Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhjamaade kunst (0)

1 Hindamata
Punktid
ROOTSI
Keskaeg & gootika
Gotlandi saar
  • Natuke suurem kui Saaremaa
  • 94 keskaegset kirikut,millest enamus taastatud ja kasutuses; gooti ja romaani stiilis
  • Esimesed ehitati 1150-1250, enamus 1250—1400
  • 1361. a vallutas saare Taani kuningas Valdemar Atterdag,linna rüüstati veel 1391, 1394 ja 1398
Visby
  • Saare suurim linn ja halduskeskus
  • Kunagine hansalinn ,1282 võet vastu Hansa Liitu
  • Keskajal tähtis kaubanduskeskuseks
  • 13.saj tähtsaimaks hansalinnaks Läänemerel
  • Ringmüüri hakati ehitama juba 12.saj Hansa Liidu aegadel

  • On kõige paremini säilinud keskaegne linn Skandinaavias ja kuulub UNESCO maailmapärandite nimistusse
  • Visby domkyrka

Sigtuna
  • Mälari järve ääres ajaloolise Upplandi piirkonnas
  • Asutas 11.saj kuningas Olaf Skötkonungi poolt
  • Suur kaubanduskeskus ja sadam
  • Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(väidetavalt saarlased ja novgorodlased); Norra prints Erik purjetas itta 1185, 1186, rünnates Eesti rannikut, kättemaksuks
  • Jäi 1252 Birger jarli poolt asutatud Stockholmi varju
  • St. Olofs kyrka

Stockholmi kirikud:
  • Storkyrkan (Sankt Nicolai kyrka)- 13.-15.saj – kuninglikud pulmad, kroonimised

  • Riddarholmskyrkan- vanim (alustatud 13.saj); Rootsi monarhide matmispaik, alates Gustav Adolf 1632 kuni Gustav V 1950

Veel kirikuid:
  • Linköpings domkyrka

  • Vadstena klosterkyrka- asutas Birgitta Birgetsdotter 13.saj/ 14.saj

Rootsi Püha Katariina
  • Sündis 1331; püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni tütar
  • Kuulutati pühakuks 1484
  • Abordivastaste patroness ning äparduste ärahoidja
Kujutav kunst
  • 15.saj teisel poolel levisid piltjutustused
  • Albrekt Målare oli kuulus oma kirikumaalidega Upplandis- teemad religioossed v müstilised

  • Motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris Ingmar Bergmani filmi ’’Seitsmes pitser’’

  • 15.saj valmis ’’Püha Jüri ja lohe’’ skulptuur Stockholmi suurkirikus , autoriks Bernt Notke

  • Rootsi ja Taani konflikt

Rootsi renessanss - 16.saj
  • Ehituskunst parimad näited lossiarhitektuuris:1537 valmis vararenessansslik Gripsholmi loss,suurtükitornid

  • Kalmari & Vadstena loss- 16saj II pool domineerib kõrgrenessanss

  • Anfilaad - barokiajastu ehituskunstis rida otsejoones üksteisele järgnevaid tube, kus ruume ühendavad uksed asuvad kõik ühel teljel

Maalikunst renessanssi ajal
  • Vasa -aja kunst
  • Portreekunst- valitsejate ja tähtsate isikute portreed..
  • Urban Larsson-üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest

Peatöö:Vädersoltavla 1535, säilinud koopia asub Stockholmi Suurkirikus
Skulptuur renessanssi ajal
  • Wilhelm Boy- Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus

Barokk & rokokoo -17.-18.saj
  • Arhitek eeskujuks Holland
  • Lossiehitus-kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise,mõjuallikaks Prantsusmaa
  • Nicodemus Tessin vanem alustas Drottningholmi suvelossi ehitamisega Versaille ’i eeskujul

  • N.Tessin noorem kavandas uue kuningalossi, mis valmis 1754; põhiplaanilt itaalia palazzo eeskuju, välisilme meenutab barokklikku klassitsissmi, siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman

  • Kina slott- 1753,Lovisa Ulrika sünnipäevaks

Barokne maalikunst
  • D.K Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana

  • Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafikasarjas Suecia Antiqua et Hodierna; ’’Varssavi lahing’’

  • Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse

Rokokoo maalikunst
  • Portreekusnt tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tunnustuse
  • Arengut soodustas Vabade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamise Stockholmis; 1773 Gustav III poolt
  • G. Lundberg - elegantsed portreed

  • A. Roslin - paraadportreee maalija ;’’Daam lehvikuga’’

  • K.E Wertmüller
  • Elias Martin - romantilised linna-ja maastikuvaated

  • Kuulsaim skulptor J.T. Sergel; loomingus üleminek rokokoolt klassitsissmi; ’’Amor ja Psyche’’, ’’ Mars ja Venus’’

ROOTSI KUNST 19.- 20.saj
  • Naturalism,realism,impressionism,modernism
  • Euroopa mastaabis üsna tagasihoidlik kuni 19.saj
  • Alates 1880.a kahel järgneval kümnendil hakkasid rootsi kunstnikud taaskord tuntust koguma ka väljaspool oma riigipiire

Maalikunst
Anders Zorn- maalija & skuptor, sai 1889 a maailmanäitusel Pariisis
  • Maastikumaalid, portreed, aktimaalid
  • Armastuse nümf

"En premiär"  Sommarnöje
  • Midsommarsdans

  • President Clover Cleveland

Carl Larsson
  • Töötas Dalarnas ning oli üks rootslaste armastatumaid kunstnikke
  • Akvarellmaalid igapäevaelust
  • Kuj tihti oma pereliikmeid ja kodu Sundbornis (Ett hem)
  • Maalinud ka freskosid ja seinamaale,Kesktalveohver Rahvusmuuseumis

Bruno Liljefors
  • Ülitäpsed loodust ning liikuvaid loomi kujutavad maalid

Eugene Jansson
  • inspireeritud van Goghi töödest
  • lihtsad suured geomeetrlised vormid
  • idüllilised Stockholmi motiivid
  • jõulised mehefiguurid

Ernst Josephsson
  • meisterlikud õliportreed
  • tema tööd inspireerisid hilisemat modernismi

  • portreekunstiga tegelesid: Richard Bergh

Nils Kreuger
  • 1885 moodustasid kunstnikerühma Oponendid,soovides uuendada rootsi maalikunsti
  • koos Karl Nordströmiga asutasid 1890 Varbergikooli, eeskujuks Gaugaini tööd
  • eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest olid Karl Nordström & August Strindberg

  • ühtlasi hakkasid esile tõusma naiskunstnikud Eva Bonnier ja Hanna Pauli

Modernism
  • Saabus Rootsi 1909
  • Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel ja Gösta Adrian Nilsson
  • 20ndate teisel poolel levib sürrealism (Jonson, Mörner)
  • Ekspressionism (Erixon, Hjort, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler)
  • Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Ollle Baertling

Modernismiperioodi skulptuur
Carl Eldh
  • Strindbergi portree

Carl Milles
  • Purskkaevude looja (Poseidoni kuju Göteborgis, Orfeuse grupp Stockholmi kontserdimaja ees)

  • Gustav Vasa kuju Nordiska Museeti juures

  • 1906-1913- ehitas välja oma kodustuudio
  • Professor Michiganis 31-50
  • Millesgardeni sihtasutus 1936
ARHITKTUUR 19. SAJ

  • 30ndatel hakkab levima funktsionalism
SKULPTUUR
  • Bengt Fogelberg- ’’Odin’’

  • Jens Molin- Vöövõitlejad

  • P.Hasselberg- Snöklockan

SOOME
Keskaeg ja gootika
  • Vanimad kivikirikud ehitatud 14.-15.saj, Ahvenamaal
  • Hattulan Püha Risti kiriku- kaunid seina- ja laemaalid (Hattula Pyhän Ristin kirkko)

  • Tuntuim keskaegne kirik Turu Toomkirik , tüüpiline telliskivigootika

  • Keskaegne kirik oli ristkülikukujuline, põhjapool asus käärkamber, lõunapool relvakamber
  • Lagi tavaliselt kaetud puust silindervõlviga, hiljem telliskivivõlv
  • Hollola ja Porvoo kirikud

  • Siseseinad, võlvid ja kantselei kaeti maalingutega
  • Parimad näited ilmalikust arhitektuurist Turu ja Viiburi lossid- 13.saj ja Hamenlinna kindlus (romaani losstüüp) 13.-18.saj

Arhitektuur:
H Gesellius
Thalbergi maja Helsingis (1897– 1898 )
1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljon
kindlustusühingu " Pohjola " maja Helsingis (1899–1901)
arstide maja Helsingis (1900–1901)
arhitektide ateljee -elamu Hvitträsk (1901–1903)
Soome Rahvusmuuseum Helsingis (1902– 1910 )
Lutheri vabriku töölissöökla- rahvamaja Tallinnas Vana-Lõuna tänaval (1905)
Viiburi raudteejaam ( 1904 –1913)
Eero Saarinen
  • General Motorsi tehnikakeskus, mida on kutsutud ka "Tööstuslikuks Versaille'ks".
  • TWA terminal John F. Kennedy rahvusvahelises lennujaamas
  • Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Kresge-auditoorium
  • Belli laboratoorium Holmdelis New Jerseys
  • Yale'i Ülikooli jäähokihall Ingalls Rink
  • CBSi peakontor New Yorgis
  • USA saatkonnahooned Oslos ja Londonis.

Yale'i Ülikooli jäähall Gateway Arch
Armas Lindgren
1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljon (koos Geselliuse ja Saarisega)
Arhitektide ateljee-elamu Hvitträsk Kirkkonummis (koos Geselliuse ja Saarisega; 1901–1903)
Soome Rahvusmuuseum Helsingis (koos Geselliuse ja Saarisega; 1902–1910)
Helsingi üliõpilasmaja (koos Wivi Lönniga; 1910)
Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas Vana-Lõuna tänaval (koos Geselliuse ja Saarisega; 1905)
Vanemuise teatrimaja Tartus (1906, hävinud)
Korporatsiooni Sakala hoone Tartus Veski tänaval (koos Wivi Lönniga; 1911)
Friedrich Akeli silmakliinik Tallinnas Roosikrantsi 10a (1912)
Estonia teatri hoone (koos Wivi Lönniga; 1913)
Helsingi üliõpilasmaja Pangahoone Helsingis
Soome Rahvusmuuseum
T Suomalainen
Temppeliaukio kirik
Maalikunst:
A Edelfelt
A Kallela - Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. 
E Järnefelt
H Schjerfbeck - She is most widely known for her realist works and self-portraits, and less well known for her landscapes and still lifes.
Skulptuur:
W Runeberg - was a Finnish neo-classical sculpto
Alexander II Monument, Senate Square, Helsinki
J Takanen
Ville Valgren
Havis Amanda in Helsinki
V Aaltonen
Skulptuurid Eduskunna istungitesaalis
E Hiltunen – Sibeliuse monument
TAANI
Hilisrensessanss
  • Hollandi stiilis lossid
  • Kronborg - Hamlet

  • Frederiksborg

Barokk & rokokoo
  • Arhitektuuris baroklik klassitsism
  • N.M Eigved- Amalienborg väljak Kopenhaagenis

  • J.F. Saly- Frederik V ratsamonument (1772) Amalienborgis

Maalikunst
  • Carl Gustaf Pilo- Taani kuninga õuekunstnik 1742-1772, portreedes rokokoolik koloriit

  • N.A. Abildgaard- rahvusliku maalikunsti rajaja, klassitsistlik

  • Jens Juel- portreed, maastkud, olustikumaalid

Skageni maalijad
  • Skageni maalijateks nimetati Skandinaavia kunstnike rühmitust, kes alates 1870. aastatest kuni sajandivahetuseni käis suviti koos Skagenis, mis paikneb  Taanis  Jüüti poolsaare põhjatipus.
  • Skageni kunstnike rühmitusse kuulusid Rootsi  maalikunstnikud  Oscar Björck ja Johan Krouthén, Norra kunstnikud  Christian Krohg ja Eilif Peterssen, Taani kunstnikud Laurits Tuxen, Karl Madsen, Karl Locher, Viggo Johansen, Thorvald Niss, Holger Drachmann ning eriti silmapaistvad Anna Ancher ja Michael Ancherning  Peder Severin Krøyer. Skagenis ei suvitanud mitte üksnes maalikunstnikud. Rühmitusse kuulusid ka Taani kirjanikud Georg Brandes ja Henrik Pontoppidan ning Rootsi helilooja Hugo Alfvén

Suveõhtu Skageni rannas , P.S. Krøyer, 1899
Suvise pööripäeva lõke Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1906
Paadid Skageni Lõunarannas,Viggo Johansen, 1910
Õmblev kalurinaine, Anna Ancher, 1890
Skageni kalur, Michael Ancher
Peder Severin Krøyeri maalil “Hip-hip-hurraa! (1888) on kujutatud mitmeid Skageni kunstnikke.
Vasakule Paremale
Põhjamaade kunst #1 Põhjamaade kunst #2 Põhjamaade kunst #3 Põhjamaade kunst #4 Põhjamaade kunst #5 Põhjamaade kunst #6 Põhjamaade kunst #7 Põhjamaade kunst #8 Põhjamaade kunst #9 Põhjamaade kunst #10 Põhjamaade kunst #11 Põhjamaade kunst #12 Põhjamaade kunst #13 Põhjamaade kunst #14 Põhjamaade kunst #15 Põhjamaade kunst #16 Põhjamaade kunst #17 Põhjamaade kunst #18 Põhjamaade kunst #19 Põhjamaade kunst #20 Põhjamaade kunst #21 Põhjamaade kunst #22 Põhjamaade kunst #23 Põhjamaade kunst #24 Põhjamaade kunst #25 Põhjamaade kunst #26 Põhjamaade kunst #27 Põhjamaade kunst #28 Põhjamaade kunst #29 Põhjamaade kunst #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KKatariina Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Põhjamaade kunst
28
pdf

Põhjamaade kunst

kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst • mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt kütid-korilased kelle tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümbolitest ja lihtastest figuuridest. Kaljujooniseid hakati looma arvatavasti juba 7000 a paiku ekr, kuid enamik säilinud kuulub siiski pronksiaega(3000-2000 a ekr) maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Edela rootsis. Viikingiaeg

Kunstiajalugu
Põhjamaade kunst
7
doc

Põhjamaade kunst

(vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatinavia. Arvatavasti mõtles Plinius selle Skanet Skandinaavia poolsaare lõunaosas. Eelajalooline kunst Mandrijää taganemise järel asusid Skandinaavia poolsaarele lõuna poolt kütid-korilased, kelle tegevusest on säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümbolitest ja lihtsatest figuuridest. Kaljujooniseid hakati looma arvtavasti juba 7000 aasta paiku eKr, kuid enamik säiliniust kuulub siiski pronksiaega (3000 ­ 2000 a eKr). Maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub

Kunstiajalugu
Eesti kunst
19
docx

Eesti kunst

Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas

Kunstiajalugu
Eesti kunsti ajalugu
12
odt

Eesti kunsti ajalugu

Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Kujutav kunst keskajal Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Neid valmistati eelkõige selleks, et jagada inimestele usu ­ ja moraaliõpetust. Siiski polnud nad ainult mingi "vaestepiibel", jumalasõna esitamine kirjaoskamatule rahvale piltide kaudu. Piltide ja kujudega austati ristiusule tähtsaid isikuid ja sündmusi. Bütsantsist lähtunud õigeusk pidas mitte ainult piltide religioosset sisu, vaid ka pilte endid pühadeks ja imettegevateks objektideks

Kunst
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks
32
doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

Sellise planeerimissüsteemi alusel tekkisid terved uued linnaosad, kus vaheldusid tööstushooned, elurajoonid ja kommunaalhooned. Ebapiisava linnaplaneerimise tagajärjel muutusid linnade struktuurid märksa kaootilisemaks ning kaotasid terviklikkuse. Linnade südametesse ehitati kõrghoonestatud rajoonid [3]. Art Nouveau (juugend) arhitektuur Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Euroopas Sajandivahetusel oli Pariis Euroopa avangardi keskus. Kunstnikud ja kirjanikud kohtusid diskussioonideks kohvikutes ja ateljeedes, galeristid soosisid uusimaid kunstivoole, mida tekkis üksteise järel. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Juugendstiili alusepanijaks peetakse inglise kunstniku ja arhitekti William Morrist

Arhitektuuri ajalugu
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun