Tervisedendus, lastekaitse ja pediaatria kordamisküsimused (0)

Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 
 
1.  Kuidas iseloomustate tervist?  
Inimese  enesetunne  koos  füüsiliste  võimetega,  mis  aitab  tervislike  eluviiside  kaudu 
jõuda heaoluni. 
2.  Millised on lapse tervise dimensioonid? 
  Füüsiline tervis ja heaolu 
  Sotsiaalne kompetentsus 
  Emotsionaalne küpsus  
  Kognitiivsed ja keeleoskused 
  Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 
3.  Kuidas  teete  tervisedendust  lasteaias?  (protsess,  mis  võimaldab  inimestel 
suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada) 
Riputades  seintele/stendidele  plakateid  tervisliku  toitumise  ja  hammaste  hügieeni 
kohta.  Lapse  halva  enesetunde  ning  kuuma  lauba  puhul  võimaldan  kraadiklaasiga 
kehatemperatuuri mõõtmist. Kutsun laste-/hambaarsti rääkima tervisest.  
4.  Millised on põhilised tervisemõjurid? 
  ealised, soolised ja pärilikud faktorid  
  individuaalse elustiili faktorid 
  sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud 
   elamis - ja töötingimused 
  üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 
5.  Mis on  tervisekäitumine , kuidas seda kujundada koolieelses  eas? 
Tervisekäitumine  on  ettevõetud  tegevus  tervise  edendamiseks,  kaitsmiseks  või 
säilitamiseks, olenemata objektiivselt kui efektiivne see on või mitte. 
Koolieelses  eas  tuleb  selle  kujundamiseks  koos  lapsega  teha  neid  tegevusi:  käte  ja 
hammaste pesemine, söögi tegemine köögiviljadest, aktiivne liikumine õues jne. 
6.  Loote riskitegurid raseduse ajal 
Pidev  alkoholi  tarbimine,  suitsetamine,  narkootikumide  tarvitamine,  HIV-sse 
nakatumine . 
7.  Mis on  APGAR  ja milliseid funktsioone sellega hindate? 
APGAR on skaala vastsündinu seisundi kiireks hindamiseks sünnijärgselt. 
Sellega  hinnatakse  südame  löögisagedust,  hingamist,  nahavärvust,  lihastoonust  ja 
reaktsiooni ärritusele. 
8.   Iseloomustage   rinnapiima  ja kunstliku toidu erinevusi. 
Rinnapiim : 
  kõik imikule vajalikud ained 
  odav ja kättesaadav  
  ei saa valesti „valmistada“ 
  kergemini seeditavam ning ei koorma neere (vähe mineraalsooli ja valke)  
  ei põhjusta allergiat ega kõhulahtisust või -kinnisust 
  laps ei söö paksuks 
  hambad ja igemed tulevad paremad. 
Pudelitoit: 
  täiskõhutunne kestab kauem 
  söögi hulk on hästi teada 
  emale rohkem vabadust 
  isa, vennad-õed saavad imikuga enam tegeleda 
  emal vähem stressi 
  ema ei pea oma toitu piirama 
  miski ei häiri seksuaalelu . 
9.  Vaktsineerimise eesmärgid. 
  Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu  
  Immuniseerimisega  ei  kaasne  haigestumist,  kuid  esile  kutsuv   immuunvastus  
vähendab või takistab haiguse sümptomite  ilmnemist .  
  Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste 
levikut. 
10.  Mis on aktiivne  immuunsus ? 
Immuunsüsteemi  indutseeritakse  ise   tootma   antikehi,  tekitades  kaitsevõime  sisse 
viidud   antigeeni  suhtes.  Immuunsus  kujuneb  välja  3-7  päeva  jooksul  ja  seda  tehakse 
siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 
Aktiivne immuunsus jaguneb kaheks: 
  Loomulik  aktiivne  immuunsus  –  immuunvastus  tekib  ja  antikehad   ilmuvad  
nakkushaiguse  läbipõdemise  tulemusena  või  infitseerumisel  haigustekitajaga, 
ilma et kliinilist haiguspilti välja kujuneks. 
  Kunstlik  aktiivne  immuunsus  –  immuunvastus  tekib  ja  antikehad  ilmuvad 
sihipärase tegevuse – vaktsineerimise ehk kaitsepookimise tulemusena.  
11.  Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid 
Allergia  on kalduvus  ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine ehk 
allergeeni  suhtes.  Allergia  võib  olla  kiiret  või  aeglast  tüüpi  ning  see  on  sagenenud 
viimasel aastakümnel .   
  Atoopilise reaktsiooni puhul tekib limaerituse suurenemine ja veresoonte seinte 
läbitavuse tõus, millised põhjustavad turse  tekke. 
  Hilisreaktrioon  ilmneb  6-24h   möödudes ,  kui  kudedesse  kogunevad 
põletikurakud,  eritades   kudesid   kahjustavaid  mediaatoreid.  Hilisreaktsioon 
mõjutab pikaajaliste allergiliste haiguste nagu astma, allergiline nohu arengut. 
Tavalisemad  allergeenid  on õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, 
putukad, toiduained, ravimid. 
12.  Mis toimub astma korral organismis? 
Ahenemisele kalduvate  bronhide  limaskestas tekib  põletik .  Veresooned  on laienenud, 
esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. 
Tekib  pikaajalise   köha ,  hingamisraskus,   hingeldus ,  kiunete  ja  vilinatega.  Algselt 
ilmnevad  sümptomid  hingamisteede  infektsioonide  või  liikumise  ajal,  hiljem 
muutuvad püsivateks. 
13.  Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel 
Sügelus, aevastus, kõhulahtisus . 
14.  Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi 
Hamba pinnal moodustub  katt , biokile, mis kinnitub hambale igemepoolses osas. See 
pind muutub tuhmiks, kollakaks ja karedaks. 
Ennetamiseks  tuleb  pesta  korralikult  hambaid,  toituda  tervislikult  ning  jätta 
toidukordade vahele piisav aeg  sülje  ph-taseme taastumiseks, tarbida puhast vett (mis 
puhastab  suud),  hammaste  lakkimine  F  ja  Ca  sisaldava  geeliga,  toorete  juur-  ja 
aedviljade söömine. 
15.  Sagedasemad hingamisteede  infektsioonid  
Nohu,  köha,  kurgumandlite  põletik,  ninaneelupõletik,   difteeria ,  keskkõrva-  ja 
põskkoopapõletik . 
16.  Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas? 
Õpetada  lastele,  et  köhimisel  tuleb   katta   suu  kas  ühekordselt  kasutatava  salvrätikuga 
või käega, mille peab pärast  köhimist  ära  pesema . Nohu korral nuusata mitte luristada 
ja pühkida tilkuvat nina varrukasse. Lapse väga ägeda köha korral paluda vanemal last 
lasteaeda  mitte  tuua.  Pehmed  mänguasjad  laste  haiguste  perioodil   kappi   eest  ära 
panema, sest need on head pisikute kandjad . 
17.  Tervisliku toiduvaliku põhimõtted 
Taldrikust   pool  peaks  moodustama   taimetoit ,  esimene  veerand   kartul ,   riis   või 
makaronid ,  teine  veerand  väikese  rasva-  ja  soolasisaldusega  liha,  kala,   kana . 
Magustoiduks tarbida puuvilju,  joogiks  vett. Tarbida ka piimatooteid, kus ei ole väga 
palju  suhkruid  ning  rasvu  (maasikajogurti  asemel  maitsestamata   jogurt +maasikad). 
Jälgida portsjoneid.  
18.  Kuidas kujundada õigeid toitumisharjumusi 
Viia  kurssi  soovituslike  portsjonitega,  jälgida  pakenditel  olevat  toitumisalast  teavet. 
Katsetada  magusa  ja  rämpsu  asemel  muid  tervislikke  variante.  Kui  tavaline  vesi 
muutub tüütuks, siis maitsestada seda sidruni,  kurgi  või astelpajuga. Juba maitsestatud 
liha asemel osta puhas liha ning ise maitsestada või marinaadi teha. 
19.   Energiajoogid , toime organismile 
Energiajoogid  on  tooted,  millele   omistatakse   võimet  parandada  vaimset  ja  füüsilist 
võimekust.  
Väikestes   kogustes   võib  parandada  reageerimisaega  ja  meeleolud,  suurendada 
vastupidavust  erksust  ja  tähelepanelikkust  ning  vähendada  unisust.  Aga  võib  ka 
organismile  kahju  teha.  Näiteks  südamepekslemine,  kiirenenud  pulss,  oksendus, 
kõhuvalu,   kõrvetised ,  rikub   seedetrakti   normaalset  mikrofloorat,  halvenenud 
hammaste tervis ja ülekaal, vedelikupuudus. 
20. Mida teha lapse isutuse korral? 
Kui  tegu  on  pikaajalise  isutusega  ning  laps  võtab   kaalust   alla,  siis  pöörduda  arsti 
poole. Kindlasti ei tohiks  sundida  sööma. Isegi kui on aimatav, et laps vastab eitavalt, 
siis ikkagi pakkuda talle süüa. Valmistada tema lemmiktoite, kuid mitte selle lausega 
„see on ju su lemmiktoit , kuidas sa seda ära ei söö?“ 
21.  Kuidas on organiseeritud lastekaitsetöö kohaliku omavalitsuse tasandil? 
Kohalikus omavalitsuses on sotsiaaltöötaja ja/või lastekaitsetöötaja.  
KOV ülesanded on  
  laste õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine oma arengukavas;  
  programmide ja projektide väljatöötamine ja rakendamine; 
  hallatavate lasteasutuste järelevalve korraldamine; 
  abivajavast lapsest teada saamisele tema vajaduse hindamine ning abistamiseks 
meetmete pakkumine; 
  vajaduse korral nõuandva organi moodustamine(laste ja perede komisjon); 
  perekonnast eraldatud lapsele ja tema  perekonnale meetmete pakkumine. 
22.  Kirjeldage laste õigust haridusele oma kodupiirkonna näitel. 
ÜRO  
Lapse 
Õiguste 
Konventsioon 
art. 
28-29 
Lapsel  on  õigus  haridusele,  sh  tasuta  põhiharidusele.  Õpetus  koolis  peab  olema 
suunatud lapse isiksuse, vaimsete ja kehaliste võimete arendamisele. 
Minu  KOV  on  kõikides  koolides   põhiharidus   tasuta.  Ainukeses  keskkoolis  on  ka 
keskharidus tasuta. 
23.  Kirjeldage laste õigust tervisele. 
Lapsel on õigus võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele (art 
24). 
24.  Kirjeldage lapse õigust puhtale elukeskkonnale. 
Lapsel  on  õigus  adekvaatsele  elustandardile,  vanemate  esmane  kohustus  on  tagada 
vastavalt  oma  võimetele  ja  rahalistele  võimalustele  lapse  arenguks  vajalikud 
elutingimused (art 27).  
25.  Kirjeldage lapse õigust vaba aja veetmisele. 
Lapsel  on  õigus  puhkusele  ja  vabale  ajale,  mida  ta  saab  kasutada  mänguks  ja 
meelepäraseks tegevuseks (art 31). 
26.  Laste vaimse tervise häired. 
  Traumaatiline stressihäire 
   Meeleoluhäire  
  Kohanemishäire 
  Regulatsioonihäired 
   Unehäire  
  Söömishäire 
  Suhtlemis- ja kommunikatsioonihäired