1. Kohus võib kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Minu arust on see küll vähe, mõne kindla teo eest, mis on korda seatud. Näiteks kui keegi tapab väga rängalt ja tahtlikult kellegi ära, siis ta kõige hullemal juhul saab ta eluaegse vangisutse ja sealt saab ta ka välja kui ta heal käitumisel on. 2. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Minu arvates võiks rahatrahvid olla kindlasti suuremad ja neid võiks jagada rohkem ikka neile, kes midagi hullemat teinud on, näiteks kui antakse kellegile mingisugune vangistuse aeg, siis oleks mõistlik, et peale kohtukulude kinni maksmise peaks ta ka suure rahatrahvi maksma. 3. Kuni kaheaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu vangistuse võib kohus asendada üldkasuliku tööga
Vastutus Juriidiline isik Füüsiline isik tegu karistus tegu karistus Piraatkoopiaga Kui süüdlasele on Piraatkoopiaga Rahatrahviga kuni 300 kauplemine sama teo eest kauplemine trahviühikut (AutÕS § kohaldatud 811 lg 1). Trahviühik on väärteokaristust rahatrahvi baassumma, karistatakse juriidilist mille suurus on 60 isikut rahalise krooni (KarS § 47 lg 1). karistusega 50 000 Politseiprefektuur või kuni 250 000 000 kohus konfiskeerib
· Soorita relvaeksam. · Saad relvakandmise loa · Otsi endale jahindusklubi, kuhu pääsed liikmeks. JURIIDILISEL ISIKUL ON ÕIGUS... · ... saada jahipiirkonna kastutusõiguse luba · Luua oma jahiselts/ühing FÜÜSILISEL ISIKUL ON ÕIGUS... · ... jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. RIKKUMISED · ERAISIK 100-300 trahviühikut. · JURIIDILINE ISIK 3200 trahviühikut · Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. NÄITEKS... · § 60 Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumine · (1) Jahiloa andmise, tagastamise või jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumise eest · karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. · (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, · karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. · § 61
kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. 4. Kas teile antud juhtum on uuritud vastavalt seadusele? Juhtum uurimisel on korrektselt lähtutud töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Puudusi õnnetuse menetlemisel ei esinenud. 5. Kuidas trahvida juhtunut (kasutada TTOS seadust!)? Kuidas toimub hüvitamine? Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut(üks trahviühik on 60 krooni). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni. ord oli teine, siis vaatlen i kohaselt. a KH määrus)? viib läbi andjal öandja esitab a andja rakendab gestumise erviseseisundi ses sätestatud t. Puudusi uni 300 viga kuni 40 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008.a
rikkumine), maksude- ja tollivaldkonnaga seotud rikkumised (nt maksukohustuse varjamine, ümbrikupalga maksmine, sigarettide ebaseaduslik toimetamine/kaubitsemine), keskkonnaga seotud rikkumised (nt jäätmete ebaseaduslik ladestamine, keskkonnareostus jne). Väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul. Rahatrahvi suuruseks on 3 kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab määrata füüsilise isikule rahatrahve vahemikus 12-1200 eurot. Juriidilisele isikule määratav rahatrahvi määr on 32-32 000 eurot. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse määramise õigus on vaid kohtul. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga õigus valida, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Aresti alammäär on üks päev ning ülemmäär 30 päeva.
tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit. Relva ja laskemoona on keelatud kanda: 1) alkoholijoobes, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all; 2) koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul. KARISTUSED Trahviühik 60 EEK Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Relva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes või narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all karistatakse
vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. § 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 2. jagu Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. 3. jagu Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused § 49. Tegutsemiskeeld
elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega. Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60 krooni. Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil. Piraatkoopiaga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega
Kodifitseerimine: Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki vähemalt 14 aastane juhtimisõiguse äravõtmine. Väärtegu 30 päeva aresti Rahatrahv on füüsilisele isikule 3-300 trahviühikut Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid (4€/trahviühik) Juriidilisele isikule 32-32000€ muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Distsiplinaarsüüteod on teenistuse-, töö- või muu õigussuhte Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane). Juriidiline fakt kaudu organisatsiooniga seotud isiku poolt toime pandud on asjaolud, mis toovad kaasa õigusliku tagajärje. Sündmus on õigusvastased teod
Süütegu võib samuti olla tahtlik ja mittetahtlik. Erinevalt kuriteost(mis süüteo tõestamisel on alati karistatav) võib kohtuväline menetleja väärteo puhul piirduda hoiatusega, kui ta arvab, et sellest piisab isiku mõjutamiseks. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viissada tuhat krooni. [RT I 2007, 13, 69 jõust. 15.03.2007] § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KOHTUVÄLINE MENETLUS 1. jagu Hoiatamismenetlus § 53. Hoiatamismenetluse kohaldamine
mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. § 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 2. jaguVäärteo eest kohaldatavad põhikaristused 13. § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 32–32 000 eurot. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. § 156. Sõnumisaladuse rikkumine (1) Kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega.
· Töösuhte peatumine ehk töötaja ei pea tegema tööd: 1. Kokkuleppel: palgata puhkuse võtmine. 2. Ajutine töövõimekus: töötaja on haige 3. Puhkus: iga aasta korraline puhkus. 4. Töötaja võtab osa streigist. 5. Ajateenistuses viibimine. 6. Kui töötaja on arestis või vahi all.Kuritegude puhul vahistatakse.Maksimaalselt 6 kuud. Väärtegude puhul arest.30 päeva võib arestis olla.Väärtegude puhul rahatrahv, 3 kuni 300 trahviühikut.1 trahviühik on 4 eurot. Kuritegude rahakaristus on päevamäärades. 7. Joobes töötaja on töölt kõrvaldatud. · Töö- ja puhkeaeg:paragrahv 42 1. Vaba aega peab töötajale andma tööandja. Tuleb anda mõistlikult. Hea usu põhimõte. Vaba aja andmine on siis, kui on vaja arsti juurde minna, tehingut tegema 2. Täistööaeg on 8 tundi päevast, nädalas 40 tundi. Kui on lepitud kokku lühemat aega, siis nimetame seda osaliseks tööajaks. Lepingus on kirjas igapäevane puhkeaeg ehk
·1) kahe või enama isiku suhtes või ·2) noorema kui 18-aastase isiku suhtes, - ·Karistatakse 2-kuni 10-aastase vangistusega. haldussanktsioon ·Kohaldatakse väärtegude eest. Sätestatakse karistusseadustikus või muus seaduses. ·Liiklusseaduse par. 74.25 sõitmine vastassuunavööndis: mootorsõiduki poolt vastassuunavööndis sõitmise eest, välja arvatud juhul, kui see on liiklusnõuetes lubatud karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (trahviühik 60 krooni). näide ·Liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt. ·(1) Jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest karistatakse rahatraviga kuni 10 trahviühikut. distsiplinaarsanktsioon ·Karitus distsiplinaarsüüteole s.t töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud tegude eest. ·Süütegude liigid: ·1. Töökohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine ·2
Kohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 21. Maksuõigusrikkumise eest kohaldatavate karistuste üldpõhimõtted - Maksude maksmisest kõrvalehoidumine Füüsiline isik rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 13000 eurot - Maksukelmus Füüsiline isik rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 32000 eurot - Maksuhalduri tegevuse takistamine Füüsiline isik rahatrahv 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 3200 eurot Trahviühik 4 eurot 22. Käibemaksu maksumäärad Üldine käibemaksumäär on alates 2009. aasta 1. juulist 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest (KMS § 15 lg 1). Standardmäära rakendatakse käibemaksustamisel alati, kui puudub erisättest tulenev alus soodusmäära või maksuvabastuse rakendamiseks. Käibemaksumäär on 9% järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest: 1) raamat ja õppevahendina kasutatav töövihik, välja arvatud õppevahend, mille alus-, põhi-,
kirja pandud jne 5) ajateenistuses viibimine 6) töötaja joobes olek 7) töötaja viibib arestis(kui on tegemist väärteoga-148 seadust, kus on kirjas väärteod, karistatud on aga poolte seaduste alusel/karistuseks väärteo toime panemiseks, aresti võib määrata max 30 päeva või raharahv- 3-300 3 trahviühikut, üks trahviühik 4 eurot) või vahi all(kuriteod- vahistada võib kuni 6 kuuks, vangistus kuritegude puhul 1 kuu kuni 20 aastat) Töö- ja puhkeaeg Täistööaeg- 8 h päevas, 40 h nädalas Osaline tööaeg- see, kui päevas on vähem kui 8h tööaeg (lühiajaline töö) Alaealiste töö- vastavalt nende vanusele, 4-7h öötöö- kell 22.00-06.00, tasustamine- 1,25 kordselt Riigipühadel töötamine- makstakse topelttasu
väärtegusid. Põhikaristuseks rahatrahv või arest. Eriosas on sätestatud karistused vastavalt väärtusele, mida kaitstakse. Minnakse üldisest üksikule. Kuidas tuvastada kas on tegemist väärteoga või kuriteoga? Seadustik eristab neid sanktsioonide kaudu. Päevamäära arvestatakse süüdimõistetu keskmise sissetuleku ulatuses. 30-50 päevamäära Trahviühik on rahatrahvi baassumma. Üks trahviühik on 3.20 eurot. Hoiatustrahv ei ole karistus, sest see ei lähe karistusregistrisse kirja ja sellega ei teki karistuslikust. Vangistused ala (30 p- 20.a )määr algab sealt, kus lõpeb aresti ülemmäär (kuni 30 päeva). Mõlemal poolel on võimalik rakendada tingimisi karistust. Enamus segavaid lapsi, kes seda süsteemselt teevad on võimalik võtta vastutusele KarS § 262. Eriosa koosseisud.
