Kaitseala kuulub Natura 2000 kaitsealade võrku, kuna Piiumetsa on elupaigaks metsisele, soo- ja must toonekurele ning tedrele ja kaljukotkale (Sokk, 2003). Kaitseala asukoht Piiumetsa sookaitseala asub Kõrvemaa maastikurajoonis, Raplamaal Kaiu ja Käru ning Järvamaal Väätsa vallas. Soost idas kulgeb Paide - Kuimetsa maantee ja Pärnu jõgikonda kuuluv Piiumetsa ehk Lintsi jõgi. Soost lääne pool voolab Käru jõgi (Reier ja Kukk, 2000). Tegemist on ovaalse, kirde-edelasuunal väljavenitatud sooga. Suurema osa moodustab rohkete laugastega lageraba. Raba suhteline kõrgus on üle 2m ja absoluutne kõrgus 67m. 4 Turbalasundi keskmine sügavus on 2,8 meetrit, suurim 5 meetrit (Reier ja Kukk, 2000). Kaitseala serva jääb metsise püsielupaik, rabas pesitsevad sookured (EELIS). Sookaitseala pindala on 554 ha (EELIS)
nende tükid (joonis 1). Setend on karbipoolmete tumedast värvusest tingitult kohati tumehall ning meenutab konglomeraati (nn ooboluskonglomeraat) (joonis 1). (www.ut.ee) Pärast rikastamist on fosforiidimaak lähteaineks fosforväetistele, nagu fosforiidijahu, superfosfaat ja granuleeritud superfosfaat. Peale selle toodeti superfosfaadi tootmisjääkidest „valget tahma” kummitööstusele ning naatriumsilikofluoriidi taimekahjurite tõrjeks. (Lauringson, Reier, 1981) 1. MIS ON FOSFORIIT? Fosforiit ehk oobolusliivakivi mineraalne koostis on suhteliselt vaene: kaks põhilist komponenti on kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat (täpsemalt fluorokarbonaatapatiit). Viimastest koosnevad käsijalgsete ehk brahhipoodide (perekonnad Obolus, Schmidtites jt) kojad. Nende hulgas on harva säilinud terveid poolmeid, enamasti on tegemist karpide tükkidega (joonis 1), millest väiksemad kannavad detriidi nime
Eesti Loodus, 6 Keppard. V. 1999. Tuulepesad kaskedel. Eesti Loodus,2/3 Kokasaar. U. 1999. Kasemahl joogiks-miks ka mitte. Eesti Loodus,4 Laas. E. 1987. Dendroloogia. Tln. Marandi.T.,Pedaste.M.,Sarapuu.T.2000Eesti taimed. TÜ MRI Masing.V.,Rebane.H.1996.Kase aasta. Tln. Paju.A.1999. Urvaplaastrist kodutohter. Eesti Loodus,2/3 Parmasto,E.1999. Talvel kaasikusse seenele. Eesti Loodus 2/3 Puss,F.1999. Eesti vägevaimad arukased. Eesti Loodus,5 Rebane,H.1999. Kask, meie lemmikpuu. Eesti Loodus,1 Reier,Ü.1999. Mahlakask. Eesti Loodus,4 Reier,Ü.1999. Suviste kask. Eesti Loodus,5
a.) Eesti talvistel kergejõustikumeistrivõistlustel võitis naiste kõrgushüppe tulemusega 1.85 Anna Iljustsenko.Teise koha sai Liisa Haabpiht (1.65) ja kolmanda Margarita Barankova (1.60). 2.2 Euroopa karikavõistlus Toimus Soomes, Jyväskyläs 2008 aastal. Kõrgushüppes esinesid Eesti naised tagasihoidlikud. Parimana ületas Moonika Kallas 1.69, millega tõusis 1747 punktiga üldarvestuses eestlannadest parimale, 16. kohale. Ebe Reier ületas 1.66 ja on pärast kahte ala 1737 punktiga 17. kohal. Naiskonna esinumber Kaie Kand ületas 1.66, mis jääb ta isiklikule tippmargile 9 cm alla. Kand jätkab 1724 punktiga 19. kohal.
Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursuse esimene ruum asus AS A.M.Lutheri uue mööblivabriku keldrikorrusele. Hoone arhitekt oli N.Vassiljev. Hoone ise asub Vana-Lõuna tänav 39. Tänapäeval asub selle asemel korterelamu. Selle kõrval asub ka OÜ Pagaripoisid. Keldrikorrusel sai õppida masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust ning arhitektuuri. 27. detsembril 1918. aastal astus Karl Ipsberg ametist tagasi ning uueks juhiks valiti Hermann Voldemar Reier, kes sündis 14. mail 1878. aastal Uue-Võidu vallas ning suri 29. oktoobril 1951. aastal Narva vangilaagris. Reier oli Eesti insener ning haridustegelane. Ta lõpetas Saksamaal 1901. aastal Sterlitzi Tehnikumi elektrotehnikaeriala ning 1923. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektuurieriala. Aasta pärast uue juhi valimist andis riigi sõjavõimud õppeasutusele uued ruumid Kanuti Gildi majas, mis asus Pikal tänaval. Tänu uutele ruumidele lisandusid ka uued erialad.
.......................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras...............................................................................................................5 2.KEHRA NOORTETREENERID LÄBI AEGADE................................................................7 2.1 Elmar Reier......................................................................................................................7 2.2 Heino Ojasoo...................................................................................................................7 2.3 Evi Lauer.........................................................................................................................8 2.4 Urmo Sitsi..................................................................................
Cafe Josephine Kristina Uibukant 10.A klass Suured asjad saavad sageli alguse juhusest või detailist. Väike vanalinnakohvik on just üks neid näiteid, kus pintsak nööbi ümber on õmmeldud. Kõik siin sai alguse sellest, et sokolaadimeister ja kohvikupidaja Peeter Reier, keda enam ehk teatakse Pierre'i nime järgi, sattus Vividi salongis nägema luksuslikku Itaalia köögimööblit. Köök Pierre'i niivõrd ei köitnudki, kuivõrd kullakarvaline klaas, mida seejuures oli kasutatud - klaasi tagumine pool oli siiruviiruline ja kullakarvaline, otsekui oleks sulametalli sisse värvi segatud. Pierre'il tekkis mõte kasutada sätendavat klaasi oma sokolaadiesitlustel. Tavaliselt valatakse kuum sokolaad marmorplaadile, mis on küll ka väga väärikas materjal, kuid
ehitusmaterjalid. · Kõigest mõnikümmend aastat hiljem toimus aga radikaalne keskkondlik muutus: nõukogude ideoloogia kohaselt tuli likvideerida erinevused linna ja maa vahel ning ehituse täieliku industrialiseerimisega hakati seda ka usinalt teostama. Mõningaid pildinäiteid .. Pildid tehtud Tallinnast, täpne asukoht teadmata. Kes tunneb ära? Monteeritav puitelamu 1921. aastast pärit, tööstusnäitusel Tallinnas. Inseneriks H. Reier. Pilt Tsirkus: Vanemad tallinlased mäletavad veel Lenini, tänase Rävala puiestee ja Kaubamaja tänava nurgal trollipeatuste juures asunu puust tsirkust. 20. sajandi esimesel kümnendil asus puust tsirkusehoone Uuel turul, tänase Tammsaare pargi kohal. See periood jäi aga lühikeseks.Ajaloolise Sibulaküla südameks olid sajandi eest Rävala puiestee kohal kulgenud Väike-Tartu ja Väike-Pärnu maantee, mis said kokku tänase Solarise keskuse juures
Unimaguna peamised kasvatuspiirkonnad on nn kuldne kolmnurk Tai, Myanmar ja Laos - ning nn kuldne poolkuu, kuhu kuuluvad Afganistan, Pakistan ja Iraan. (Rauli koduleht, 2013) Kuna ta on nii vana kultuurtaim, siis pole tema looduslik levila täpselt teada. Pole teada ka asjaolu, et kas unimagun levis läänest itta või vastupidi. Kupraleiud näitavad, et Hispaanias tunti seda taime juba 4500 aastat tagasi, Kesk-Euroopas kiviajal. Sumeritel olid moonid pühad taimed.(Ülle Reier, 2005). Oopiumi tunti tõenäoliselt juba Vanas Egiptuses 6000 aastat tagasi. (Andres Meos, 2005). Aastal 330 e.m.a. toob Aleksander Suur oopiumi Pärsiasse ja Indiasse (Moonid, 2013) Inglismaa ja Prantsusmaa kehtestasid 19. sajandil oopiumikaubanduses Hiinaga kaubavahetuse üle monopoolse kontrolli, mis viis selleni, et hiinlastel muutus uimasti kuritarvitamine väga laialdaseks. Euroopas oli oopiumi suitsetamist märksa vähem. (Rauli koduleht, 2013) Oopiumist isoleeris 1806
Tallinna Prantsuse Lütseum Anton Adoson Fototöö Minu vanaema fotokogu Juhendaja : Liis Reier Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus...........................................lk 3 Foto 1.....................................................lk 4 Foto 2.....................................................lk 5 Foto 3.....................................................lk 6 Foto 4 ja 5..............................................lk 7 Foto 6.....................................................lk 8 Kokkuvõte.............................................lk 9
Kuidas otsingu läbi viite? Valisin majandus, poliitika, õigus ning sisestasin märksõnaotsingusse logistika. Sain ühe vaste, milles omakorda on 1118 kirjet. 12. Leidke ajakirjas Toiduäri ilmunud artiklid sokolaadist. Mitu artiklit leiate? Esitage artiklite kirjed. Kuidas otsingu läbi viite? Valin Varia ning kirjutan väljaandeks Toiduäri ning märksõnaks shokolaad. Sõnaga sokolaad vasteid ei tule. Saan 2 vastet. Soans, K. (2003). Peeter Reier harib shokolaadipõldu. Toiduäri, nr. 2, lk 4850. Miks shokolaadidel on vahed vahel.... (2003). Toiduäri, nr. 6, lk 1617. 13. Leidke venekeelseid artikleid, mis on ilmunud aastatel 19992007, keelemängude kohta. Esitage kirjed. Kuidas otsingu läbi viite? Teras Georg. 2003. Stan zlatoustom. Vesti. 15. Siig Ilona.1999. Igrasorevnovanije kak sposob obogashtshenija slovarja mladshihh shkolnikov. Võõrkeeled kultuuridevahelises kontekstis. Tartu. 167176.
Kuidas otsingu läbi viite? Varia kategooria, nimeloend, otsinimeks Merino. 30 artikli autor, 1 koostaja, 8 intervjueerija 8. Leidke ajakirjas Toiduäri ilmunud artiklid sokolaadist. Mitu artiklit leiate? Esitage artiklite kirjed. Kuidas otsingu läbi viite? Varia kategooria. Kompleksotsing. Näita ainult ajakirjade artikleid, sorteeri nime järgi. Väljaandeks Toiduäri, märksõnaks shokolaad(märksõnu saab otsida ka märksõnaloendist). Soans, K. (2003). Peeter Reier harib shokolaadipõldu. Toiduäri, 2, 48-50. Andmebaas ISE. Miks shokolaadidel on vahed vahel...(2003). Toiduäri, 6, 16-17. Andmebaas ISE. 9.10. Küsimusele leidke vastused RRi uuendatud andmebaasi ISE (http://ise.elnet.ee) vahendusel. 9. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal, mitu leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Märksõnaks panen infootsing. Keel eesti keel, väljaande tüüp kogumik, artikli tüüp artikkel. Sain 5 tulemust.
Kunstiajalugu, tunnikonspekt 1, õpetaja Liis Reier Kultuur ja kunst Kultuur(lad cultura ` viljelus, harimine) – inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate ainelste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset. Kultuur Aineline e materiaalne kultuur Vaimne kultuur Tehnika Teadus Tootmisvahendid Kunst Materiaalsed väärtused Filosoofia Kõlblus Haridus Kunst on inimtegevuse liik, milles avaldub inimese üldine loomejõud. Kunst on tegelikkuse peegeldamine või taasloomine. Kunsti aineks on elu kogu oma mitmekülgsuses, mida töötleb ja peegeldab kunstnik erilises vormis – kunstilistes kujundites ehk kunstikeeles. Kunstil...
täiskasvanuid jäljendades. Tegevuse läbiviimist iseloomustab see, et pedagoog ei "organiseeri" lapsi tegutsema, vaid alustab ise millegi tegemist ning loob lastele võimaluse endaga liituda ja seda jäljendada. (Gustavson 2004) Waldorfmetoodika põhimõtteks on, et maailm on hea, lapsepõlv on tähtis mänguaeg, igal lapsel on käia oma tee ja täiskasvanud on abivalmid saatjad ning eeskuju andjad (Reier 2012). Väikesed lapsed vajavad keskkonda, kus nende kasvamist toetatakse, kus arvestatakse, et iga laps on eripärane, kus lapsed saavad olla vabad selleks, et tegeleda selle kõige tähtsamaga: kasvada ja olla õnnelikud. (Erakool Läte) . Kasutatud kirjandus: Gustavson, M. 2004. Laste aeg laste aed. Tallinn: PreMark. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. 2005. Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn:AS Medicina. Vabaduskasvatus. Rudolf Steineri pedagoogika. 1992
"Tagasitee" (1931, "Der Weg zurück"; eesti keeles 1994; tõlkija Uno Liivaku) "Kolm sõpra" (1937, "Drei Kameraden"; eesti keeles 1992, kordustrükk 2007; tõlkija Lydia Riikoja) ISBN 5-450-01791-X "Armasta oma ligimest" (1940, "Liebe Deinen Nächsten"; eesti keeles 1994; tõlkija Asta Blumenfeld) "Arc de Triomphe" (1946; eesti keeles 1975, kordustrükk 1976, 2004; tõlkija Viktor Tomberg) "Elusäde" (1952, "Der Funke Leben"; eesti keeles 1996; tõlkija Alfred Reier) "Aeg antud elada, aeg antud surra" (1954, "Zeit zu leben und Zeit zu sterben"; eesti keeles 1959, kordustrükk 1993; tõlkija Viktor Tomberg) "Must obelisk" (1956, "Der schwarze Obelisk"; eesti keeles 1992; tõlkija Uno Liivaku) "Taeval ei ole soosikuid" (1961, "Geborgtes Leben"; eesti keeles 1991; tõlkijad Tarvi Talv ja Tiiu Kokla) "Lissaboni öö" (1962, "Die Nacht von Lissabon"; eesti keeles 1964,
Ajalugu 9. klass tunnikonspekt 11, õpetaja Liis Reier Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala ...
Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi. Puitmaterjali valikul tuleb kandvas konstruktsioonis kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kus ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik ehitaja ning kompetentne ehitusjärelvalve Niiskus võib rikkuda elamise 17.11.2004 Teet Reier Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused võivad ilmsiks tulla hiljem ning olla tunduvalt kulukamad kui vaid värviparanduste tegemine. Kodumajatehase ASi arendusdirektori Elar Vilti arvates võib konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse väljakuivamise või väljakuivamatuse mõju olla üsna erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse
Sarapuu, T. jt. 2015. eLoodus/ NatureGate. Taimed. Kasutatud: 10.12.2015 http://e.loodus.ee/ Köhler, H.A & Pabst, G.1887. Köhler’s Medizinal- Pflanzen. Germany: Franz Kohler „Gera- Untermhaus“ Meitern, H. 2009. Mürktaimed. Kasutatud: 10.12.2015 https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/murktaimed/id-1152 Pedaste, M, Marandi, T, Sarapuu, T & Toom, M. 2008, viimati täiendatud 2011. Eesti taimed.Mürktaimed. Kasutatud: 10.12.2015. http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html Reier, Ü. 2010. Ettevaatust: paljud kevadlilled on mürgised. Eesti Loodus. 2010. 27-31 Sõukand, R.(2002). Mürktaimed. Kasutatud 10.12.2015 http://www.folklore.ee/~renata/myrk/taimed.html Thomé, O.W. 1885. Flora von Deutchland, Österreich und der Schweiz. Gera, Zezschwitz 11
Tallinna Prantsuse Lütseum Karl - Johannes Kalma Saksamaa aastatel 1600 - 1914 Õpetaja : Liis Reier Tallinn 2011 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Saksamaa kuna tänapäeval on Saksamaa üks tähtsamaid riike maailmas ning uudistest pidevalt kuuleb Saksamaa saavutuste kohta kas majanduses, spordis või poliitikas. Kuna kuulen Saksamaa praeguste saavutuste kohta palju ja
Journal of Plant Biology, 52(6), 501510. http://doi.org/10.1007/s12374-009-9064-4 Kokanova-Nedialkova, Z., Kondeva-Burdina, M., Zheleva-Dimitrova, D., Tzankova, V., Nikolov, S., Heilmann, J., & Nedialkov, P. T. (2015). 6-Methoxyflavonol Glycosides with In Vitro Hepatoprotective Activity from Chenopodium bonus-henricus Roots. Natural Product Communications, 10(8), 137780. Kook, E., Vedler, E., Püssa, K., Kalamees, R., Reier, Ü., & Pihu, S. (2015). Intra-individual ITS polymorphism and hybridization in Pulmonaria obscura Dumort. and Pulmonaria angustifolia L. (Boraginaceae). Plant Systematics and Evolution, 301(3), 893910. http://doi.org/10.1007/s00606-014-1123-8 Koszalka, J., & Strzelczyk, J. E. (2015). Archaeobotanical reconstructions of field habitats and crops: the grange in Pomorzany near Kutno, 18th/19th c. Biodiversity Research and Conservation, 37(1). http://doi.org/10
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi
(Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Toimetaja(te) perekonnanimi, eesnime initsiaal(id) (Toim.). Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, leheküljed. Näide: Lagerspetz, M. (2005). Kodanikeühiskond ja turvalisus. Raska, E., Raitviir, T. (Toim.). Eesti edu hind: eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 179-186. Artikkel ajalehes Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev. Näide: Reier, L. (2012). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, 26. oktoober. Elektroonilised allikad Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri [allika tüüp (õppematerjal, pilt, video, e-raamat vms)]. Internetiaadress (materjalide vaatamise kuupäev). Näide: Uibu, K. (2010). Eesmärk, uurimisküsimus ja hüpotees [Elektrooniline õppematerjal]. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15086/index.html (29.04.2013).
is given.As an extension, 5scanreferto pp201-202of theS'sbookforthesame tapescript ask Ss to say the words/ phrases that theyusedto deducetheiranswers Tapescript for Exercise 33 (p. 78) -+ Seep. g1(T) AnswerKey(Seeoverprinted answers) Sscar reier' to p 202of theS'sbookforthesametapescr pt :: a , A s k5 st o l o o ka t t h e p i c t u r e sE l i c iwt h a t i sh a p p e n i n g Tapescript for Exercise 35a (p. 78)-+ Seep. g1(T) i n e a c h p i c t u r e S s w o r k i n p a i r sa n d a n s w e rt h e Ss::' ':':
is given.As an extension, 5scanreferto pp201-202of theS'sbookforthesame tapescript ask Ss to say the words/ phrases that theyusedto deducetheiranswers Tapescript for Exercise 33 (p. 78) -+ Seep. g1(T) AnswerKey(Seeoverprinted answers) Sscar reier' to p 202of theS'sbookforthesametapescr pt :: a , A s k5 st o l o o ka t t h e p i c t u r e sE l i c iwt h a t i sh a p p e n i n g Tapescript for Exercise 35a (p. 78)-+ Seep. g1(T) i n e a c h p i c t u r e S s w o r k i n p a i r sa n d a n s w e rt h e Ss::' ':':
is given.As an extension, 5scanreferto pp201-202of theS'sbookforthesame tapescript ask Ss to say the words/ phrases that theyusedto deducetheiranswers Tapescript for Exercise 33 (p. 78) -+ Seep. g1(T) AnswerKey(Seeoverprinted answers) Sscar reier' to p 202of theS'sbookforthesametapescr pt :: a , A s k5 st o l o o ka t t h e p i c t u r e sE l i c iwt h a t i sh a p p e n i n g Tapescript for Exercise 35a (p. 78)-+ Seep. g1(T) i n e a c h p i c t u r e S s w o r k i n p a i r sa n d a n s w e rt h e Ss::' ':':
is given.As an extension, 5scanreferto pp201-202of theS'sbookforthesame tapescript ask Ss to say the words/ phrases that theyusedto deducetheiranswers Tapescript for Exercise 33 (p. 78) -+ Seep. g1(T) AnswerKey(Seeoverprinted answers) Sscar reier' to p 202of theS'sbookforthesametapescr pt :: a , A s k5 st o l o o ka t t h e p i c t u r e sE l i c iwt h a t i sh a p p e n i n g Tapescript for Exercise 35a (p. 78)-+ Seep. g1(T) i n e a c h p i c t u r e S s w o r k i n p a i r sa n d a n s w e rt h e Ss::' ':':
annaabi.ee 
