pööripäeva lõke Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1906 Paadid Skageni Lõunarannas,Viggo Johansen, 1910 Õmblev kalurinaine, Anna Ancher, 1890 Skageni kalur, Michael Ancher Peder Severin Krøyeri maalil “Hip-hip-hurraa
Knut Hamsun (4. august 1859 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik. Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk- Norras Vågå vallas (ekslikult mainitakse tema sünnikohana Lomi valda) vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja- Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882 1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena.Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg"
tõttu, et keset lahingut kukkus taevast alla Taani lipp). Sellega langes Eestimaa taanlaste kätte. Valdemar rajas Toompeale uue linnuse. Selles ristiretkes osales ka Malta ordu, millel juba umbes 1130. aastast oli paavsti õnnistus kanda punavalget ristilippu. Sellel jagas valge rist punase lõuendi neljaks ruudukujuliseks väljaks. Taani lipul (Dannebrog) on aga kaks ruudukujulist ja kaks piklikku välja. Roskilde munk Peder Olsen kirjeldas 1500. aasta paiku, kuidas kristlased olid 15. juunil 1219 Lindanise all lahingut kaotamas. Vana peapiiskop Anders Sunesen palvetas põlvitades künkal. Kui ta käed taeva poole sirutas, tungisid taanlased peale; kui ta väsimusest käed langetas, taganesid kristlased. Abilised ruttasid tema käsi toetama. Kui lahing oli haripunktis, laskis Jumal taevast langeda punasel valge ristiga lipul. See andis taanlastele jõudu juurde ning nad võitsid lahingu. Kuningas
millega nad olid pariisisi ... prantsuse impressionistide eeskujul maaliti vabas õhus kunstnike loomingut mõjutas Barbizoni koolkonnale omane realistlik kujutamislaad kohalike elanike seas olid kalurid need, kes andsid kunstnikele kõige enam maalimisainet skagenii pikki randu kujutati.... rüühmitusse kuulusid: roosti: oscar björck, johan krouthen norra: christian krohg, eilif peterssen taani: viggo johansen, anna ancher, michael ancher, peder severinn kroyer, laurits tuxen, karl madsen peder severin kroyer skageni kunstnike koloonia keskne figuur ja mitteametlik liider. 1883.a asutas ta „õhtuakadeemia“ need olid õhtud, mil kunstnikud kogunesid maalima ja arutlema üksteise tööde üle...... eri värvide kokkusulandumine tuleb esile tema kõige kuulsamal maalil „suveõhtu skageni lõunarannas koos anna ancherija marie kroyeriga“
Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 18821888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta
Seetõttu ei toimunud Taanis üldist teadusi ja vaimuelu vabastavat pööret. Ainult piibel (Kr. Pedersen) ja mõned hädavajalikud vaimulikud käsiraamatud, mõned M. Lutheri tööd, mõned kirikusalmid jms. tõlgiti emakeelde. Kristiern Pedersen'i (u. 1480-1554) tõlketegevus, eriti tema piiblitõlge (1550 nn. Kristian III piibel") määras edaspidiseks kindlaks emakeelse kirjakeele, mille aluseks sai själlandi murre. Sellest ajast veel ka Peder Palladius'e (1503-1560) ,,Visitatsiooniraamat" lopsakate rahvalike kõnekäändudega. Ka kuulub siia reformatsiooniaja lõpu silmapaistvate ajalooliste harrastustega vaimulik Anders Sörensen Vedel'i (1542-1616) katse jätkata Saxo Taani ajaloo edasikirjutamist, mis talle kuningakoja poolt ülesandeks tehakse, kuid mis talle ülejõu käivaks osutub. Vedel' ilt valmib ainult Saxo ajaloo rahvalik proosatõlge (1575) ja
Meeste odavise 9 2001-2004 87.83 Andrus Värnik 2003 79.73 Alan Puuste 2004 77.94 Heiko Väät 2004 73.31 Risto Mätas 2004 72.90 Kristo Galeta 2004 72.62 Rainer Raudsepp 2002 70.85 Ahti Peder 2003 70.44 Arne Paats 2004 69.08 Marko Jänes 2004 68.83 Erki Nool 2001 Kasutatud kirjandus: · http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=view&id=4647&Itemid=88888890 · http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=view&id=4645&Itemid=88888890 · http://www.kergejoustik
kaubanduskeskus. Seal sai Gustavi peamiseks kaitsjaks Markus Helmstede, kes oli Sten Sture (Rootsi kuningas) esindaja hansalinnas. Gustav üritas Lübeckis inimesi taanlaste vastu sõtta astuma panna, kuid lübecklased ei olnud sellest huvitatud ja Gustav tundis ennast Lübeckis kasutult ja ohustatuna, ning ta naases Der Rabe nimelise kiire purjekaga Rootsi. Gustav Erikssoni mõndade järgnevate aastate käikude kohta ei ole palju informatsioon, ainsaks allikaks on Peder Svarti kroonika, mis osade ajaloolaste arvates on koostatud kooskõlas Gustaviga, nii et seal pole kõike kirjas, mis toimus. Kindel on see, et Gustav üritas kuidagi taanlaste vastu astuda, kuid ta ei leidnud toetust. Taanlased eesotsas kuningas Christian I-ga olid juba suure osa Rootsist vallutanud, ainult mõned suuremad kindlused ja maakonnad olid veel vabad. 6
- skämtvisor (inga egentliga ballader; ställer ofta verkligheten, sådan som vi känner den, upp och ned, lustiga historier, ibland med erotisk tematik osv.) "Den bakvända visan" 1500-talet - Prägel på svensksråkig litteratur Peder Månsson (latin: Petrus Magni), ( 1460 – 1534) var en svensk katolsk präst, birgittinmunk, författare och biskop av Västerås. Han var senmedeltidens mest produktive svenske författare och översättare, och skrev främst om tekniska ämnen. Peder Månsson stannade i Rom som föreståndare för Birgittahuset, och det var där som han den 1 maj 1524 vigdes till biskop för Västerås stift. Skrev serie översättningar och bearbetningar av texter. Hans mest självständiga verk är Bergsmanskonst (de äldsta tekniska beskrivningarna av utvinning av silver, koppar och järn i Sverige). Sjökonsulatet är en samling rättsregler som gällde för handel och sjöfart i Medelhavsområdet
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1...
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
