Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigusõpetuse I kontrolltöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal need õigusaktid jõustuvad?
  • Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
  • Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel?
  • Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse?
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks
  • Õiguse mõiste.
    Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega.
  • Õigusnormi mõiste.
    Õigusnorm on üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.
  • Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
    Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigus, patendiõigus, tsiviilõigus, äriõigus.
  • Õigusakt.
    Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.
  • Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
    Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadus jõstub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega. Määrus on seadusele alluv üldakt. Määrus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kui samas määruses ei sätestata teist tähtaega. Käskkiri on üksikakt, mida annab minister välja põhiseaduse põhjal. Käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
  • Õigussuhe ja selle elemendid.
    Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule.
  • Õigussuhte subjektid.
    Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid , riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektiivsus ehk võime osaleda õigussuhetes.
  • Õigusvõime.
    Õigusvõime on õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See algab sünniga ja lõpeb surmaga.
  • Teovõime.
    Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Euroopa õigussüsteemis tehakse vahet täielikul ja piiratud teovõimel. Eesti seadusandluse kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud(täisealisel) isikul. Alla 18-aastasel isikul(alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime ja temale seatakse eestkoste. Piiratud võime seab inimesele kohus, kui selleks tekib vajadus.
  • Deliktivõime.
    Deliktivõime on võime vastutada süülise käitumise korral.
  • Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid.
    Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt . Juriidiline isik on kas eraõiguslike või avalik-õiguslik. Avalik-õiguslik on juriidline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigud: Riik, Avalik-õiguslikud korporatsioonid(notarid, Eesti advokatuur , kohaliku omavalitsuse üksused), Avalik-õiguslikud asutused(Eesti Raadio, Eesti Televisioon , Töötukassa).
  • Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid.
    Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eesti seaduse näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud, Mittetulundusühing, Sihtasutus .
  • Tehing.
    Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja –kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed lepingud.
  • Mida tähendab tühine tehing.
    Tühine tehing:
    a: tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega.
    b: seadusega vastuolus olev tehing, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud.
    Tühine tehing on kehtetu algusest peale, tühist lepingut ei pea täitma, tühise lepingu järgi saadu peavad pooled tagastama, või siis hüvitama selle rahas.
  • Tehingu vorm.
    Pooled võivad tehingut teha mistahes vormis või kokku leppida, mis vormis tuleb tehingut teha. Suuline , kirjalik(lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud), elektrooniline vorm. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgis ei tulene teisiti. Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on leping tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.
  • Esindamine. Esinduse liigid.
    Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus .
  • Mis on leping.
    Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Also a city district in Jiangxi, China .
  • Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20)
    Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumue andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus(aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
  • Lepingu vormi nõuded (VÕS §11)
    Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui on vaja kindlat vormi ei loeta lepingut sõlmituks enne kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupoled on lepingudokumendi allkirjastanud, või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada/tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest/tõestamisest alates.
  • Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt)
    Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõitslikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustust loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud , siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
  • Töölepingu mõiste.
    Tööleping on töötaja ja tööandja kahepoole kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
  • Töölepingu vorm.
    Tööleping sülmitakse kirjalikult. Töölepingu andmed esitatakse kirjalikult enne tööle asumist või kahe nädala jooksul arvates töötajalt selle nõude saamisest.
  • Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
    Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumise kohta.
  • Millised andmed tuleb töölepingus märkida (küsimus on TLS § 5 kohta)
    Töölepingus tuleb ära märkida: tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesanded(tööaeg); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegaele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes korraldatakse kollektiivlepingut.
  • Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal?
    Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele , mis on töö tegemiseks nõutav. Töölepinguseadus näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamiseks ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseajal saab tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda lihtsustatud korras. Tööandja pea ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema.
  • Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel?
    Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks töölepingu seaduse paragrahvis 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.
  • Konkurentsipiirangu kokkulepe.
    Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
  • Saladuse hoidmise kohustus töösuhtes.
    Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimusel ja korras.
  • Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
    Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
  • Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.
    Tähtajatu töölepingu võib töötaja igal ajal korraliselt üles öelda, kuid tähtajalise töölepingu saab täätaja korraliselt üles öelda vaid juhul, kui see on sõlmitud teise töötaja asendamiseks. Korralisel ülesütlemisel ei pea töölepingu ülesütlemist põhjendama. Korralise ülesütlemise puhul on vaja teisele poole ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva.
  • Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
    Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel , eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.
  • Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.
    Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul( koondamine ). Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.
  • Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse ) astmesse?
    Maakohtud ja halduskohtud
  • Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse?
    II astmesse kuuluvad ringkonnakohtud ja III astmesse kuulub riigikohus .
  • Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid.
    Individuaalseid töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon ja kohus.
  • Õigusõpetuse I kontrolltöö #1 Õigusõpetuse I kontrolltöö #2 Õigusõpetuse I kontrolltöö #3 Õigusõpetuse I kontrolltöö #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tom07140 Õppematerjali autor
    õigusõpetuse I kontrolltöö kordamisküsimuste vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Õigusõpetuse 1 kontrolltöö küsimused
    16
    docx

    Õigusõpetuse 1 kontrolltöö küsimused

    1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus, äriõigus,

    Tööõigus
    Vaheeksamiks vastamine õiguses
    8
    docx

    Vaheeksamiks vastamine õiguses

    KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normid

    Õigusõpetus
    Õigusõpetus - vaheeksami küsimused
    4
    docx

    Õigusõpetus - vaheeksami küsimused

    1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrds

    Õigusõpetus
    Õigusõpetus vaheeksami küsimuste vastused
    8
    docx

    Õigusõpetus vaheeksami küsimuste vastused

    1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, mida tähendab

    Õigusõpetus
    Õigusõpetus kordamisküsimused 1-KT-ks
    8
    rtf

    Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks

    KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja ­norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod. Nt: haldusõi

    Õigusõpetus
    Õigusõpetus infotehnoloogidele täiendatud I vaheeksami küsimused
    16
    docx

    Õigusõpetus infotehnoloogidele täiendatud I vaheeksami küsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED VAHEEKSAMIKS Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on üldise iseloomuga, kohustuslik käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras vajaliku institutsiooni poolt ning tagatakse riigi sunniga. On kujunenud ajalooliselt. Institutsioonide kaupa jagatud. (Sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.) Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluv

    Õigusõpetus infotehnoloogidele
    Õigusõpetus infotehnoloogidele I
    10
    docx

    Õigusõpetus infotehnoloogidele I

    KORDAMISKÜSIMUSED 1) Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2) Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist

    Õigus
    ÕIGUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED
    64
    docx

    ÕIGUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED

    KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavu

    Õigus alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun