Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pediaatria vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põletik, neel, palavik, hingamisteed, nakkus, alkohol, köha, immuunsus, antikehad, neelu, nohu, kõhulahtisus, rinnapiim, laktoos, infektsioon, nisus, vastsündinu, kõhuli, rinnapiima, kopsud, kõri, valulik, piisknakkuse, lööve, lisaaine, mineraal, lahtisuse, glükoos, kana, haridus, tervises, lapseea, limaskest, bronhid, ninaneelupõletik, mädanende ealiste iseärasuste tõttu. Laste- ja noortega juhtuvad traumad on seotud nii järelevalvetuse kui ka puuduliku teabe/õpetusega ja esmaabi andmise vähesest oskusega. 2006. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust ning ligi pooled lapsevanematest ei ole rääkinud oma lastele, mida tuleks teha ohuolukorras või kui kellegagi on juhtunud õnnetus. 5. Alkohol kui riskifaktor elanike tervisele. Riskid ·Ühest liigsest joogist piisab, et enesekontroll kaoks. Kõne muutub segaseks, tekivad tasakaaluhäired ja oksendamine; ·Et tervist mitte rikkuda, ei tohiks mehed regulaarselt juua alkoholi rohkem kui 4 ühikut päevas ja naised rohkem kui 2 ühikut päevas. Pärast suuremat joomapidu tuleks vähemalt 3 päeva üldse mitte alkoholi tarvitada, et võimaldada organismil taastuda;
mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti. Passiivne immuunsus- Nakkushaiguse ennetamine antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline. Aktiivne immuunsus- Haiguse läbi põdemisel tekkinud immuunsus.
külmaželee, aseta see liigesele turse individuaalse elustiili faktorid, sotsiaalsed ja 17. Iseloomustage toidu liikumist seedetraktis- vähendamiseks.; Tee liigesele side elastse ühiskondlikud mõjud, elamis- ja suuõõs - toit peenestatakse ja see seguneb sidemega; Suure turse, liigese liikuvuse töötingimused, üldine sotsiaalmajanduslik , süljega; neelu ja söögitoru kaudu makku, kus muutumisel vajalik arsti konsultatsioon; Nikastuse kultuuriline ja keskkonna olukord seguneb toidumassiga soolhappeline, valke korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu 5. Mis on tervisekäitumine, ? Igasugune lõhustav maonõre; peristaltika toimel liigub kaldub nikastus kergesti korduma. üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata toit peensoolde
emal vähem stressi ema ei pea oma toitu piirama miski ei häiri seksuaalelu. 9. Vaktsineerimise eesmärgid. Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu Immuniseerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esile kutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist. Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 10. Mis on aktiivne immuunsus? Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisse viidud antigeeni suhtes. Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul ja seda tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. Aktiivne immuunsus jaguneb kaheks: Loomulik aktiivne immuunsus – immuunvastus tekib ja antikehad ilmuvad nakkushaiguse läbipõdemise tulemusena või infitseerumisel haigustekitajaga,
töötingimused,toitumine 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse
· Elamis-ja töötingimused · Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I
Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Millised on PCI-ga kaasuvad probleemid? 1. neuroloogilise kontrolli häired; 2. sensoorika ja taju häired; 3. gastrointestinaalsed probleemid (nt oksendamine, kõhukinnisus); 4. nägemus – ja kuulmishäired; 5. oraalmotoorika probleemid; 6. märgatavalt vähenenud luumass; 7. vaimse tervise häired; 8. krambid; 9
elamis- ja töötingimused üldine sotsiaalmajanduslik , kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal.
.................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakteritest, taimedest ja putukatest on loomade organismis alates kaladest evolutsiooni käigus tekkinud efektiivne kaitse võõrorganismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis, mida nimetatakse immuunsüsteemiks, etendavad olulist osa kaks komponenti: B-lümfotsüütide poolt toodetavad antikehad ja tsütotoksilised ehk rakke lagundavad T-lümfotsüüdid. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Viirusnakkuse
Gastroösofageaalse refluksi sümptomid: Toidu tagasiheide, oksendamine (toidu tagasiheide tekib äkki, ilma iivelduseta, ebameeldiva aistinguta ning toimub kõhupressi ning diafragma osavõtuta). kõrvetised, rindkerevalu (öised), ülakõhuvalu. paha maitse suus, halb hingeõhk. kõhu täistunne. nina kinnisus, hingamistakistus. hingeldamine, sissehingamisraskus. hääle kähedus. sage köha, köhatused. kurguvalu, tükitunne kurgus. lõrisev norskamine või hingamine. uneapnoe (une ajal hingamise peetus normist pikemaks ajaks), öised ärkamised, unehäireid. Imikutel, kellel esineb GÖR, võib esineda lisaks: rahutus ja ebaselged nutuhood (ka öösiti). Süljevoolus. keeldumine toidust, vähene kaaluiive. Sümptomite vähendamiseks: Süüa (või sööta last) korraga vähe, rahulikult, väiksemate toidukogustega ja
Haige organism ei kohane väliskeskkonna muutuvate tingimustega samaväärselt tervega. Näiteks on tundlikkus temperatuuri muutustele suurem, nii füüsilise kui psüühilise koormuse taluvus väiksem, emotsionaalne labiilsus suurem. Elu võib kulgeda ka haigusteta, kuid elu lõpp on ikkagi lühemat või pikemat aega seotud haiguslike muutustega. Haiguse üldisemad tunnused ehk sümptoomid on valu, nõrkus, palavik, punetus ja turse kahjustatud kohas. Need tunnused ei tarvitse alati ja korraga avalduda. Ka ei pea alati ja koheselt kiirustama tunnuseid kõrvaldama. Näiteks on valu traumade korral signaaliks kahjustusest. Nagu me spordis sageli näeme ja kuuleme, võib valu kõrvaldamine ainult süvendada edasist kahjustust. 1 Loomulikult ei pea kannatama ka tugevat valu
Teatud HPV tüüpide DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende „piduriteta“ on rakk vastuvõtlikum mutatsioonidele, kromosoomiaberratsioonidele, kofaktorite mõjule – kasvajaks arenemisele. Infektsiooniga reageerimisel on oluline nii loomulik kui rakuline immuunsus. HPV suudab maha suruda või peituda immuunvastuse eest. On väga madal antigeeni ekspressiooni tase (v.a. lõplikult diferentseerunud naharakkudes) ja ta on suht- koht immuunpriviligeeritud kohas replikatsiooni ajal. Kaitsva tsütolüütilise reaktsiooni jaoks on vaja põletikulist vastust. Haigused. • Tüügas. Healoomuline isepiirduv nahaproliferatsioon, mis taandub ajas. Tavaliselt kätel-jalgadel. Esialgne infektsioon lapsepõlves või varases täiskasvanueas
paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort. Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine, BHV-1-2b – vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas-kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos.
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps,
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps,
· Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärme põletik on prostatiit. · Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal · Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused · Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale II. Välimised: 1. Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2
1. Kirjelda seedetrakti anatoomilisi-füsioloogilisi ealisi iseärasusi. Seedesüsteem ei ole imikutel täielikult välja arenenud ja seetõttu peavad nad toituma ainult rinnapiimast, kuna nende keha ei suuda toota piisavalt ensüüme toitainete lõhustamiseks. Imikutel ei ole sündides hambaid ja seetõttu kasutavad nad toitumisel imemisrefleki. Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti. 2. Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust. On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Helmintoose ehk helmintiaase ehk soolenugilisi esineb lastel sageli. Askaridaasi tekitavad solkmed ehk askariidid (ussid on vihmaussi sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võivad eluvõimelisena püsida aastaid.
