Deduktiivse arutluskäigu kasutus – kirjatükisi algusosas lahatakse tees(juhtmõte) ja sellele järgnevad toetavad näited ja detailid, eesmärgiga anda edasi keerulisemad ideed arusaadavamal viisil. (Tutor Vista.) 3. „Akadeemiliste tekstide kirjutamine, nagu kirjutamine laiemalt, on õpitav oskus, mitte kaasasündinud anne. See tähendab, et igaüks saab oma kirjutamisoskust parandada. Mõistagi ei piisa oma kirjaliku väljendusoskuse parandamiseks selle või mõne muu materjali lugemisest, akadeemiliste tekstide kirjutamine tahab palju harjutamist. Lisaks sellele on väljendusoskuse arendamise juures oluline veel üks aspekt – saada teadlikuks kirjutamisprotsessist, s.o nendest etappidest ja tegevustest, mida hea teksti kirjutamine endas kätkeb. Siinses teavikus keskendutaksegi selle protsessi kirjeldamisele.“ (Akadeemilise Väljendusoskuse Keskus, 2013.) ALLIKAD
Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutamine, inglise keel Hindeid ei panda Olulisel kohal väljendusoskuse õppimine Põhikool e ungdomsskole Vanus 13-16 Klassid 8-10 Hinded 1-6 Valikained (keeled) Võimalus teha 10. klassi eksamid varem Keskkool e videregående skole Vanus 16-19 Kestab kolm aastat Teoorias vabatahtlik, praktikas peaaegu vältimatu U 90% õpilastest avalikes, 10% erakoolides Valik üldise ja kutseõppe vahel Kohustuslik IT-õpe Kõrgharidus Kestab kolm aastat või rohkem
Referaat Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused on täpsus, teksti tihedus, selgitav põhilaad, vastavus alusteksti väitevõrgustikule, korrektne tsiteerimine ja viitamine, hea lausestus, korrektne keel (Teksti ja kõneõpetus, 2003). Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Essee Essee definitsioon: Essee (pr essai katse, ingl essay), lühem üldarusaadav teadusliku või kirjandusliku sisuga kirjutis kunstipärases vormis ja vaimukas sõnastuses (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused: Sisu vastab pealkirjale kirjutaja valdab käsitletavat ainestikku, väited ja seisukohad on põhjendatud ning loogilised, ei kopeeri teiste
17:15-17:45 Käin poodides 17:45-18:00 Läheme Tokyo55te 18:00-20:30 Tähistame ema 43. sünnipäeva Tokyo55s 20:30-21:00 Lähen koju 21:00-23:00 Vaatan Discoveryt, pesen 23:00 Lähen magama 20.nov.2013 (kolmapäev) 23:00-8:30 Uni, magan 8:30-9:00 Pesen, söön hommikust, riietun 9:00-9:30 Lähen ülikooli 9:30-11:45 Disk.mat. loeng 12:00-14:15 Väljendusoskuse harjutustund 14:15-14:45 Lõuna 15:00-15:30 Arvutikasutaja täiendusõppe kaitmine 16:00-19:15 Füüsika täiendusõpe 19:15-19:30 Lähen toidupoodi 19:30-20:00 Poes 20:00-20:15 Lähen koju 20:15-22:45 Õpin, vestlen sõpradega facebookis 22:45-23:00 Pesen 23:00 Lähen magama 21.nov.2013 (neljapäev) 23:00-8:30 Uni, magan
Rumalus asub ette, et teda nähtaks, tarkus asub taha, et ise näha. /C. Silva/ Iga inimene on erinev mõttelaadi, käitumise ja väljendusoskuse poolest. Sellest tulenevalt tekivad lahkhelid erinevate isikuomadustega inimeste vahel ja ühesugused koonduvad- tavapärasest hallist massist tuleb esile eliit. Väiksemas mastaabis võib kujutada seda koolis klassisiseselt, suuremas- terve ühiskonna näitel. Alati ei ole need suured sõnapruukijad kõige targemad, aga hea sõnaoskusega suudavad ka nemad palju korda saata. Ajaloost Teine maailmasõda on otseselt kahe ambitsioonika ja sõnaosava liidri esiletulemise ja oma mõjuvõimu
Tema tundmine ja tema seostamine looga isiklikult. Eeldades, et loos on midagi isiklikku Autorist, et ta kui samastub loo enesega. Tänapäeval aga sünnib autor iga oma looga uuesti. Autor justkui loob nii enda kui ka teose või vastupidi? Seega ei saa me enam pilti maailmast endast vaid väljamõeldisest. Teostel poleks nagu enam sisu vaid on jutt, sõnad reas. Nüüdisajal eristab autoreid vaid teksti vorm, mitte sisu. Autorid erinevad üksteisest vaid väljendusoskuse, väljendusviis poolest. Sellegipoolest ei ole tekst vaid hunnik sõnu või tähti. Sinna on põimitud maailma ja inimeste erinevused ja sarnasused. Samas pole neist ükski algupärane vaid nad kõik on kui erinevate kultuuride kogum. Justkui kõik teosed oleks kopeeritud, muutes teksti vaid natuke siit ja sealt ning segades selle olemust. Antu näiteks võib tuua Thomas de Quincey, kes kirjutas Baudelairest kreeka keeles nii keeruliselt, et selle mõistmiseks kirjtas ta ka eraldi sõnaraamatu
Lapse arengu etapid 23.01.13 24.01.13. 25.02.13. 27.02.13. 02.04.13. - REFERAAT 10 akadeemilist tundi Referaat (kolmestes meeskondades) Kirjalik esitlus ja suuline presentatsioon Teema teatada 25.02.13.koos meeskondadega Hindamine Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele. Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi. Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks. Lisada ei tohi ka omapoolseid seisukohti. Referaat http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf Peatükk 3
Karin Valt 01.2014 Eesti keele suulise ja kirjaliku väljendusoskuse eneseanalüüs Kirjalik eneseanalüüs Tugevused: Minu esimeseks tugevuseks kirjalikes töödes on korrektne vormistus. Lõpetan tööd sellega, kas olen vormistusnõuded täitnud, näiteks oluline on rööpjoonduse olemasolu ja et lõigud oleksid enam-vähem ühepikkused. Pean seda tähtsaks, sest töö hindamisel on esmamulje oluline faktor. Töö esimesel peale vaatamisel, peab see nägema välja korrektne ning lugemist soosiv
Lindude ja Elund, mille enamiku abil toidab roomajate imetaja oma paljunemisvii poegi s Kasutatud allikas: Mõistebingo, 15. november 2009, aadressil: http://www.box.net/shared/fa7rk1xzgu KUULEN-NÄEN-TUNNEN Eesmärk: Kinnistada inimese meeli. Väljendusoskuse arendamine. Vajalikud vahendid: Valmistada mängualused piltidega ja meisterdada täring. Selle saab teha näiteks vanast mänguklotsist või täringust, kui liimida klotside külge suu, silmad, nina, käed, kõrvad. Üks külg jääb valgeks. Vaja läheb veel 45 nööpi, kivikest vms. Kirjeldus: Iga mängija valivab endale mängualuse. Täringut veeretatakse kordamööda. Kui täringul tuleb suu pilt, leiab mängija oma mängualusel mõne eseme, mida saab maitsta ning katab
ehituslikud ja 2) Arutelu: millised paljunemine. elukutsete kirjeldus selgroogsetest talitluslikud erinevused Keeleõpetus: loomadest. elukutsed on võrreldes selgroogsete tihedasti seotud väljendusoskuse loomadega arendamine, võrdlemine taimedega? Mõisted: rakk ja üldistamine, jooniste 3) Iseseisev töö: ja piltide kirjeldamine. Venni
· Poiss on väga valiv toidu suhtes · Mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult · Enamasti meeldib poisile veeta aega üksi · Sõnalise kontakti saavutamine poisiga on keeruline Situatsiooni seos vastava psüühikahäire olemusega: Autismile on tüüpilised lapse kõnehäired, mille tõttu on haigega sõnalise kontakti saavutamine raskendatud. Autistlikud lapsed ei omanda kunagi piisavat sõnalist väljendusoskust. Väljendusoskuse piiratuse tõttu ei tule teiste lastega mängimisest suurt midagi välja ja seda ka vähese loomingulisuse ja mängulisuse kujutlusvõime vaesuse tõttu. Seetõttu mängivad autistlikud lapsed sageli üksi. Paljudel autistlikel lastel ilmnevad kinnismõtted, mis avalduvad näiteks mingi tegevuse pidevas kordamises (nt poiss 4 eelistab viibida tualettrummis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist). Suur
Milline teooria tunnus on kõige olulisem Karl Popperi väitel? Karl Popper väitis, et teooria saabki olla ainult hüpotees. Kogemuse abil ei ole võimalik hüpoteesi tõesust kindlaks teha, küll aga ümber lükata. Nimetage kolm uurimistöö põhieesmärki ning nende uurimis küsimusi ? · erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemuste omandamine, · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine, · töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamise oskuste omandamine. Mida uurida-uurimuse planeerimine-andmete analüüsimine-andmete esitamine Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? Kvantitatiivsed uuringud keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele meetiditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid. Milles seisneb kvalitatiivse uurimismeetodi põhiidee
arhiivindusest, kutse-eetikast, majandusest, organisatsiooni toimemehhanismidest, juhtimisest ja psühholoogiast. Ta peab väga hästi kursis olema oma valdkonda puudutava seadusandlusega. Intervjuudeks töölesoovijatega peab ta valdama intervjueerimismetoodikat ja suutma saadud vastuste põhjal õigeid valikuid langetada. Personalitöötaja peab olema meeldiva ja viisaka käitumise, salliva suhtumise, hea suhtlemis- ja väljendusoskuse ning korrektse välimusega. Ta peab oskama kasutada bürootehnikat, töötada erinevate arvutiprogrammidega ja valdama võõrkeeli (inglise, vene). Iseseisvus, eesmärgipärasus, algatus-, organiseerimis-, sünteesi- ja analüüsivõime on personalijuhi töös suur pluss. Rasketest olukordadest aitavad välja tulla hea huumorimeel ja loovus. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused?
sisulist tagasisidet. Tekstis viidatud kirjandusallikate loendi leiad õpiobjekti lõpust. Hea kirjatöö valmimise eeldused Järgnevalt tutvustan eeldusi, mis on minu arvates universaalsed mistahes arutleva teksti kirjutamiseks. Kui mõni eeldustest on täitmata, siis filosoofia ainesega tegelemine ei pruugi aidata. Kirjaliku väljendusoskuse ABC Akadeemiline kirjaoskus Kriitiline mõtlemine Materjali tundmine Filosoofiliste tekstide lugemine Filosoofiaessee eripära Filosoofiaessee on arutlev, argumentatiivne tekst, mille skeletiks on väited. Tiiu
emotsionaalselt on ta tegelikult ikka veel laps. Ta vajab armastust ja tunnustust ennekõike oma vanematelt. Ilma selle hindamatu kindlustundeta, mis tekib, kui teismeline tajub oma vanemate toetust, ei püüa ta anda endast parimat. Seega peavadki vanemad hoolima ja armastama oma last sellisena, nagu ta on. Suurim viga, mida teismeliste vanemad teevad ongi see, kui lapsed ei tunne, et neist hoolitakse ja armastatakse tingimusteta. Tihti jääb see just vanemate väljendusoskuse taha kinni.4 1http://www.triintomingas.fie.ee/Artiklid/Murdeiga/Murdeiga%20ning%20sellega%20kaasnevad %20identiteediotsingud.htm 2 Campbell, R. Meie teismeline. Raamat kristlikust kasvatusest. Logos. Tallinn 1996, lk. 9 3 Grant, W. 13 kuni 19. Näpunäiteid vanematele, kuidas mõista teismelist. Sinisukk. Tallinn 1998, lk. 20 4 Campbell 1996, lk.9 Loomulikult on olukordi kui nad panevad vanemate kannatuse proovile. Sel hetkel tundub
