50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Greete12345
Õppematerjali autor
B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS: haige inimene viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid, süstimisel ühiste süstaldega, tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,
MIKS ON VAJA SELLE HAIGUSE VASTU VAKTSINEERIDA? SELLES VANUSES VAKTSINEERIMINE KUJUNDAB KÕIGE PÜSIVAMA IMMUUNSUSE. ALLA 5 AASTASED LAPSED ON NAKKUSHAIGUSTESUHTES ERITI VASTUVÕTLIKUD. HAIGUSE KULG ON RASKEM JA TAGAJÄRJED TÕSISEMAD, SUISA ELUOHTLIKUD. LAPSED EI PEA KINNI HÜGIEENINÕUETEST. Kaitsesüstimine toetab organismi loomuliku kaitsemehhanismi tekkimist vastavale nakkushaigusele. Oma lapse vaktsineerimisega aitate kaasa nakkkushaiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki lapsi, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. B-HEPATIIT vaktsineerimine 12t. jooksul peale sündi koos spetsiifilise immuunglobulliiniga Hep B (0, 1k. 6k) Nakkusallikas: haige inimene, viiruse kandja Nakkuse ülekanne: veri, suguline tee, vertikaalne nakatumine emalt
immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. Vaktsineerimine immuunsüsteemi ei kahjusta.
Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner. 7. sajandil kasutasid India buda mungad mao mürki toksoidisarnase immuunsuse kujundamiseks. 10. sajandil Hiinas hakati tekitama rõugevastane immuunsus. 17. sajandi lõpus kasutati Hiinas juba nelja rõugetevastast immuniseerimis viisi.
viirusinfektsi oon Tekitaja RNA viirus RNA-viirus RNA viirus. A-tüüp: sage (¤serotüüpi) DNA- viirused. Kaks serotüüpi struktuuri muutlikkus Väliskeskkonnas-vähe Hingamisteede A ja B. ja massiliseim levik vastupidavad; toatemp- patoloogias Äge Tähis püsivad 4 tundi olulisemad hingamisteede H1N1(seagripp)- seropüübid haigus, mis pinnavalgud A,B,C,D,E kahjustab ka H-hemaglutiniin Väliskeskkonnas- alumisi
Nakkushaiguse tekkeks vajalik epidemioloogiline triaad. Hospitaalinfektsiooni mõiste. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). INFEKTSIOONHAIGUSED on kõik mikroorganismide poolt põhjustatud haigused (ka nakkushaigused). Enamasti pole nakkavad: neeruvaagna, põiepõletik jne. NAKKUSHAIGUSED on need, mille tekitajaks on tõelised e. absoluutsed patogeenid, kes paljunevad vaid elusorganismis ja levivad ühelt organismilt teisele - s.t. on nakkavad Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused
Nakkushaiguse tekkeks vajalik epidemioloogiline triaad. Hospitaalinfektsiooni mõiste. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). INFEKTSIOONHAIGUSED on kõik mikroorganismide poolt põhjustatud haigused (ka nakkushaigused). Enamasti pole nakkavad: neeruvaagna, põiepõletik jne. NAKKUSHAIGUSED on need, mille tekitajaks on tõelised e. absoluutsed patogeenid, kes paljunevad vaid elusorganismis ja levivad ühelt organismilt teisele - s.t. on nakkavad Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused
kiiresti riigist riiki ja mandrilt mandrile.[5] Euroopas on haigusjuhud esinenud vaid mittevaktsineeritute hulgas. Poliomüeliiti esineb tänapäeval Kagu-Aasias (58%juhtumitest), Aafrikas (21%), Vahemere piirkonna idaosas(21%). (1999) Alates 1991 (USAs alates 1979a) pole Läänepoolkeral - Põhja-ja Lõuna-Ameerikas- registreeritud ühtegi “loomulikku” (nakatumine haigelt inimeselt) polio juhust. Nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga. Tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu.[5] Nakkusohtlikud võivad olla saastunud esemed, käed, toiduained ja vesi. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu, kas siis otseselt (OPV vaktsiin sisaldab elavat viirust, mis võib põhjustada haigestumist) või kaudselt (kokkupuutumine äsjavaktsineeritud lapse roojaga). Kusjuues enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid