Tööõigus, töölepingu seadus (0)

Tööõigus, töölepingu seadus
Tööleping on võimalik sõlmida isikuga , kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek.
Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat).
Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed , elukoht, kontaktandmed . Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood.
TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne.
Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud.
Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega.
Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul).
Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping.
Töölepingus peab olema ametinimetus, tööülesannete kirjeldus, töötasu(lepingus on brutopalk ), töötasu maksmise kord[(kuidas ja millal)peab olema üks kindel kuupäev, muud hüved(juhul kui neid on), tööaeg(puhtalt töötamise aeg), töö tegemise koht, puhkus, peavad olema tähtajad lepingu lõpetamise kohta(lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad), töökorralduse reeglid(töö sisekorraeeskirjad) ja viidata tuleb kollektiivlepingule juhul kui see on olemas.
Katseaja maksimumaeg on 4 kuud.
Tähtajaline leping maks 5 aastat(peab lepingus olema märgitud, miks on tegemist tähtajalise lepinguga).
Töötaja kohustused

• Teha kokkulepitud tööd.
  
• Täita töönorme, kinni pidada tööajast.
  
• Täita tööandja seaduslikke korraldusi.
  
• Hoiduma tegudest, mis takistavad teistel tööd tegemast või kahjustavad teiste isikute vara.
  
• Teatada koheselt töötakistusest.
  
• Hoida äri- ja tootmissaladust.
  
• Osaleda koolitusel.
  
• Teha koostööd teiste töötajatega.
  
• Teatada esimesel võimalusel oma töövõimetusest.
  

Tööandja kohustused:

• Kindlustada töötaja kokkulepitud tööga.
  
• Maksta töötasu ettenähtud suuruses ja ajal.
  
• Anda puhkust ja maksta puhkusetasu.
  
• Kindlustada ohutud töötingimused.
  
• Tutvustada tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning töökorralduse reegleid.
  
• Korraldada omal kulul tööalast koolitust.
  
• Teavitada tähtajalise lepinguga töötajat vabadest kohtadest.
  
• Austada töötaja privaatusust.
  
• Anda töötajale infot töötasu kohta.
  
• Mitte avaldada töötasu andmeid töötaja nõusolekuta.
  

Töötajal õigus keelduda töö tegemisest:

• Poolte kokkuleppel – palgata puhkuse ajal.
  
• Puhkuse ajal
  
• Ajutise töövõimetuse perioodil
  
• Osalemisel streigis
  
• Osalemisel ajateenistuses või õppekogunemistel
  

Töö ja puhkeaeg
Täistööaeg – 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas
Kui on kokku lepitud lühemas perioodis – osaline tööaeg
Ületunde võib maksimaalselt teha nädalas 8, kokkuleppel maksimaalselt 12. Hüvitatakse 1,5kordselt töötasus.
Öötöö – ajavahemik kell 22.00 – 06.00 hüvitatakse 1,25 kordses töötasus.
Riigipühal hüvitatakse töötamine 2 kordses tasus.
Igapäevane puhkeaeg – kahe tööpäeva vahel vähemalt 11h
Tööpäevasisene puhkeaeg vähemalt 30min
Iganädalane puhkeaeg vähemalt 48h järjest
Puhkused:

• Tööpuhkus ehk põhipuhkus
  
• Vanemapuhkus
  
• Palgata puhkus
  
• Kollektiivpuhkus
  
• Õppepuhkus
  

Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted põhipuhkuse kohta

Puhkust antakse kalendriaasta eest

Puhkus antakse kalendripäevades

Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik

Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult

Puhkuse kasutamise aja määrab tööandja

Puhkus on tasuline
Puhkust võib nõuda, kui on töötatud vähemalt 6 kuud
Vanemapuhkuste liigid:

• Rasedus - ja sünnituspuhkus – antakse naistele 140 kalendripäeva
  
• Isapuhkus – isal õigus saada kokku 10 tööpäeva 2 kuu jooksul enne ja 2 kuu jooksul pärast lapse sündi
  
• Lapsendaja puhkus – 70 kalendripäeva, kui lapsendatakse alla 10a. Laps
  
• Lapsehoolduspuhkus – kasutab lapse ema või isa kuni lapse 3a. Saamiseni
  
• Tasustamata lapsepuhkus – emal ja isal on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust, kui kasvatatakse kuni 14.a last või kuni 18.a puudega last
  
• Lapsepuhkus – ema või isa saab kasutada omal soovil igas kalendriaastas
  

3 tööpäeva – 1-2 alla 14.a last
6 tööpäeva – 3 ja rohkem alla 14.a või vähemalt 1 alla 3.a laps
Puudega lapse emal või isal on õigus kasutada 1 tööpäev kuus lapse 18.a saamiseni
Töölepingu lõpetamine
 Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
 1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
 2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
 3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
 4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses
Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
Avaliku teenistuse seadus
Avaliku võimu teostamine riigi või kohaliku omavalitsuse üksuses (avalik-õiguslik teenistussuhe – ametnik )
Avaliku võimu teostamist toetav töö riigi või kohaliku omavalitsuse üksuses (eraõiguslik töösuhe – töötaja)
Ametnikule kohaldatakse avalikus teenistuse seadust – ATS
Töötajatele kohaldatakse Töölepingu seaduse järgi
Ametnik on isik, kes teostab avalikku võimu:

• Ametiasutuse juhtimine
  
• Siseaudit
  
• Riigi julgeoleku tagamine
  
• Riigi sõjaline kaitsmine
  
• Süütegude menetlemine
  
• EV diplomaatiline esindamine
  
• Kohtute töö
  
• VV, KOV üksuse otsuste rakendamine
  

Töötaja teeb avaliku võimu teostamise toetavat tööd:

• Raamatupidamine
  
• Personalitöö
  
• Asjaajamistöö
  
• Hankespetsialisti tegevus
  
• Haldustöötajate tegevus
  
• Infotehnoloogide tegevus
  

Ametniku teenistusse võtmise tingimused: Vähemalt keskharidus, teovõimeline, EV kodanik, Eesti keele oskus
Teenistusse ei lubata isikut: Karistatud kuriteo eest, kohtuotsusega ära võetud teatud ametikohal tegutsemise õigus, vahetu alluvus abikaasa, elukaaslase, ülenejate ja alanejate sugulastega
Ametikohale asumiseks vajalikud dokumendid :

• Taotlus ja kinnitus , et ei esine teenistusse asumis välistavaid asjaolusid
  
• Elulookirjeldus
  
• Tunnistus, diplom
  
• Isikut tõendav dokument
  

Ametikohale nimetamine:

• Toimub ametiasutuse juhi poolt haldusaktiga – käskkiri, korraldus
  
• TÖÖLEPINGUT EI KOOSTATA
  
• Ametnik annab ametivande
  
• Ametijuhend
  

Töökorralduse reeglid:

• Tööaja algus ja lõpp, enne riigipühi töötamine
  
• Puhkeajad
  
• Palga maksmise korraldus
  
• Töö- ja teenistusalaste korralduste andmise kord
  
• Töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised
  
• Puhkepäevadel asutuses viibimise kord
  
• Teenistusest puudumisest teavitamise kord
  
• Üldised käitumisreeglid töökohal
  

Ametniku teenistussuhte lõppemine
Vabastamine ametniku soovil:

• Taotlus ametniku algatusel esitada vähemalt 30 kalendripäeva ette.
  
• Põhjuseks: töövõime kaotus; haige pereliikme hooldamise vajadus; kutse aja-või asendusteenistusse või katseajal – teatab ametnik ette vähemalt 10 kalendripäeva.
  

Tähtaja möödumise tõttu – määratud ajaks ametisse nimetatud isik vabastatakse tähtaja möödumisel, etteteatamist ei ole.
Koondamine

• Ametiasutus likvideeritakse.
  
• Kaotatakse teenistuskoht ametiasutuses.
  
• Muudetakse ametijuhendit, mis eeldab ametniku nõusolekut ja ta ei ole seda saanud.
  
• Samale kohale naaseb õigusvastaselt teenistusest vabastatud teenistusse ennistatud isik.
  

Etteteatamise tähtajad:

• Alla 1a. teenistusstaaži – vähemalt 15 kalendripäeva.
  
• 1-5a. teenistusstaaži – vähemalt 30 kalendripäeva.
  
• 5-10a. teenistusstaaži – vähemalt 60 kalendripäeva.
  
• 10 ja enam aastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
  

Hüvitis koondamisel – makstakse ametnikule 1 kuu keskmise palga ulatuses. (Õigus saada lisaks ka kindlustushüvitist, kui ametnik on töötanud samas asutuses 5-10a., kui üle 10a. makstakse 2 kuu keskmine palk.)
Katseaja ebarahuldavad tulemused:

• Töökogemus, teadmised, oskused ei vasta nõuetele.
  
• Anda võimalus katseaja vestluseks.
  
• Teatatakse ette vähemalt 15 kalendripäeva.
  

Ettenägematud asjaolud :

• Teenistuses olles on selgunud, et ametnikul on vähesed teadmised ja oskused.
  
• Etteteatamise tähtaeg vähemalt 15 kalendripäeva.
  

Distsiplinaarsüütegu

• Ette teatama ei pea teenistusest vabastamisel.
  
• Käskkiri kohustuslik.
  
• Karistuseks võib olla ka noomitus või põhipalga vähendamine 30% kuni 6 kuuks.
  

Töövõime vähenemine:

• Teenistusülesandeid ei saa täita töövõimetuslehe alusel üle 4 kuu järjest või üle 5 kuu kokku aasta jooksul.
  
• Etteteatamine ametnikule vähemalt 15 kalendripäeva.
  

Asjaolud, mis välistavad teenistuse: Haridus , keeleoskus, sugulus . (Ei pea ette teatama.)
Lõppemise alused: Kokkuleppel – etteteatamise tähtaega ei ole, kirjalik vorm ei ole kohustuslik; tähtaja möödumisel; töötaja või tööandja surm; lepingu ülesütlemine.
Töötaja poolne:

• KORRALINE ülesütlemine – põhjuseta, etteteatamine 30 päeva.
  
• ERAKORRALINE ülesütlemine – töötajast tulenevad põhjused (tervis, perekond) või tööandjast tulenevad põhjused (ebaväärikas kohtlemine, töötasu maksmisega viivitamine).
  
• Tähtaega ei ole, etteteatamine mõistliku aja jooksul.
  

Tööandja poolne:

• Ainult erakorraliselt!
  
• Töötajast tulenevad põhjused: ebapiisav tööoskus; tervislikud põhjused; töökohustuste rikkumine.
  
• Tööandja majandustegevusest tulenevad põhjused: koondamine; pankrot.
  

Tööalaste vaidluste lahendamine: Usaldusisiku või lepitaja abil, töövaidluskomisjon, maakohus, halduskohus , pöörduda saab töövaidluskomisjoni või kohtu poole!
Töövaidluskomisjon lahendab vaidlusi, kui nõue on alla 10000€.
Tööinspektsioon:

Järelvalve tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle.

Teavitamine töökeskkonna ohtudest.

Individuaalsete töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis.
Tööinspektori õigused: Siseneda töökohta kontrolli eesmärgil; tutvuda dokumentidega; küsitleda tööandjat, töötajat, töökeskkonna spetsialisti; teha ettekirjutusi, keelata töö tegemine; nõuda ekspertiise ja kontrollmõõtmisi.