Õigusõpetus KT1 vastused (2)

KORDAMISKÜSIMUSED  
 
1.  Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. 
 
Õiguses väljendub riigi tahe . Õiguse kaudu loob riik tingimused oma 
eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi 
poliitika teostamise vahend./// 
 
Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis 
ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.///  Õigus on 
majanduse  peegeldus , majandussuhete  resultaat . Näiteks käsitööliste ühendused. 
Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, 
mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit 
igasugused litsentsid, maksud . 
2.  Õiguse mõiste. Õigussüsteem. 
Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on 
kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi 
sunnijõuga.///   
Õigusperekond- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või 
ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel.(kontinentaalne ja üldine) 
3.  Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õiguse allikas on õigusnormi 
väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu 
riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.///  Tava on käitumisreegel, mille 
täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 
4.  Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu. ÕN 
on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud 
liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja 
pannakse juriidilised kohustused. /// HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused, 
DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) Normi element, mis 
näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, 
SANKTSIOON - riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete 
eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 
5.  Õigusharu. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. 
Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega 
reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.///  on üldise  iseloomuga  
käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja 
mitmesuguste kollektiivsete subjektidega./// 
Moraalinormid , Korporatiivsed 
normid, Tava, Religioossed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, 
Õigusnormid. 
6.  Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. 
Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis 
kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis 
reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline 
subordinatsioon(lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist; vähemalt üks subjektidest 
peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik; üks   subjekt on teisele õiguslikult 
allutatud subordinatsioonisuhe), Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, 
mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel(lähtub üksikisiku huvist; 
mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud; mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses 
seisus)/// 
Avalik:riigi, haldus, finants , kriminaal, protsessi, rahvusvaheline. 
Era:tsiviil, äri, patendi, autori, rahvusvaheline era. 
7.  Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Eriliselt 
vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele 
kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi///
 
seadus- Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani 
(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel (jõustub 
10ndal päeval peale RTs avaldamist kui pole muu)/// 
määrus- Täidesaatva 
riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest 
madalam(jõustub 3ndal päeval pärast RTs avaldamist kui pole muu)/// 
käskkiri- 
üksikakt, üksikjuhtum (jõustub allkirjastumisel kui pole kirjas muu) 
8.  Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline 
individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune 
seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele///
 
elem :  1-subjektid; 2-subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused; 3-objekt 
9.  Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime.  Subjektiks võivad olla 
kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele 
tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse///  Õigusvõime – riigi 
poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste 
kandja/// 
Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi 
iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada///
 
Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt  juriidilist  vastutust toimepandud 
õigusrikkumise eest 
10. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik 
juriidiline isik ja selle liigid.  Avalik-õiguslik ja eraõiguslik. ///  Avalik-õiguslik 
juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on 
loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel///
 
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta 
käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik( täisühing, usaldusühing, osaühing, 
aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing) 
11. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm.  Tehing on toiming või 
omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje 
kaasatoomisele suunatud  tahteavaldus /// 
Tühisel tehingul ei ole algusest peale 
õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu 
rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (Heade kommete või avaliku 
korraga  vastuolus olev tehing ;Seadusega vastuolus olev tehing ;Käsutuskeeldu rikkuv  
tehing ;Näilik tehing )/// 
Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole 
sätestatud tehingu kohustuslikku vormi 
12.  Esindamine . Esinduse liigid.  Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see 
võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus/// 
 
13. Mis on leping.  Leping on mitmepoolne tehing///  Üks või mõlemad pooled võtavad 
kohustuse///  Ühel või mõlemal poolel on õigus nõuda  teiselt kohustuse täitmist///
 
Kokkulepe on suunatud millegi tegemisele või tegemata jätmisele 
14. Lepingu sõlmimine oferdi  ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20)  Lepingu sõlmimise 
ettepaneku (ofert e  pakkumus ) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e 
nõustumus) või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse 
sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud 
15. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2)  Võlasuhe on õigussuhe, millest 
tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud 
isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning 
võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 
16.  Lepingu vormi nõuded (§11)  Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui 
seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole 
taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping 
tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti 
lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kirjalik 
leping loetakse sõlmituks, kui  lepingupooled  on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud  kummagi  lepingupoole poolt 
allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui 
lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt 
tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks 
tehtud vastastikused  tahteavaldused  kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest 
või tõestamisest alates. 
17. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt).  Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule 
või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, 
võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on 
täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel 
viisil.  
18. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158)  
käendamine ja garantii,  käsiraha, leppetrahv. 
19. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) 
teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja  kontrollile . Tööandja 
maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse 
sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt 
asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. 
20. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Tööandja peab tagama 
töötajate kaitse  diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning 
edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise 
võrdõiguslikkuse seadusele 
21. Töölepingu tingimused (olulised tingimused).  
22. Mis on  katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine 
katseajal? Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda 
neljakuulise  katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates 
23. Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu? Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse 
tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda 
õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige 
töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse 
renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine 
iseloom kasutajaettevõtjas 
24. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja 
kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga 
samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib 
sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille 
saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab 
töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende 
teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada 
25. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 
sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise 
kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või 
ärisaladuse hoidmise kohustus 
26. Mida tähendab töötaja hoolsuse  määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse 
kohustuse järgimata jätmisel? Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma 
teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust 
tuleneva vajaliku hoolsusega. /// 
Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, 
mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse 
tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, 
töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja 
võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi 
27. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust.  Varalise  
vastutuse kokkulepe. /// 
Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata 
süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.