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud,
● iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada õppekava raamides omandatud teadmisi; ● oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mis tahes ainevaldkonda. Uurimistöö põhieesmärkideks on: ● erialase teaduskirjanduse läbitöötamise ja andmete kogumise ning nendega töötamise kogemuse omandamine; ● korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeel ja eriala terminoloogia) omandamine; 3 ● töö korrektse vormistamisoskuse omandamine; ● õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemise arendamine. 1.2 Töö korraldus Juhendaja tuleb leida oma kooli õpetajate seast, tööl võib olla kaasjuhendajaks antud valdkonna tuntud kõrgharidusega spetsialist väljastpoolt kooli, kui valiku kiidab heaks sama aine (valdkonna) õpetaja
Kokkuvõttes kunstiteoste ja kujutiste näitamisel, vaatlemisel ja piltide üle või piltide põhjal arutlemisel on kolm peamist eesmärki: 1. avatud kontakti loomine visuaalse kultuuriga, sealhulgas professionaalse kunsti ja tarbekujutistega (selle tulemusel tajub õpilane kunsti kui midagi avatut ja ligipääsetavat); 2. silmaringi laiendamine, maailma temaatilise mitmekülgsuse aktsepteerimine; 3. avatud eluhoiaku loomine, sellega koos kriitilise mõtlemise, märkamis- ja väljendusoskuse ning enesekindluse arendamine. Joonis 1. Kunstiteose vaatamise ja analüüsi eesmärgid Rõhuasetused põhikoolis Põhikoolis näidatakse ja vaadatakse erinevaid pilte eelkõige tänu vajadusele illustreerida kas: a) mingit kunstiga seotud küsimust (stiil, tehnika, koloriit, zanr, stilisatsioon) arendab teadmisi professionaalsest kunstist ja nii sõnalisest kui pildilisest väljendusoskusest;
tähenduse mõistmine. Kõnekäändude ja vanasõnade epiteet, tähenduse seletamine, selle mõistukõne, võrdlev ja eristav seostamine riim, tänapäeva elunähtustega. rütm, Riimide leidmine ja loomine. sümbol, Luuletuse rütmi ja kõla võrdlus, tunnetamine. Luuleteksti tõlgendamine. Esitamine Oma kujundliku esitab peast luuletuse, lühikese väljendusoskuse hindamine ja proosateksti, jälgides esituse arendamine. ladusust, selgust ja Teose mõistmiseks vajaliku tekstitäpsust. metakeele tundmine Imemuinasjutu sisutunnused. Hiiu- ja vägilasmuistendi tunnused. Vanasõna ja kõnekäänu olemus. Ajaloolise jutustuse tunnused. Teose teema ja idee. Probleemi olemus. Tüüptegelane. ajalooline Omalooming
kogemus: millegi läbielamine, õppekäik, mingi töö tegemine jne. Hiljem kogetut analüüsitakse. Võetakse aeg maha, peatutakse ja mõeldakse, mis see oli, milline tähendus sündmusel õppija jaoks on ja mida sellest õpiti. Raporti meetodi puhul kasutatakse läbikirjutamist. Meetod on kasulik, kuna: aitab õppijal keskenduda kogetule ja seda süsteemselt esitada, aitab kaasa õppija analüüsioskuse ja süstematiseerimisoskuse arendamisele, aitab kaasa kirjaliku väljendusoskuse arendamisele, arendab õppija reflekteerimisoskust sh oma tunnete peegeldamise oskust, võimaldab õppijal jälgida enda arengut kogetu järel, võimaldab kasutada teiste õppijate kogemusi õppimiseks, arendab esitlemisoskust ja esinemisjulgust. Meetodi rakendamine Raporteid võib koostada praktilise õppe kohta koolis või ettevõttes, projektitööde kohta, õppekäikude kohta jne.
Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks. 4. Keelekümblusmudelid Eestis Eestis rakendatakse kahte keelekümbluse metoodikat, milleks on hiline keelekümblus ja varane keelekümblus. Hilis-keelekümblus algab 6. klassist, varane aga juba lasteaias. Mõlema puhul on tegemist kakskeelset haridust rikastava õppevormiga, mis lisaks põhiõppele annab õpilasele hea väljendusoskuse ka teises keeles. 4.1. Varane keelekümblus Varase keelekümbluse programmidega alustatakse lasteaias või esimeses klassis, kui õpilased on umbes viieaastased. Varase täieliku keelekümblusprogrammi korral toimub kogu õpetus esimesest kolmanda või neljanda klassini teises keeles. Esimese keele õpetus algab keeletundidega vastavalt õppekavale. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt
Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja tulemused, tule- muste üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö põhieesmärkideks on · erialase teaduskirjanduse ning andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuste omandamine; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamisoskuse omandamine. Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb eristada
Uurimustöö on uurimusliku suunitlusega. Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja töö hüpoteesid, uurimismetoodika ning –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; töö korrektse vormistusoskuse omandamine. Uurimistöö vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa. Uurimistöö orienteeruvaks mahuks tiitellehe ja lisadeta on 15 - 20 lk. Uurimustöö kirjutamisel on õpilasele toeks juhendaja. Juhendaja aitab teema valikul, suunab allikmaterjalide otsimisel, abistab vormistamisel ja töö käigus tekkivate küsimuste puhul.
ja andmeid ning neid töödelda. Kuidas seostada teooria uurimusliku osaga; · anda õpilasele võimalus uurida põhjalikumalt mõnd probleemi või ainevaldkonda; · suurendada õpilase oskust iseseisvalt mõelda, luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid; julgust avaldada oma arvamust ja võtta vastu otsuseid; · arendada õpilase koostöö- ja ajaplaneerimisoskust; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · teadustöö korrektse vormistusoskuse omandamine; · suurendada õpilase avaliku esinemise kogemust uurimistöö kaitsmise kaudu. 6 3. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: · uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö
Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Kuid see - kuidas inimene oskab leida sõnu, millisesse vormi ta neid paneb, kuidas seda mõistavad teised inimesed - aitab juba kaasa infovahetuse efektiivsemaks muutmisele ja isikliku edu saavutamisele. Selge on, et julgus suhelda areneb just suheldes. Suhtlemisjulgus on ju sotsiaalses elus hakkama saamise peamisi eeldusi ning selle arendamine tuleb igale inimesele alati kasuks. Selle isiksuseomaduse puhul võiks mõningaid paralleele tõmmata väljendusoskuse ja enesekindlusega, aga ka pealehakkamise ja individuaalse säraga. Erinevates valdkondades vajaminev suhtlemisoskus varieerub vastavalt töö valdkonnale. Näiteks diplomaadi suhtlemisstiil nõuab omi reeglid ja oma etiketti, samas kui müüja ametis oleva inimese puhul vaevalt need nõudmised vajalikuks osutuvad. Suhtlemisjulgus areneb igal töökohal vastavalt selle ameti spetsiifikale ning uute teadmiste ja oskuste omandamise käigus.
ning põhiteksti maht on vähemalt vastavalt 20 ja 40 lehekülge. Lisa maht ei ole piiratud. Lõputööd esitatakse kõvaköites, mille esimene ja viimane leht on tühjad (kokkuleppel juhendajaga ka pehmeköites, mille esimene leht on tiitelleht). 1.6. Töö retsenseerimine ja kaitsmine Retsensent hindab vormistatud üliõpilastööd nii töö teoreetilise, praktilise taseme, õigekeelsuse, erialase väljendusoskuse kui ka kirjaliku ja tehnilise vormistamise korrektsuse osas. Retsensent hindab töö sisu puhul: 1) pealkirja vastavust teemale; 2) sisu vastavust teemale ja püstitatud eesmärgile; 3) teema aktuaalsust ja uudsust; 4) ülesehituse loogilisust; 5) autoripoolseid seisukohti; 6) algandmete usaldatavust (autentsust) ja kontrollitavust; 7) töö teoreetilist ja praktilist väärtust; 8) teemakohase kirjanduse kasutamist. Töö vormistuses hinnatakse:
Essee kirjalikul vormistamisel lähtuda käesolevast juhendist. Essee orienteeruv maht ilma tiitellehe ja kasutatud kirjanduse loeteluta on 1-5 lehekülge. Vajadusel annab konkreetsemad suunised õppeaine õppejõud. 2.1.2. Referaat Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele. Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu probleeme tõstatama ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi. Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks ning samuti ei tohi lisada omapoolseid seisukohti.
annaabi.ee 