13. Milline on hüvitise maksmise kord töösuhte lõpetamise korral? 1.kuu maksab tööandja keskmist töötasu ja edasi maksab töötukassa 2.kuud 14. Millistel tingimustel jääb tööleping kehtima ettevõtte ülemineku korral teisele omanikule? Igakord kui juhtkond vahetub 15. Kes ja mille üle teostab järelevalvet antud seaduse täitmise eest? Tööinspektsioon 16. Milline on vastutus seaduse eiramise eest tööandjale, töötajale? Rahatrahvid 17. Kui suur on trahviühik? 8 eurole 18. Kui suur on trahv, kui tööandja ei esita andmeid töötingimuste kohta, mis nõutud töölepinguseaduses? 19. Kui suur on trahv, kui tööandja sõlmib alaealisega töölepingu ja tööinspektor ei kiida seda heaks? 20. Kui suur on trahv tööandjale , kui ei võimaldata töötajale iganädalast puhkust? 21. Kas tööraamatu pidamine on tööandjale kohustuslik? 22. Milleks on vaja tööraamatut töötajale? 23. Kas isikukaart on tööstaazi arvestamisel vajalik dokument?
aastaks Loomapidamise õiguste äravõtmine kuni kolmeks aastaks Sõiduki juhtimise õiguste äravõtmine kuni üheks aastaks Lisakaristuse aeg laieneb lisaks aresti või vangistuse aja juurde. Selle aja määrab kohus.18 17 Sealsamas, lk 367. 18 Sealsamas, lk 368 13 Väärteo eest füüsilisele isikule määratava rahatrahvi suurus võib ulatuda 300 trahviühikuni (üks trahviühik on 4 eurot19) ja aresti pikkus võib olla kuni 30 päeva. Väärteo eest määratava rahatrahvi suurus juriidilise isiku puhul on 32-32 000 eurot.20 Vangistust võib asendada ka üldkasuliku tööga juhul, kui määratud vangistuse pikkus ei ületa kahte aastat ning süüdimõistetud isik on sellega nõus. Üks vangistuse päev võrdub kahe tunni üldkasuliku tööga. Üldkasulikuks tööks on näiteks abistamine mõnes asutuses koristajana, tänavapuhastus, lehtede riisumine jne.
isik aga rahatrahvi või sundlõpetamise. Väärtegu on süütegu mille eest saab füüsiline isik rahatrahvi või aresti, aga juriidiline isik saab rahatrahvi. Kuritegusid on 2 astet: 1. 5-20 aastat või eluaegne. 2. kuni 5 aastat vanglat või rahaline karistus Süüdi saab mõista isikud, kes on süüdi. Rahaline karistus on 30-50 päevamäär(päevapalk). Rahatrahv on 3-300 trahviühikut (1 trahviühik = 60.-) Lisakaristused: · Juhtimisõiguse äravõtmine · Relvaloa äravõtmine · Vara konfiskeerimine · Kohtu psühhiaatriline ravi · Töötamise keeld teatud kohal. Karistust kergendavad asjaolud: · Kannatanule abi andmine · Kahju vabatahtlik hüvitamine · Kahetsus · Süü ülestunnistamine · Hädakaitse piiride ületamine · Erutatud seisundis teo sooritamine · Kui teo sooritab rase või kõrges eas inimene Karistust raskendavad asjaolud:
EEK). Alaealisele on 30 250 päevamäära ja juriidilisele 50 tuhat kuni 250 miljonit krooni. Vangistus füüsilisele isikule 30 päeva 20 aastat või eluaegne vangistus. Alaealise 30 päeva kuni 10 aastat. Juriidilisele isikulee sund lõpetamine. Asendada vangistuse üldkasulika tööga lühiajalise karistuse korral. 2 tundi üldkasulikku tööd 1 päev vangistust. Rahatrahv määratakse trahviühikutest ja trahviühik 60 krooni. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidevsaatva võimuga volitustega valla ja linna valitsus ning eraõiguslik halduslepingu alusel. Täidevsaatva võimu volitustega asutusteks on politseiprefektuur, keskkriminaalpolitsei, kaitsepolitseiamet ning oma tegevusvaldkondades ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid.
общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение преступления по неосторожности
juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 77. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? saab küll juriidilisele isikule saab määrata rahalist karistust ja sundlõpetada tema tegevus 1 78. Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused põhikaristusena ette nähtud *rahatrahv (kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni) või *arest ( kuni kolmkümmend päeva). Juriidilisele isikule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. Juriidilisele isikule võib konkurentsialase väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni viissada tuhat krooni. 79. Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud *rahaline karistus (kolmkümmend kuni viissada
Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama , s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista, kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Väärteo eest - põhikaristusena ette nähtud *rahatrahv (kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni) või *arest ( kuni kolmkümmend päeva). Juriidilisele isikule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. Juriidilisele isikule võib konkurentsialase väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni viissada tuhat krooni. Kuriteo eest - füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud *rahaline karistus
1) tsiviilasju 2) kriminaalasju 3) väärteoasju Kõik süüteod jaotatakse kaheks: I järgneb vabaduse kaotus 1) kuriteod nähakse ette vangistus (alates 1st kuust kuni 20 aastani) 2) väärteod arest maksimaalselt 30 ööpäeva II järgneb rahatrahv 1) määratakse päevamäärades iga isiku kohta eraldi eelmise aasta sissetulekute põhjal 2) 3 300 trahviühikut (1 trahviühik = 60 krooni) Maakohut juhib kohtu esimees, kes on ametisse määratud viieks aastaks oma kohtu kohtunike poolt. Ei või olla kohtu esimees üle 2 ametiaja. Kohtu esimehe ülesanded: 1) mõistab kohut ja peab kohtuistungit 2) juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd 3) peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle 4) vastutab kohtunike koolituse eest
1) tsiviilasju 2) kriminaalasju 3) väärteoasju Kõik süüteod jaotatakse kaheks: I järgneb vabanduse kaotus 1) kuriteod nähakse ette vangistus (alates 1st kuust kuni 20 aastani) 2) väärteod arest maksimaalselt 30 ööpäeva II järgneb rahatrahv 1) määratakse päevamäärades iga isiku kohta eraldi eelmise aasta sissetulekute põhjal 2) 3 300 trahviühikut (1 trahviühik = 60 krooni) Maakohut juhib kohtu esimees, kes on ametisse määratud viieks aastaks oma kohtu kohtunike poolt. Ei või olla kohtu esimees üle 2 ametiaja. Kohtu esimehe ülesanded: 1) mõistab kohut ja peab kohtuistungit 2) juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd 3) peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle 4) vastutab kohtunike koolituse eest
Väljasaatmisega kaasneb sissesõidukeeld kümneks aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata välismaa kodaniku suhtes, kes kuriteo toimepanemise ajal ei olnud täisealine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv või arrest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest määrata füüsilisele isikule rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. Kohus võib juriidilisele isikule kuriteo eest mõista rahalise karistuse viiskümmend tuhat kuni kakssada viiskümmend miljonit krooni, kusjuures seda võib mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega.
Tööandja vastutuse alused ja vormid. Tööandja vastutus on karistusõigusliku iseloomuga. Tööandja vastutus, mis on ette nähtud juhul, kui ta jätab täitmata olulise kohustuse või rikub õigust, on sätestatud TLS 7. Peatükis. Tööandjale, kes ei ole juriidiline isik, on vastutuse maksimaalne ulatus kindlaks määratud trahviühikutes ja juriidilisest isikust tööandjale on kindlaks määratud trahvisummana. Tööandja vastutus: (trahviühik 60eek, max 100 ühikut füüsilisele isikule, juriidilisele 20 000eek) o Andmete esitamata jätmine o Alaealisega töölepingu sõlmimise eest talle vastunäidustatud tööde tegemiseks või tema lubamine sellisele tööle o Alaealisega töölepingu sõlmimise eest seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekuta o Teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest o Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamise eest tööaja piirangut ületades
on välismaalastega; ei saa kohaldada alalistele välismaalastele; saadakse sellele riiki, mille kodanik ta on ja peab olema leping selle kohta selle riigiga; tagasi tulla ta ei saa 10 aasta jooksul; kui Sengeni riik seda kohaldab, siis teised liikmed kohaldavad seda ka). 2. Väärteod (pole oluline, kas tahtlikult on toime pandud või ettevaatamatusest; oluline on toimepanemise fakt ;pole oluline katse): Karistus: · rahatrahv (minimaalne trahviühik on 60 krooni; 3 kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule; JUR 50 tuhat kuni 500 000 tuhat); · arest (kuni 30 päeva; kantakse arestimajas). 3. Kindlustus- ja parandusvahendid: 1. kohtupsühhiaatriline ravi; 2. alaealistele: · hoiatus; · allutamine käitumiskontrollile; · noortekodusse või internaatkooli paigutamine; · eriõppeasutustesse paigutamine. Meil ei ole kohus õigustloov organ
suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär(50 EEK). Alaealisele on 30 250 päevamäära ja juriidilisele 50 tuhat kuni 250 miljonit krooni. Vangistus füüsilisele isikule 30 päeva 20 aastat või eluaegne vangistus. Alaealise 30 päeva kuni 10 aastat. Juriidilisele isikulee sund lõpetamine. Asendada vangistuse üldkasulika tööga lühiajalise karistuse korral. 2 tundi üldkasulikku tööd 1 päev vangistust. Rahatrahv määratakse trahviühikutest ja trahviühik 60 krooni. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidevsaatva võimuga volitustega valla ja linna valitsus ning eraõiguslik halduslepingu alusel. Täidevsaatva võimu volitustega asutusteks on politseiprefektuur, keskkriminaalpolitsei, kaitsepolitseiamet ning oma tegevusvaldkondades ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid.
Põhiseaduse uurimiskomisjoni kontroll! (moodustatakse poolthäälte enamusega ning kontrollitakse samuti enamus ehk siis enda kontrollimiseks; probleem komisjoni efektiivsusega (eeldab enesedistsipliini, kuid pole seotud poliitilise vastutusega) Komisjon ei saa kohut mõista (§146 Õigust mõistab ainult kohus.), kuid saab välja selgitada asjaolud (uurimisorganite ehk politsei ja prokuratuuri abil) või trahvida 300 trahviühikuga (trahviühik 4 EUR). Tegelikud võimalused tõhusaks tööks puuduvad! 4. Õigus hääletada / õigus saada valitud - Õigus hääletada: Hääleõigus jaguneb valimisõiguseks ja rahvahääletusõiguseks. Valimisõigus võib olla: - Aktiivne hääletamine !!! - Passiivne kandideerimine !!! - Kandidaatide ülesseadmisõigus (Riigikohtu poolt lisatud õigus) Valimisõiguse põhimõtted:
Alaealisele vangistus 30 päeva kuni 10 aastat. Juriidilisele isikule sundlõpetamine. Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhtes kuriteo eest, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Rahalise karistuse võib kohus selle mittetasumisel asendada vangistusega või lühiajalise karistuse korral süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. 2h üldkasulikku tööd = 1 päev vangistust. Rahatrahv määratakse trahviühikutes 1 trahviühik on 60 kr. Väärtegude menetlejad on kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu, ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitustega asutusteks, kes menetlevad väärteo asju, on Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet (KAPO) ning oma tegevusvaldkondades teised ametid,
aasta ega eluaegset vangistust. Juriidilise isiku sundlõpetamine. Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused Rahatrahv. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. 4 Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja konkurentsialase väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni viissada tuhat krooni. Arest
sanktsiooni ülemmäära. 318. Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Vastus: Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. 319. Millised on karistused väärteo eest? Karistusseadustik: 2. jaguVäärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3232 000 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (3) [Kehtetu - RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007] 320. Kes lahendavad väärteoasju? Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule kohtuvälised menetlejad ja kohtud.
süüdimõistmisel esimese astme kuriteos ja tema karistamisel vangistusega. Väljasaatmisega kaasneb sissesõidukeeld kümneks aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata välismaa kodaniku suhtes, kes kuriteo toimepanemise ajal ei olnud täisealine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. 1. Rahatrahv. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest määrata rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60 kr. 2. Arest. Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 1. Rahaline karistus. Kohus võib juriidilisele isikule kuriteo eest mõista rahalise karistuse 50 000 kuni 250 miljonit krooni, kusjuures seda võib mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. 2
KUi üks karistustest on eluaegne vangistus, on see ainsaks karistuseks. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. 129. Millised on karistused väärteo eest? Põhikaristused: rahatrahv või arrest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3232 000 eurot. 130. Kes lahendavad väärteoasju? Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja
annaabi.ee 