või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit
siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud antikehade teket Toatemperatuuril 1,5 aastat Tundlik lipiidsolventidele Sigade Aafrika katk on väga nakkav (kuni 100%) ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verevalumid, põletikulis-düstroofilised ja nekrootilised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100%) Nakatab kodu- ja metssigu. Nakkusallikad: Haige loom, kes eritab viirust juba inkubatsiooniperioodil nõred, Haiguse läbipõdenud loom- aastaid viirusekandjad eritised o Saastunud sööt, joogivesi, inventar, ruumid, trantspordivahendid jne
vastastikkuse mõjustamise tagajärjel Kolonisatsioon ja mikroobikandlus peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne vastus (terved mikroobikandjad) Kõige ohtlikumad haiguse levitajad Transitoorne kolonisatsioon Kontaminatsioon "saastumine", mikroobidega "kattumine" jne. Kateetrid, proteesid Mõned (!) inimorganismi faktorid, mis määravad infektsioonhaiguse tekke Geneetilised faktorid 1.CCR5 retseptorid ja ligandid > HIV nakkus 2.Komplemendisüsteemi defektid > kihnuga bakterid 3.Uued avastamata geenid me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb Elukeskkond (arengu vs arenenud riigid, TBC, malaaria)
Ladustatud energia arvelt saab organism mitu päeva toiduta hakkama. Ilma hapnikuta on võimalik olla mõned minutid. Pidev hapnkuvajadus on seotud energia moodustumisega rakkudes. Glükoosi lõhustumisel vabanev energia salvestub ATP-sse Rakuhingamine Hapnik + glükoos veri transpordib rakkudesse rakkudes glükoos hapniku toimel lõhustub moodustub energia, vabanevad vesi ja süsihappegaas, mis transporditakse verega välja Hingamisteed Ninaõõs (õhk soojeneb ja puhastub) neel (lahknevad toidu ja õhu teed) kõri (väljahingatav õhk paneb häälekurrud vibreerima ning tekkib hääl) hingetoru ehk trahhea (õhk soojeneb ja puhastub veel) kaks bronhi juhivad õhu kopsu kopsualveoolid (mullitaolised moodustised, kust toimub hapniku liikumine veresoontesse) Sissehingamisel Tõmbub vahelihas kokku Roietevahelised sisemised lihased tõmbuvad kokku Roided kerkivad üles ja võlvuvad ette
ainevahetuses on oluline osa magneesiumil. Kaltsiumi imendumist soodustab vitamiin D. Piimatooted on parimad kaltsiumiallikad ning umbes 80% kaltsiumist saadakse piimast ja piimatoodetest. Kaltsiumi sisaldavad ka herned, rooskapsas, aprikoos, viigimari, seesamiseemned, ploomid, datlid, riis, petersell, rosinad lihatooted, kala, spinat, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused ja munakollane. Kaltsiumi imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, häired toidurasvade ainevahetuses, alkohol, keedusool, tsitruselised, äädikas ning toidu kõrge oksaalhappesisaldus. Kaltsiumipreparaate toodetakse väga erinevatest lähteühenditest. Osa neist omastab organism hästi, osa aga väga väikeses koguses. Mida inimene tavaelus söögiks ei kasuta, seda organism üldjuhul ka ei omasta. Näiteks läheb suuremalt jaolt tühja dolomiidist, munakoortest või korallidest toodetud kaltsium. Ka glükonaatkaltsiumi omastab organism suhteliselt halvasti
Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbega kaasneda palavik, pea- ja lihasvalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine. VORMID: Huuleohatis(HSV1), suguelundite ohatis (HSV2), vöötohatis. RAVI/SOOVITUS Viirusevastaste ravimid, millest levinum on atsükloviir. Atsükloviiri on saada kreemina, tablettidena ja süstitava vormina. Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravimvorm huuleohatise puhul piisab tavaliselt
on hääle rsonaatoriteks. Ninaõõs on varustatud limaskestaga ning limaskestal eristatakse haistmis ja hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse
tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi
üldse väsimust esile) kohanemisest keskmise keskonnatemperatuuriga kehalisest aktiivsusest- aktiivsematel on kõrgem keha temperatuur ja taluvad rohkem jahedat Suitsetajatel on madalam keha temperatuur ja eelistavad rohkem sooja Toitumine - Nälg langetab ja täis kõht suurendab keha temperatuuri - mõned toidud intensiivistavad verevarustust (piprased toidud; kuum jook- kuumas tekitab suhtelise tunde et õues on parem; alkohol ja kohvi on ohtlikud keha temperatuuri langetajana) (Koffeiin ei anna mitte energiat, vaid pidurdab väsimustunde tekkimist) NB ! Füüsiline ja emotsionaalne soojus on ajus tugevalt seotud: o Sooja koha visualiseerimine parandab külmatunneta ja enesetunnet o Tuju kujundab sooja/külma tundlikust o Sooja joogi, rõiva vmt ulatamine on usalduse märk Keha temperatur Inimene on homeotermiline – sisetemp säilimine väliskeskkonna temp hoolimata
tähistatakse tähtedega A-D. Mõned streptokokid pole Lancefield’i meetodil grupeeritavad – Streptococcus pneumoniae. ß-HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID. Siia kuuluvad grupid A, B, C, D ja G. Osa B ja D grupi streptokokke ei põhjusta hemolüüsi , osa D grupi streptokokke on aga α-hemolüütilised. • Grupp A Streptococcus pyogenes, mis on enamuse ägedate streptokokiliste nakkuste põhjustaja inimestel. Umbes 5- 20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik. Baktereemia puhul võib tekitada sepsist, endokardiiti, septilist artriiti, osteomüeliiti, meningiiti jne. Kahjustatud naha kaudu organismi sisenemine põhjustab tselluliiti, flegmooni, nekrotiseerivat fastsiiti, haavainfektsiooni. Kui nakatumine toimub erütrogeenset toksiini produtseeriva tüvega (faagikonversioon), on tulemuseks sarlakid. A grupi streptokokknakkuse
reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks.
ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõrreliste õietolm. Soovimatute ja potentsiaalselt ohtlike sissetungijatega, näiteks viiruste või bakteritega toimetulemiseks on organismil erinevaid kaitsestrateegiaid. Neist üheks on sissetungijate (allergeenide) kinnivõtmine antikehade abil ning nende kahjutuks tegemine. Antikehad kujutavad endast veres esinevat valkainet, mille organism on tootnud täpselt vastava antigeeni jaoks. Esimese kontakti käigus, kuni antikehade loomiseni, ei juhtu veel midagi. Kaitsja (immuunsüsteem) peab ründajat nii öelda alles tundma õppima. Joonis 1. Allergilise reaktsiooni tekkimine Järgmiste kontaktide korral tekib organismis äge kaitselaine. Antikehad ei ringle mitte ainult veres, vaid nad lähevad ka kudedesse. Lümfisüsteemis, nina- ja suulimaskestas,
5-7 toidu ning tarbitavad joogid vähemagusad. VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEKS KEHTIV TOITUMISSOOVITUS ,,VÄHEM RASVAST LIHA JA VORSTI, ROHKEM KARTULIT JA LEIBA" Sportlastele vähesoovitavad toiduained: Suhkur, maiustused (sokolaad, marmelaad, kompvekid, tort jne) Jahutooted (saiakesed, koogid, keeksid) Rasv ja rasvarikkad toiduained ning rohke rasvaga valmistatud road (pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane, snitsel, paneeritud road) Alkohol Süsivesikud Süsivesikud peavad andma 55-65% päevasest energiast. Hoiduda kommidest, limonaadidest, kookidest, tortidest jne. Tähtsamad süsivesikuterikkad toiduained: Teraviljatooted (täisteraleib, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müsli, herned, oad) Kartul Köögivili Puuvili (banaan, õun, kiivi, kuivatatud puuviljad, puuviljasiirupid) Süsivesikuid võiks tarbida kohe peale treeningut. Kiudained Sportlase toit peab sisaldama päevas 25-30g kiudaineid
epiteliaalsed membraanid), (2) luustik ehk skelett (luud, liigesed), (3) lihastik, (4) närvisüsteem (peaaju, seljaaju, närvid), (5) sisenõristus ehk endokriinsüsteem (hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e. munandid), (6) vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem (süda, veresoonkond), (7) lümfisüsteem (lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid), (8) hingamissüsteem (nina, neel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud), (9) seedesüsteem (primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool; sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre), (10) erituselundkond (neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti), (11) suguelundkond (mehed: gonaadid (testis e. munand), seemnejuha, kusejuha, lisaorganid: eesnääre; naised: gonaadid (munasarjad), lisaorganid: emakas, munajuha, tupp). 3
annaabi.ee 
